Arutelu:Tallinn (paikkond)

Vaata ka Arutelu:Tallinn (asula).

Tekib küsimus, kas selle artikli pealkiri ei peaks olema Tallinn (linn)? Ja kas Tallinna paikkond on Eesti pealinn, nagu Stockholm (linn) on Rootsi pealinn? --Metsavend 30. märts 2014, kell 23:50 (EEST)

Neid asju võiks statistikutelt ja geograafidelt küsida. Andres (arutelu) 31. märts 2014, kell 17:38 (EEST)

Arvan, et ei ole artiklivääriline. Kui see puutub vaid 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste esitamisse, siis ühe esituse jaotised eraldivõttes pole olulised. Saan aru, et paikkonnad leitakse iga rahvaloenduse jaoks eraldi. Tulemuste kohta tuleks kirjutada rahvaloenduse artiklisse. Ainult et kõigi tulemuste, kogu andmebaasi ja muu hulgas kõigi ligi 400 paikkonna äratoomine pole ilmselt sealgi eesmärk. Iseasi, kui need paikkonnad saavad mingi laiema funktsiooni ja ka väljaspool statistikat, siis saaks olulisuse küsimuse ümber vaadata. Küll võiks teha artikli üldmõistest tiheasustusega paikkond.

Igatahes tuleks vältida mõistelist segadust. Stockholm (linn) on siin praegu kurioosum. Kui rootsi keeles ja teistes vikides on tegu lihtsalt statistika kogumise üksusega, siis siin on talle külge poogitud laiem tähendus ja tagatipuks väidetakse alusetult, et tegu on Rootsi pealinnaga. 193.40.10.181 1. aprill 2014, kell 13:31 (EEST)

Minu meelest piisab olulisuse jaoks sellest, et neid statistikas kasutatakse. Kui nad ei oleks olulised, siis poleks mõtet neid ka statistikas kasutada, sest nende kasutamine ei annaks olulist informatsiooni.

Kui paikkonnad määratakse objektiivsete kriteeriumide järgi, siis saab neid, olgugi et võib-olla muutuvates piirides, jälgida näiteks mitme rahvaloenduse lõikes.

Sama käib ka Rootsi kohta. Neid üksusi loetakse olulisteks ka rootsikeelses Vikipeedias. Sama lugu on Norras. Ka sealses professionaalses entsüklopeedias kasutatakse neid. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 16:51 (EET)

Eesti puhul on tiheasustusega paikkond praegu lihtsalt üks viis rahvaloenduse andmete esitamiseks. Ma ei tea, kas keegi sellisel kujul andmeid Eestis juba kasutanud on. Et on näidatnud, et andmeid saab nii esitada, minu meelest iseenesest olulisuse kohta midagi ei näita. Pealekauba rahvaloenduste andmebaasis on kõikvõimalikke andmeid erineva täpsusega, ma ei näe põhjust miks seda kõike peaks samamoodi entsüklopeediasse üle kandma lihtsalt sellepärast, et andmed on olemas. Olulised on üldiselt pigem järeldused, mis andmest tehakse, kui tehakse, ja võib-olla sealjuures andmed ka mingil kokkuvõtval kujul. Olulisust näitaks minu meelest eelkõige mingi funktsioon väljaspool statistikat. Neid andmeid võidakse hakata hiljem olulisemaks pidama.

Rootsis ja Norras nähtavasti on need üksused enam juurdunud ja neid tegelikult kasutatakse asustuse kirjeldamisel. 90.190.59.38 28. jaanuar 2015, kell 19:23 (EET)

No väga hea, siis on meil ka õigustus nende kasutamiseks.

Miks need olulised on, selle kohta on viidatud allikas ka selgitus: Riigid arvutavad ja avaldavad rahvastikunäitajaid paikkondade järgi ÜRO rahvusvahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu regulatsiooni alusel, et oleks võimalik ühtlastel alustel hinnata rahvastiku geograafilist paiknemist Euroopas ja maailmas. Samuti on seal öeldud, et tulevikus saab võrrelda paikkondade muutumist. Järelikult kõik need paikkonnad on olulised rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks. Sellepärast leian, et need on piisavalt olulised, et nende kohta oleks artiklid. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 21:32 (EET)

No just, tulevikus, kui neid võib-olla kasutatakse (mitte meie Vikipeedias ei "kasuta" neid). Ma lihtsalt tõin välja, mis Rootsis ja Norras praegu teisiti on, mitte ei õigustanud midagi. 90.190.59.38 28. jaanuar 2015, kell 21:36 (EET)

Minu meelest pole mingit vahet. Ka meie eesmärk on kirjeldada asustust üle maailma ühtlaselt, ja nii ju saab Norra ja Eesti asustust võrrelda. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 22:48 (EET)

Mina maailma nii mustvalgena ei näe. Meil on ka eesmärk pöörata tähelepanu tähelepanuväärsusküsimusele ja mitte tuua sama olulistena välja marginaalseid ja mittemarginaalseid asju. Nende üksuste olemasolu teadvustatakse Eestis ning Norras ja Rootsis selgelt erinevalt. Ma ei ütle Eesti tiheasustusega paikkondadest ei tohiks üldes rääkida, küsimus on selles, et pole head põhjust igaühest neist omaette artiklis rääkida. Tiheasustusega paikkonna artiklis võiks ehk kokkuvõtvalt välja tuua, näiteks millised neist on suurimad ja väiksemad ja palju neid on. Neid kokkuvõtvaid andmeid saab võrrelda Norra ja Rootsiga.

Muide statistikud on määranud Eestis veel ühed jaotised: kandid ehk paikkonnad. Need on omavalitsusüksuse sisesed ja võivad hõlmata mitut asustusüksust. Peale Tallinna tiheasustusega paikkonna on ka Tallinna paikkond ehk Tallinna kant. Nüüd, kui oled esimest korda kantidest kuulnud, pead sa muidugi neid samavõrd oluliseks nagu kõike muud olemasolevat? :) 90.190.59.38 28. jaanuar 2015, kell 23:10 (EET)

Ma ei pea kõike ühevõrra oluliseks. Meil on kõrvuti artiklid olulistel ja väheolulistel teemadel, sellepärast ei saa selle põhjal, et kahe asja kohta on artikkel, öelda, et nad on ühevõrra olulised. Aga leian, et kui mingist asjast üldse rääkida tahetakse, on esitus kõige selgem siis, kui selle asja kohta on omaette artiklid. See ei tähenda, et ei oleks tarvis ka võrdlevaid tabeleid. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET)

Kui me räägime näiteks mõne valla asustusest, siis oleks hea linkida artiklile tiheasustusega paikkonnast. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 23:26 (EET)

No tähelepanuväärsuse juures ongi eeskätt küsimus selles, kas miski väärib omaette artiklit. Kui teeme eraldi artiklid kõige vähemolulisematest asjadest, millele väljaspool Vikipeediat peaaaegu üldse tähelepanu pole pööratud, siis minu meelest pigem eksime selle vastu.

Ma ei tea, et valdade asustust oleks kuskil seostatud tiheasustusega paikkondadega. Seda teha oleks tõenäoliselt originaaluurimuslik. 90.190.59.38 29. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET)

Mille vastu me eksime? Statistikud ju pööravad tähelepanu.

Kuidas nii? Kui me mainime, millised tiheasustusega paikkonnad täielikult või osaliselt valla territooriumil asuvad, siis "originaaluurimus" on triviaalne. Nii küll ei ole, et ei tohi mainida ühtki seost, mida kuskil enne kirjas ei ole. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 04:05 (EET)

"Tähelepanu pööramine" seiseneb siin ju lihtsalt selles, et andmed on olemas. Olulisuse seisukohast on selge vahe, kas andmeid kasutatakse millegi analüüsimiseks, kas neist räägitakse mingites muudes seosest ja eriti, kas nii on konkreetsete tiheasustusega paikkondade puhul, või mitte.

Kui näiteks valla asustust ei ole kombeks kirjeldada tiheasustusega paikkondade lõikes, siis miks meie peaksime seda tegema? See oleks jälle vankri härja ette rakendamise juhtum, kui leiame mingid enda meelest toredad andmed ja siis otsime mingi koha, kus neid andmeid saaks mainida, mitte sellepärast et kontekst seda nõuab, vaid lihtsalt sellepärast, et põhimõtteliselt saab mainida. Kui kirjeldame valdade asustust tiheasustusega paikkondade lõikes või vastupidi, siis sünteesime uut teadmist; kuidas see ikkagi originaaluurimus pole? 90.190.58.98 29. jaanuar 2015, kell 11:30 (EET)

No ma ei tea, need paikkonnad ongi mõeldud selleks, et kirjeldada Eesti asustust viisil, mida asulate kaupa kirjeldamine ei võimalda. Järelikult on vajadus selliseks kirjeldamiseks olemas, järelikult selline kirjeldus on oluline. Originaaluurimust ei ole siin rohkem kui näiteks juhul, kui me arvutame mingi territooriumi asustustiheduse ise välja, kuigi allikates seda pole. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 12:52 (EET)

On olemas, on kasutatav → on oluline, see pole eriti veenev järeldamine. Ma olen eespool püüdnud asjale pisut sisulisemalt läheneda.

Asustustihedus on näitaja, mida kasutatakse universaalselt haldusüksuste ja või teatud muude üksuste kirjeldamisel. Tiheasustusega paikkondi ei arvutata igal pool ja kui arvutatakse, võidakse neid kasutada spetsiifilises kontekstis (Eesti puhul on kontekst praegu ainult rahvaloendus ise). Kuidas see võrreldav on? 90.190.58.98 29. jaanuar 2015, kell 13:49 (EET)

Ma ei loodagi Sind milleski veenda, lihtsalt selgitan, miks ma seda oluliseks pean. Mind jälle need Sinu sisulisemad argumendid ei veena.

Võrreldav on isemõtlemise määr faktide järeldamisel. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 15:52 (EET)

Metsavend kasutab artiklite loomist argumenteerimisvahendina. Inglise vikis on niisugune asi keelatud. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 14:35 (EET)

Kui on veel teised paikkonnad ehk kandid, siis praegune pealkiri on eksitav. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 04:16 (EET)

Minu meelest pole seda artiklit vaja. Tegemist on lihtsalt laiendatud linnaga, siin olevad andmed kuuluks aga lihtsalt artikli Tallinn alla. USA-s on näiteks vaid kolm miljonilinna, kui arvestada linnasid mööda administratiivpiire, aga kõik teavad, et näiteks Bostonis või Houstonis on üle miljoni elaniku. Ka ei viitsi enamik eristada Helsinkist Espood, Vantaad või Grankullat. Ka teavad kõik Kansas Cityt, aga et selle alla jääb tegelikult üks iidsemaid ja lahedamaid linnu selles piirkonnas Independence, teavad vaid vähesed. Vikipeedia peakski olema taoliste teadmiste edendamise koht, millele aga eraldi artikkel minu meelest sugugi kaasa ei aita. Mitmes keeles on suuremate asulate rahvaarvudel eraldi read selle kohta, kui palju on elanikke selles, mida loeb asulaks ametlik piirilemine (ja mille kohta käib artikkel) ning selles, mida loeb antud linnaks nö. keskmine kodanik. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 20:08 (EET)

Ma ei poolda kustutamist. Minu arvates peaksid artiklid olema nii haldusüksuste kui ka faktiliste asulate või paikkondade kohta, juhul kui viimaste kohta on midagi konkreetset öelda. Igasuguste linnastute jne kohta, mille kohta on eraldi rahvaarv, peaks olema ka eraldi artiklid. Nii oleks info esitus kõige selgem.

Minu meelest on vältimatu Vikipeedias eristada neid asju, mida Sinu väitel enamik ei viitsi eristada. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 21:57 (EET)

Tallinna munitsipaliteet ruwikis?

ruwikis on artikkel ru:Таллин (муниципалитет). Mis see eesti keeles oleks? Nt kohalik omavalitsus Tallinnas? Otsetõlkes on муниципалитет 'vald'. Nii on ka iw-d vikide vahel pandud--Bioneer1 (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 20:26 (EET)

Munitsipaliteet on eestis linn või vald, antud juhul linn. Vene vikis on Tallinna halduse kohta eraldi artikkel. Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 08:42 (EET)