Arutelu:Tumeaine

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mis tähendab "pakkus olemasolu välja"? Minu meelest piisab Zwicky mainimisest. Andres 2. oktoober 2010, kell 09:02 (EEST)[vasta]

Ei ole parem, sõnastus on ikka segane. Andres 2. oktoober 2010, kell 15:04 (EEST)[vasta]

Artikli sisu on üsna hea. Ülesehitus on loogiline, seletab erinevaid teooriad ning samuti, mis eksperimente hetkel tehakse. Ehk võiks olla juures ka pilt mõnest detekteerimise eksperimendist. Kogu artikkel on väga ilusasti kaetud viidetega, nii vikipeedia siseste kui ka välistega. Eriti meeldis mulle, et töös kasutati ka kaasmaalase Jaan Einasto artiklit. Keele koha pealt tunduvad mõned laused natuke lohisevad, eriti esimeses lõigus. Liiga palju on sõnakordusi, näiteks nagu esimeses lauses sõna "aine" ja mõni lause hiljem leiab päris palju kasutust sõna "galaktika". Muu koha pealt aga väga hea artikkel. --Tanel 11. november 2011, kell 11:18 (EET)[vasta]

Vastukajaks tagasisidele: Kommentaarid on õigustatud ja tänuväärsed. Piltide vähesus on tingitud asjaolust, et valdavalt teadusorganisatsioonid teaduslikult mittepublitseeritud piltidele litsentse ei määra (seega pole need "äriliseks" kasutuseks lubatud) ja seetõttu jääb hetkel pilt panemata. Lohisevate lausete kommentaar on subjektiivne ja ootaks siinkohal tagasisidet või soovitusi mõnelt minust keeletundlikumalt kasutajalt. Mina teisiti sõnastada ei oskaks ilma mõtet oluliselt muutmata, kuid tunnistan, et seda võiks teha. Sõnakorduse kommentaar on samuti õigustatud, kuid eesti keeles eksisteerib vaid kaks sõna (galaktika ja tähesüsteem) selle mõiste edasiandmiseks, kusjuures need sõnad pole minumeelest otseselt sünonüümid, ning asesõnade kasutamine on teksti hägustav (explicit is better than implicit). Viisin muudatused jõudumööda igatahes sisse. --Joosep.pata 28. november 2011, kell 21:36 (EET)[vasta]

  • Kas "varjatud aine" on sünonüüm? Siis tuleks see esitada paksus kirjas ja sellelt nimetuselt teha siia artiklisse ümbersuunamine.
  • optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele
  • Arvutisimulatsioonide abil on leitud tumeaine jaotus Universumis, mis määras Univesumi arengus järgnevalt nähtava aine kogunemise tähtedesse, tähesüsteemidesse ja galaktikatesse. Minu jaoks natuke arusaamatu
  • Praeguste teadmiste juures on laialdasemalt vastuvõetud teooria külma ehk madala keskmise kineetilise energiaga tumeaine. Kas siit on mingi sõna puudu?
  • galaktilistel, galaktikaparvede- kui ka kosmoloogilistel skaaladel
  • kiirused galaktika keskmest kaugusel ??
  • mass on valdavalt tema keskmes mille keskmes?
  • See avaldub kui valguse kõverdumine sirgjoonest eemale massi läheduses. Ei saa aru
  • Lauses "Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse täppiskaardistamine..." koma puudu
  • piltlikult öeldes koosneb neutraliino
  • neutriinode massist ei piisa, et ära seletada valdavat enamust tumeainetihedusest "enamus" ei ole siin õige sõna, selle lause võiks kuidagi paremini sõnastada
  • Lauses "Otsese detekteerimise eksperimente..." kolm koma puudu

Üldiselt hästi kirjutatud artikkel. Tubli! Adeliine 3. detsember 2011, kell 21:14 (EET)[vasta]

Parandused sisse viidud. Tänan tähelepanu juhtimast. --Joosep.pata 5. detsember 2011, kell 22:17 (EET)[vasta]

Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse

Kas siin pole vasturääkivust eelmise lõiguga, milles on öeldud, et tumeaine "ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele"? 2001:7D0:87FF:6480:A815:10C1:54E7:E1B1 5. oktoober 2016, kell 01:24 (EEST)[vasta]
Ei. Vaadeldakse teisi objekte ning tehakse järeldusi, eeldades tumeaine gravitatsioonilist mõju. Viimast on esimeses lõigus mainitud. Andres (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 07:32 (EEST)[vasta]

Ajaloo osa on siiski praeguseni suhteliselt kohmakas. Zwicky rollist võib teksti lugedes aru saada, nagu tema oleks teemale punkti pannud. Tegelikkus on ikka hoopis midagi muud. Ajalugu käsitlev lõik võiks olla otstarbekas muuta eraldi peatükiks, seda enam, et avastamise-mõistmise mõttes on äärmiselt oluliselt panustanud Eesti teadlased. Vt. näiteks: https://arxiv.org/pdf/0901.0632v1.pdf või https://arxiv.org/pdf/1703.00013.pdf Tonisee (arutelu) 10. september 2017, kell 10:55 (EEST)[vasta]