Arutelu:Soome keeled

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tuleks kuidagi teistesse artiklitesse integreerida, eriti Soome. Kategoriseerimine kah lonkab. Ega see vist Põhjamaade võistlusele sobi? :) --Oop 26. märts 2011, kell 14:11 (EET)

Ei sobi.

Andres 26. märts 2011, kell 16:38 (EET)


Esimese hooga võiks arvata, et on selline keelerühm. Võib-olla on parem pealkiri näiteks keeled Soomes? Saksa ja soome vikis kirjutatakse sellest keelepoliitika nimetuse all, võib-olla Soome keelepoliitika? 90.190.114.172 26. märts 2011, kell 14:30 (EET)

Jah, pealkiri ei ava hästi teemat. Kui jutt on keeltest Soomes, siis alajaotuses Soome#Keel on haare osalt laiem. Ja Soome keelepoliitika on jälle üks teine teema, mille raamesse siinne sisu ei mahu. Samas saaks keelepoliitika kohta saksa viki eeskujul pikalt kirjutada. Andres 26. märts 2011, kell 16:38 (EET)

Saami keelte kõnelejate arvud[muuda lähteteksti]

kas 1800 saami keelte kõnelejat tähendab ainult emakeelena kõnelejaid? sellisel juhul tuleks öelda ja viidata. ainuyksi põhjasaami kohta on Soome vikis viitamata hinnang, et sellel on Soomes 2000 kõnelejat. põhjasaami keelele sigineb tasapisi juurde võõrkeelena kõnelejaid, samuti pisematele. ja inarisaami ja koltasaami juures on emakeelsust ka raske määrata – eriti inarisaame on palju selliseid, kelle jaoks inarisaami keel ei ole enam emakeel, aga kes võivad seda osata.

see tähendab, et saami keelte keerulise sotsiolingvistilise olukorra tõttu tuleks nende kõnelejate arve võimalikult täpselt viidata ja võimalusel selgitada seda, kuidas sellised tulemused on saadud. (typoloogiliselt umbes sama problemaatika keeleoskajate lugemisel kui liivi keelega, ainult ei liivi keelel on vist mitmesaja võrra vähem kindlalt emakeelseid kõnelejaid kui inarisaami keelel. põhimõtteliselt maksab samamoodi läheneda ka kõigile alla 1000 kõnelejaga ohustatud keeltele – kõnelejate arv võib eri andmetel kordades erineda.)

olen kuulnud, et vallad korjavad seal statistikat emakeele või esimese keele kohta. see võib olla seotud, sellega, et emakeelsete osatähtsustest sõltuvad ka valla asjaajamiskeeled (ykskeelsed rootsi vallad-linnad, ykskeelsed soome vallad-linnad, kui yhtegi vähemust ei ole 6 protsenti kõigist elanikest; soome+rootsi ja soome+põhjasaami kakskeelsed vallad, kui yhte vähemust on üle 6 protsendi). seda räägin isiklike vaatluste ja kuulujuttude põhjal, mida ma viidata ei oska. nii et ei kõlba artiklisse kirjutada, aga maksaks kontrollida ja uurida, kui keegi sinnamaale jõuab. Ohpuu 29. märts 2011, kell 11:26 (EEST)

Selle artikli nimi võiks olla Soome keelepoliitika nagu soome ja saksa vikis. --Metsavend 24. jaanuar 2012, kell 13:02 (EET)

Ma tõlkisin soome vikist osa: Soome keelepoliitika. Siinsest võiks midagi sinna lisada ja siis kustutada? Adeliine 24. jaanuar 2012, kell 13:24 (EET)

Kuni Teise maailmasõjani kõneldi karjala keelt ja selle murdeid ajaloolisel Karjala piirialal Laadoga järve põhjarannal. Pärast sõda asusid karjala immigrandid laiali kogu Soomes.

Siin on midagi lõpuni rääkimata. Miks kuni Teise maailmasõjani. Ja miks jätsid karjala "immigrandid" oma põliskodud ja asusid ümber Soome. 88.196.236.106 26. juuni 2015, kell 17:53 (EEST)
No on jah lõpuni rääkimata. Muidugi me saame aru, milles asi, aga ilus oleks rohkem rääkida, muidugi mitte ajalugu ümber jutustades. Andres (arutelu) 27. juuni 2015, kell 19:59 (EEST)
Pidasin vajalikuks tähelepanu juhtida. Ja usun, et varem või hiljem need paar-kolm puuduolevat lauset siia lisatakse. 88.196.236.106 28. juuni 2015, kell 22:28 (EEST)