Arutelu:Sergei Rahmaninov

Ainult kogenud psühhiaater Nikolai Dal suutis ta kriisist välja tuua.

Kas siin on mõeldud korduvaid kriise ja korduvat väljatoomist? Kui jutt on ühest korrast, siis oleks parem öelda "alles", kuigi ka sel juhul jääb lause pisut imelikuks. Kas algul proovisid teda ebaõnnestunult aidata teised? Andres 9. september 2006, kell 18:43 (UTC)

Üpris loogiline ilmselt on, et algul üritasid teda mitmed teisedki psühholoogid aidata --Dj Capricorn 9. september 2006, kell 19:18 (UTC)

Vene vikist tõlkisin, ega ma rohkemat tea. Taivo 9. september 2006, kell 19:29 (UTC)

Siis võta arvesse, et sõna только võib tähendada ka 'alles'. Andres 10. september 2006, kell 05:22 (UTC)

Sama kehtib sõna лишь kohta. Andres 10. september 2006, kell 05:49 (UTC)

"Aastast 1893 töötas ta klaveriõpetajana Marinini tütarlaste koolis." See fakt oli artikli vanas versioonis sees ja võiks olla ka siin, aga ta justkui ei mahuks enam kusagile. Või kas see üldse on mainimist väärt? Toomperep (arutelu) 12. märts 2012, kell 22:30 (EET)

Ikka on. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 00:51 (EET)

Selle fakti lisamisega on ikka raskusi, kuigi sobiv koht on olemas. Nimelt polnud sellel faktil viidet ning kusailt netiavarustest ei leidnud ma selle kohta ka kinnitust. Wehrmeyeri raamatus polnud seda üldse mainitud. Vaid siin on seda vihjatud ("In 1893 he became a piano teacher and in 1897 the conductor of a private opera company."), kuid pole mainitud õppeasutuse nime. Sellisena, nagu ta algses artikliversioonis oli ("Aastast 1893..."), ei saa seda nii ehk naa jätta, sest pole mainitud, mis ajani ta klaveriõpetaja oli. Lisaks tekkis veel küsimus, kuidas saab eestikeelsesse Vikipeediasse lisada artiklitele helinäiteid nii, nagu see on näiteks siin? Toomperep (arutelu) 24. märts 2012, kell 23:25 (EET)

Ei ole siiani vaja läinud aga ilmselt on selle jaoks Mall:Heli -- Ahsoous 25. märts 2012, kell 00:10 (EET)

---

Ma ei tea kuidas selle kõvendusmärgi transkribamisega praegusel ajal lood on, aga artiklis kirjasolev hääldus on põhjusmõtteliselt vigane --Ahsoous 24. märts 2012, kell 23:48 (EET)

Meil on ju hääldusnäited ka, need on samasugused nagu pildid. Andres (arutelu) 25. märts 2012, kell 10:31 (EEST)

(ma ei tea kust seda hääldusnäidet otsida) aga hääldus on kirjutatud vigaselt (viimase tähe hääldus on pigem ikka 'f' kui 'v' --

Vene keeles küll, aga eesti keeles hääldatakse v, sest käänetes on v. Andres (arutelu) 28. märts 2012, kell 22:26 (EEST)

Kõigest hoolimata on see f ka eestikeelses häälduses ja üleüldse arvaks sedaviisi, et oleks parem selle nime lõpp kirjutada 'ff'. Aga paraku on kõvendusmärgi kirjutamine vene keelest paljudel juhtudel kadunud (kuigi kui nati netis otsida, siis selle nime lõpus kasutatakse seda tänapäevalgi pidevalt)-- Ahsoous 28. märts 2012, kell 22:39 (EEST)

Minu eelmine repliik on vastus Toomperep küsimusele. Andres (arutelu) 28. märts 2012, kell 22:26 (EEST)

Seda Suure kuldmedali andmise kohta peaks selgemaks kirjutama (sellest räägitakse kahes kohas): kas sai siis klaverikontserdi eest või ooperi eest või mõlema eest? Moskva Konservatoorium andis ka Peterburi Konservatooriumi lõputöö eest?--Morel (arutelu) 28. märts 2012, kell 15:51 (EEST)

Sai ära parandatud, ise olin segamini ajanud. Suure Kuldmedali sai ta ooperi eest, mis oli ka Moskva Konservatooriumi (mitte Peterburi, sest seda ta ei lõpetanud kunagi, kuigi oli seal õppinud) lõputöö. 1. klaverikontsert oli lihtsalt üks samal ajal kirjutatud teos, mis otseselt lõpetamisega seotud ei olnud.Toomperep (arutelu) 28. märts 2012, kell 21:18 (EEST)

Võiks olla ka jupike Rahmaninovi retseptsioonist ja esitamisest Eestis.--Morel (arutelu) 28. märts 2012, kell 15:52 (EEST)

eemaldatud

Eemaldasin viite http://www.pianoworld.com/forum/ubbthreads.php/topics/1296862/Rachmaninoff%20-%20Prelude%20C%20Sharp.html kuna tegemist on foorumiga. Foorumeid ei loeta allikatena kõlblikeks.--Kyng (arutelu) 30. märts 2012, kell 20:11 (EEST)

Faktide täpsus

Kiirelt lapates leidsin mõned vastuolud eesti keelse a inglise keelse artikli sisus. Ei oska öelda, kumb versioon on õige, aga keegi võiks üle kontrollida:

• Eesti keeles: "Kuigi Sergei vanemad ei olnud muusikud," Inglise keeles: "His parents were both amateur pianists" ja esimesed klaveritunnid oli saanud emalt.
• Eesti keeles: "1888. aastal vahetas Rahmaninov Zverevi soovitusel oma klaveriõpetaja Aleksandr Ziloti vastu. " Inglise keeles: "Zverev and his student fell out over Rachmaninoff's ambition to be a composer and Alexander Siloti". Täiesti erinev käsitlus.
• Eesti keeles: "Aleko" avaldas komisjonile muljet ning heliloojat premeeriti Suure kuldmedaliga." Inglise keeles: "He graduated from the Conservatory in 1892 in an extraordinary class in which he shared the Gold Medal for Piano with..." Eesti keeles jääb mulje, et medal anti aninult talle, Inglise keeles, et läks jagamisele vms. Kumb siis on?

--Kyng (arutelu) 15. mai 2012, kell 14:50 (EEST)

1. Lisasin sõna "professionaalsed", nii on kindlasti õige.

2. Jah, ta läks Zvereviga tülli. Aga kas see välistab Zverevi soovituse?

3. Ta ei jaganud seda medalit kellegagi, vaid enne teda oli veel kaks inimest selle saanud. Andres (arutelu) 15. mai 2012, kell 17:20 (EEST)

2. Kui õpetaja vahetus toimus Zverevi enda sooviusel siis ei ole loogiline, et selle pärast samal ajal ka tülli minnakse.--Kyng (arutelu) 15. mai 2012, kell 17:49 (EEST)

Tüli käigus võidakse ju öelda, et mine teise õpetaja juurde. Muide, Rahmaninov tahtiski algul Ziloti juurde minna, aga Ziloti soovitas oma õpetajat Zverevit. Andres (arutelu) 15. mai 2012, kell 18:13 (EEST)

Jah, muidugi on võimalik, et tüli käigus öeldakse, et "ah, kasi siis teise õpetaja juurde" aga kui lugeda teksti siit artiklist "1888. aastal vahetas Rahmaninov Zverevi soovitusel oma klaveriõpetaja Aleksandr Ziloti vastu." siis ei saa seda küll nii tõlgendada. See artikkel vajaks tõenäoliselt veel tööd ja heaks artikliks nimetamine oli ilmselt enneaegne. Aga las ta siis olla.--Kyng (arutelu) 15. mai 2012, kell 18:44 (EEST)

See on väga hea, et Sa tekste võrdlesid.

Lugesin seda kohta nüüd uuesti, ning nüüd näen, et õpetaja vahetus toimus tülile eelneval aastal. Mul pole põhjust selles kahelda. Tülist võiks muidugi pikemalt kirjutada.

Artikli kallal võiks muidugi edasi töötada. Andres (arutelu) 15. mai 2012, kell 22:24 (EEST)

On äraütlemata hea, kui tekstidesse suhtutakse kriitiliselt ja fakte kontrollitakse. Wehrmayeri raamat pole kahjuks minu oma ning ma andsin selle juba raamatukokku tagasi. Kui ma sinna lähiajal uuesti satun, siis vaatan tekkinud küsimused üle.Toomperep (arutelu) 20. mai 2012, kell 14:12 (EEST)

Sai EMTA raamatukogus käidud ja kõnealused faktid üle kontrollitud:

1. Raamatus pole selgelt öeldud, kas vanemad olid muusikud või mitte, küll aga on mainitud, et esimesed klaveritunnid sai ta emalt. Samas on räägitud tema kaugemate sugulaste muusikalisest taustast. Samuti on räägitud põgusalt S.R.-i vanemate tegemistest, kuna need polnud muusikaga seotud, siis paningi sellise lause artiklisse sisse. Igatahes polnud nad aga professionaalsed muusikud, mistõttu on praegune variant korrektne.

2. Raamatus on järgmine lõik: "In 1888 R. started in Ziloti's advanced piano class. He would have preffered to attend Vassily Safonov's lessons (Zverev's famous pupil Alexander Scriabin changed over to him), but that was not Zverev's intention and as R. was still living with him he felt bound to follow his wishes."

3. Raamatus on järgmine lause: "When he (S.R.) played it (ooperi "Aleko" klaviiri) on the piano to the examination board the members were so enthusiastic that they awarded him the Great Gold Medal - an honour which had only been bestowed twice before in the history of the Conservatory." Jagamise kohta pole siin midagi öeldud, samas ei tohiks see autasu väärtust langetada - märkimisväärse autasu laureaat on ta niikuinii. Fakti, et enne teda oli selle medali saanud kaks inimest, ei muuda ka kumbki versioon. Toomperep (arutelu) 13. juuni 2012, kell 00:48 (EEST)

---

Alustanud 4-aastaselt klaverimänguga, pandi ta 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi.

Halb süntaks. Ja mis tähendab "alustanud", hakkas õppima? Andres (arutelu) 15. mai 2012, kell 17:22 (EEST)

---

Arvaks, et nii öelda ei saa nagu Semjonovo Novgorodi lähedal. Vahemaad arvestades on see peaaegu sama mis öelda Paide Tallinna lähedal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. juuni 2014, kell 19:17 (EEST)

---

EKI keelenõu: "Lühend op. (opus) on ladina keelest, see lühend on kursiivis ja punktiga. 2005 veebruar".

Parandasin need ära, aga teoste pealkirjad vajavad veel korrastamist. Nende korrastamisel tuleb lähtuda järgmisest EKI keelenõu artiklist:

"• Kas muusikateoseid sobib vormistada ilma jutumärkideta ja suure algustähega, näiteks Beethoveni Sonaat d-moll op. 31/2 või Schumanni Klaveritrio d-moll?

Ei sobi. Muusikateostel on kas pealkirjad või nimetused.

Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, näiteks - Schuberti „Ekspromptid“ op. 90 ja „Muusikalised momendid“ op. 94 - Berliozi sümfoonia „Romeo ja Julia“ - Telemanni kogumik „Harmooniline jumalateenistus”

Nimetused kirjutatakse ilma jutumärkideta ja väikese tähega, näiteks - Bachi missa h-moll - Chopini etüüd nr 5 op. 25 - Rossini duo tšellole ja kontrabassile

Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse jutumärkidega ja püstkirjas, näiteks - koraal „Allein Gott in der Höh sei Ehr“ - Arnold Schönbergi „Ode to Napoleon Bonaparte“ op. 41 - Onutė Narbutaitė „Was there a Butterfly?“

Nimetuse võõrkeelsed osad tuleb vormistada teises kirjas, näiteks kursiivis: - Eino Tambergi concerto grosso - Tomaso Albinoni adagio g-moll - Schuberti moderato C-duur

• Kas pealkiri või nimetus? Kuidas valida sobivam vormistus?

Nimetus on kirjeldav ja sisaldab enamasti muusikažanrile viitavat sõna, nt etüüd, masurka, sümfoonia, koraal, fuuga. Pealkiri on enamasti loomingulisem ega pruugi avada, mis žanris muusikateosega tegu on, nt Tšaikovski „Luikede järv“ või Arvo Pärdi „Tabula rasa“, ent ka pealkirjas võib esineda žanrile viitav sõna, nt Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. Paljusid muusikateoseid sobibki vormistada nii pealkirja kui ka nimetusena, nt Tubina „Üheteistkümnes sümfoonia“ ~ Tubina üheteistkümnes sümfoonia ~ Tubina XI sümfoonia, Mozarti „Reekviem“ ~ Mozarti reekviem.

Tuuli Rehemaa 2016 aprill"

Kuriuss 11. november 2018, kell 17:28 (EET)