Arutelu:Suur rahvasterändamine
Sisu ei vasta pealkirjale. Andres 18. veebruar 2008, kell 18:20 (UTC)
Varasem versioon:
Suur Rahvasterändamine. algus: 375a. Hunnide jõudmine Musta mere Põhja rannikule lõpp: 568a. Langobardide riigi rajamine Itaalias
sellest tekkisid: 418a.Läänegootide riik Hispaanas, Vandalide riik Põhja-Aafrikas, Anglosakside riik Britannias, 5.saj lõpp Frangi riik Gallias, Idagootide riik itaalias, Langobardide riik Italias.
Andres 18. veebruar 2008, kell 18:21 (UTC)
Selles artiklis räägitakse germaanlastest, mitte suurest rahvasterändamisest. Varasem versioon on küll kehv, kuid vähemalt veidigi teemakohane. Andres 16. november 2008, kell 12:06 (UTC)
Minu ettepanek on integreerida see lehekülg artikliga Germaanlased või viia üle tolle artikli arutelulehele ning seejärel see siin kustutada. Arutelulehele jääb varasem versioon näha. Andres 16. november 2008, kell 12:08 (UTC)
Tõstsin välja[muuda lähteteksti]
Suur Rahvasterändamine
III-II a.tuh. I pool Põhja-Saksamaal, Taanis ja Lõuna-Skandinaavias kujuneb välja germaanlaste hõim II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat - roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus I saj. e.Kr. Julius Caesari teoses “Märkmeid Gallia sõjast” mainitakse esmakordselt germaanlasi 98.a.p.Kr. Rooma kirjanik Tacitus kirjeldab oma teoses “Germania” germaanlaste asukohta ja elu-olu II saj. Ptolemaiose “Geograafia” annab põhjaliku ülevaate Germaania kohta II-III saj. Germaanlased asuvad Ida- ja Kesk-Euroopas ümber - suurem oht Roomale, tekivad püsivamad hõimud: alemannid, frangid, burgundid, saksid, tüüringid, lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid. 476.a. Germaanlasest väepealik Odoaker tapab viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse - Lääne-Rooma riigi lõpp.
Germaanlased olid põhjamaalastele omaselt pikad ja heledajuukselised. Mehed kandsid kitsaid, liibuvaid pükse, mida kattis reiteni ulatuv särgitaoline kittel.
Meeste ja naiste jalanõudeks olid ühest nahatükist lõigatud ja rihmadega jala külge seotud ummiskingad. Iga mehe ja naise garderoobi kuulus nahast või riidest valmistatud ja pronksist ehistega kaunistatud vöö. Juuksed ja habe olid mehelikkuse sümboliks, nii et germaanlasest mehe pea paremat külge kattis alati juuksekrunn (“sueebi juuksekrunn”). Juukseid blondeeriti lubjarikka veega. Germaanlaste otsustavaks sõjajõuks oli jalavägi. Kõige tavalisemaks relvaks oli viske- või torkeoda e. framea, tunti ka mõõku. Kaitsena kasutasid germaanlased puidust pronks- või raudäärisega kilpi. Germaani sõjaväeks oli alati võitlusvalmis rahvavägi, mille eesotsas seisis väljavalitud hertsog. --WooteleF 30. detsember 2008, kell 17:56 (UTC)
"umbes aastatel 400 kuni 800 pKr" Kas 400 sobib ikka Suure rahvasterändamise algusdaatumiks? Hunnid jõudsid Musta mere põhjakaldale juba 375 aastal ja läänegoodid põgenesid nende eest Rooma riigi territooriumile 376.aastal. 90.191.119.98 26. detsember 2013, kell 13:30 (EET)
- Siin on praegu "umbes", aga võib täpsustada küll. Lõpuks arvab saksa viki 568. Andres (arutelu) 27. detsember 2013, kell 00:31 (EET)