Arutelu:Settekivim

Peaks vist täieliku kivimite nimekirja panema eraldi kuskile aga ma ei leia eesti keeles kuskilt sellist nimekirja.
naine 10:37, 11 Mar 2004 (UTC)

Nimekirja saaks koostada nii: tuleks lihtsalt need kivimid, mille nimed teada on, sinna kanda. Kivimeid on väga palju, ja täielikku nimekirja on väga raske saada. Aga nimekirja saab ajapikku täiendada. Artikli pealkiri võiks olla "Kivimite loend".

Kohati ei suuda ma otsustada kas siselink peaks olema mitmuses või ainsuses.
naine 10:43, 11 Mar 2004 (UTC)

Seda ongi raske otsustada. Tavaliselt muidugi ainsuses, aga kui ainsus tundub imelik, siis olgu mitmuses. Peale selle, loendite puhul peaks pealkirjas olema "... loend". Keerulisemad juhtumid räägime läbi ja otsustame koos. Asja ei pea praegu lõplikult otsustama: otsuseid on võimalik ka hiljem korrigeerida. Andres 18:24, 11 Mar 2004 (UTC)

Seda küll, seda enam, et ma tahaks korraga 10 erinevat asja kirjutada kuna siin on veel selline tühjus ja aega napib igatpidi. Eks esialgu teeme siis igast asjast midagi ja ajapikku on terve igavik aega juurde kirjutada.
naine 19:04, 11 Mar 2004 (UTC)

Mineraalide jutt peaks olema artiklis Mineraalid Siim 11:18, 2 Sep 2004 (UTC)

---

Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal või maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vulkanismi tagajärjel või eluprotsesside tagajärjel.

Sellel definitsioonil on mõned puudused. Pakuksin välja alternatiivse variandi: Settekivim on geoloogiline keha, mis on tekkinud murenemissaaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Siim 22:45, 1 Feb 2005 (UTC)

Settekivimid tekkisid kas maismaal (karboni ajastu soodes) või vee all (agu- ja vanaaegkonna meredes).

Selle lause võtsin välja, sest maismaal tekib settekivimeid ka praegu, sama ka merega. Siim 22:51, 1 Feb 2005 (UTC)

Definitsiooni vahetasin ära. Üksikuist kivimeist ei ole vaja siin rääkida. Need tuleks tõsta eraldi artiklitesse või veel parem arutelulehele, sest eraldi artikli jaoks on sellest infost esialgu vähe. Siim 23:15, 1 Feb 2005 (UTC)

Turvas

Turvas moodustab enamiku orgaaniliste setendite tekkimise algfaasi. Turvas tekib nii madal kui kõrgsoodes ja turbakihi paksused küünivad kohati kuni 10 meetrini. Turba värvus oleneb tema botaanilisest koostisest ja kõdunemisastmest. Botaanilise koostise poolest eristatakse samblaturvast, tarnaturvast, pillirooturvast ja puuturvast.

Puusüsi

Pruunsöe kujunemise eelduseks oli see, et turvas mattus savikate setete alla. Siis eraldus turbast vesi ja toimus söestumine. See oli pikaajaline protsess, mis kestis miljoneid aastaid.

Pruunsüsi

Pruunsöest võib omakorda tekkida kivisüsi. Selleks peab pruunsüsi sattuma tugeva kuumuse ja kõrge rõhu kätte - näiteks maa sisemusse. Söekaevandustest on leitud rohkesti karboni ajastu taimede ja loomade kivistisi.

Põlevkivi

Põlevkivi on kildalise ehitusega savikas või lubjakivirikas kildudena kergesti süttiv kivim. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Kuumutamisel mõnesaja kraadini eralduvad põlevkivist gaasilised ja vedelad süsinikühendid. Eesti põlevkivi nimetatakse kukersiidiks Kukruse kohanime järgi, kus hakati põlevkivi kõige esmalt kaevandama.

Põlevkivi koosneb ümmarguste mikroskoopiliste vetikate jäänustest ja taimsetest setetest. Põlevkivi leitakse merepõhjas moodustunud settekihti vahelt mõnemeetriste kihtidena.

Kivisüsi

Kivisüsi tekib pruunsöe jätkuval söestumisel juba kõrgematel temperatuuridel (kuni 300 °C) ja rõhkudel, see tähendab sügavamal maapõues. Kivisöe süsinikusisaldus on 75-93 %. Eristatakse tuhmi ja läikivat sütt.

Lubjakivi

Lubjakivi koosneb peamiselt lubivetikatest ja karploomade kodadest. Eesti keeles on lubjakivi ja dolokivi ühine nimetus on paas, paekivi.

Dolomiit

Dolomiit on kõrvuti lubjakiviga laialt levinud settekivim. Viimasel ajal on seda kivimit hakatud nimetama dolokiviks, eristamaks mineraalist dolomiit. Dolokivi ja lubjakivi ühine nimetus on paas, paekivi. Enamus dolomiitidest on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel, lubjakivi struktuuri muutumisel.

Mergel

Mergel on samuti tekkinud meredes ja järvedes. Mergel, mis sisaldab 25-50 % savikat materjali, on vahelüliks lubjakivi ja savi vahel.

Kriit

Kriit kuulub Lubjakivide hulka.

Järvelubi

Järvelubi kuulub Lubjakivide hulka.

Diatomiit

Välimuselt ja tekkelt sarnaneb see kriidiga, kuid koosneb lubivetikate asemel peamiselt ränivetikate kojakestest.

Liivakivi

Liivakivi on tekkinud settinud liivakihtidest, mis raskuse mõjul kivistusid. Kui hõõruda liivakivitükikest, siis hakkab ta pudenema ja tekib uuesti liiv.

Fosforiit

Mere põhjas on moodustunud ka fosforiit, ehk ooboluskonglomeraat. See koosneb tihedasti üksteise külge kivistunud Obolus-teokarpidest ja teistest setetest. Eestis leiduv oobolusfosforiit on liivakivi.

Savi

Setendite seas kõige ulatuslikuma levikuga ja kõige peeneteralisem on savi. Savid moodustavad ligi 60 % kõigist setenditest. Tüüpilistest purdsetenditest erineb savi selle poolest, et temas esineb peale varasemate kivimite purunemisel tekkinud osakeste ka mitmesuguste keemiliste protsesside käigus tekkinud uusi mineraale.

Liiv

Mineraalid on ühest või mitmest keemilisest elemendist koosnevad struktuurid. Neid iseloomustavad kindlatesse piiridesse jääv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Looduses esineb ligi 3000 erinevat mineraali, kuid kivimite koostises laiema levikuga on neist umbes 50. Mineraalide keemiline klassifikatsioon jagab nad 6 suuremaks rühmaks:

1) ehedad elemendid,

2) karbiidid, fosfiidid ja nitriidid,

3) sulfiidid ja sulfosoolad,

4) halogeniidid,

5) oksiidid,

6) oksiidsed soolad.

Viimases rühmas eraldatakse veel omaette klassidena karbonaadid, sulfaadid, fosfaadid, silikaadid. Mineraalide määramises on mõndagi sarnast taimede või putukate määramisega. Lähtutakse tervest reast omadustest kui diagnostilistest tunnustest. Mineraalide diagnostilised tunnused peegeldavad nende struktuuri ja füüsikalisi omadusi.

---

nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse

Tuleb vist teisiti sõnastada. Kas on nii, et kui settib nõkku, siis see nõgu on settebassein? Sel juhul tuleks ka nõgu linkida ja teisiti sõnastada. Andres 15. aprill 2010, kell 22:55 (EEST)

kihiliselt settib

Kas siin linkida Kihilisus või Kiht (geoloogia)? Andres 15. aprill 2010, kell 22:56 (EEST)

kande tee pikkusest

Kas settetransport? Või ärakanne? Sõnastus on natuke imelik. Andres 15. aprill 2010, kell 22:58 (EEST)

Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest

See lause ei ole hästi arusaadav. "neist"? Miks räägitakse? Andres 15. aprill 2010, kell 23:00 (EEST)

katavad ligikaudu 75% maismaast

Kas see tähendab, et nad on maapinnal? Tuleb vist teisiti sõnastada? Andres 15. aprill 2010, kell 23:03 (EEST)

mis tähendab, et settekivimid asuvad maakoore kõige ülemises osas.

Kuidas see tuleb? Andres 15. aprill 2010, kell 23:04 (EEST)

keskmine paksus on 4,5 km

Kas arvesse tulevad ka need kohad, kus settekivimeid pole? Kas jutt on ka veekogude alast? Andres 15. aprill 2010, kell 23:06 (EEST)