Arutelu:Tegelikkus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Minu meelest siin ei peaks ümbersuunamine olema, kuigi need sõnad on mõnes kontekstis samatähenduslikud. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 00:28 (EEST)

Võiks teha täpsustuslehe.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. aprill 2014, kell 00:34 (EEST)
Mis Sa sinna paneksid? Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 01:03 (EEST)
Minu meelest ei ole selline jaotus otstarbekas. Mõlemad tähendused on filosoofilised. Aga tuleks eristada "paratamatu" - "tegelik" - "võimalik" - "juhuslik" - "võimatu" (näiteks üks võimalikest maailmadest on tegelik maailm) ja "reaalne" - "mittereaalne". "Reaalsel" on küll vähemalt kaks tähendust. Hegel kasutas "tegelikku" ja "reaalset" eri tähendustes, tema "tegelik" on ka seostatud "võimaliku" ja "paratamatuga". Tegelikkus vastandub võimalikkusele. Teises tähenduses on see enam-vähem sama mis Reaalsus vastandub irreaalsele, fiktiivsele, virtuaalsele. Ja reaalsuseks nimetatakse ka teostatavust.
Vaata Wirklichkeit, Realität.
Minu meelest tuleks siin rääkida tegelikkuse esimesest tähendusest (actualitas) ja teine tähendus (realitas) suunata täpsustusmärkusega reaalsuse juurde. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 01:20 (EEST)
Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 01:20 (EEST)
Filosoofia ajaloo ja teooria detailidega mitte kursis oleva inimese jaoks kipub reaalsuse ja tegelikkuse mõiste üks-ühele kattuma. Kas võiksin paluda, et toimetaksid selle lehe sobivasse seisu. Sõnaraamatud annavad nii sõnale Realität kui ka Wirklichkeit veel kolmanda vaste: 'tõelisus'. Kas filosoofias on tegu veel ühe eraldi mõistega?--Andrus Kallastu (arutelu) 20. aprill 2014, kell 11:07 (EEST)
Tõelisus võiks olla sama mis reaalsus. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 13:40 (EEST)

Nüüd peaks lingid üle vaatama. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 13:49 (EEST)

Ma viisin kaks tähendust lahku, aga nüüd nad on ikka koos. Andres (arutelu) 20. aprill 2014, kell 18:07 (EEST)

Saksa filosoofialeksikonis olid need mõisted sünonüümina, sellest segadus. Kui selles tekstis on midagi kasutamisväärset, palun tõsta reaalsuse artiklisse ümber.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. aprill 2014, kell 18:28 (EEST)

Ka siin definitsioonis põhjendatatakse tegelikkust müstilise mõistega 'päris'. Millega on täpsemalt tegu? Kas 'päris' siin on erinev kui 'päris' artiklis reaalsus? --Andrus Kallastu (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 00:23 (EEST)

"Päris" on tavakeele sõna, mille tähendus oleneb kontekstist. Siin on sellel jah teine tähendus. Me saame tegelikkuse mõistet ainult selgitada, mitte defineerida. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 12:12 (EEST)
Kui see pole just tingimata hädavajalik, võiks sellist segase tähendusväljaga sõna vältida. Kuna sõna "päris" tähendus õieti kusagilt ei selgu, pole ainult seda artiklit lugedes võimalik aru saada, mis mõttes käib "päris" reaalsuse ja mis mõttes tegelikkuse kohta.--Andrus Kallastu (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 00:25 (EEST)
Mina ei oska seda paremini väljendada, kas Sul on mõni idee? Igal juhul tuleb toetuda tavakeele sõnadele. Minu meelest mitmetähenduslikkus ei loe, sest kontekst võimaldab tähendust täpsustada. Võib muidugi veel lisada, et tegelikkuse puhul on võimalus teostunud (tavaliselt öeldakse "realiseerunud"). Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Kas sõnadega 'kõik see' peetakse silmas entiteeti?--Andrus Kallastu (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 01:34 (EEST)

Pigem entiteetide kogusummat. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 12:12 (EEST)
Kas "summa* on siin hea sõna?--Andrus Kallastu (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 00:25 (EEST)
Ei tea, mina kasutan "kogusummat" sõna "Inbegriff" vastena. Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)
Ok, hea teada. Kas Eisleril on sõna 'Inbegriff' kasutuses samas tähenduses kui Cantoril? Hegeli puhul (artiklis Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia) on see tõlgitud ka kui 'kehastus' (Jumal on kõikide reaalsuste kehastus [Inbegriff])--Andrus Kallastu (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 11:21 (EEST)
Saksa sõna on mitmetähendusllik, tõlge oleneb kontekstist. Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 11:37 (EEST)

Tunnetusteoreetilisest tähendusest räägitaksegi artiklis Reaalsus. Aktuaalsus on sama mis tegelikkus. Tegelikkus ei pea olema olevikus, vaid võib olla ka minevikus või tulevikus. Andres (arutelu) 23. oktoober 2016, kell 12:12 (EEST)

Mina pole küll kuulnud, et eesti keeles keegi nimetaks tegelikkust aktuaalsuseks. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 16:08 (EEST)

Mida on peetud silmas lehel http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=540: "leksikaalne tähendus ja aktuaalne tähendus. Leksikaalne tähendus on keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, nt verbi haihtuma tähendus eesti keeles. Aktuaalne tähendus on keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus, nt verbi haihtuma tähendus siin praegu lauses Ühel suveööl oli meie auto parklast haihtunud."--Andrus Kallastu (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 16:32 (EEST)
Minu meelest ei saa seda väljendit asendada "tegeliku tähendusega". Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)
Võimalik, et siin on tõepoolest tegu mingi muu tähendusega. Lihtsalt guugeldades leiab päris palju kohti, kus sõnad 'tegelik' ja 'aktuaalne' on toodud sünonüümidena. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 12:44 (EEST)