Arutelu:Sõna

Sõna on miski, mis väljendab sõnavormi? Kas siin pole mingi vastuolu? Ja kas tähtede või häälikute jada? Või öelda pigem midagi selles laadis, et sõna on keele väikseim iseseisvalt esinev tähendust kandev üksus (kuigi ka see pole päris korrektne)?

Sõnal "sõna" on mitu tähendust. Üks on see, mis artiklis kirjas ja mida mõnikord kasutatakse näiteks loogikas ja keelefilosoofias. Analoogilised tähendused on sellel sõnal ka matemaatikas, arvutiteaduses ja mõnikord matemaatilises lingvistikas. Teine on spetsiifilisem, traditsioonilises keeleteaduses kasutatav mõiste, mille järgi eri sõnavormid on ühe sõna vormid.

Kui me võtame selle teise tähenduse, siis ei ole sõna ei tähtede ega häälikute jada.

Häälikute jada tundub üldse olevat kahtlane, pigem siis juba foneemide jada, kuid seegi alati ei kehti, sest võivad olla ka suprasegmentaalsed foneemid.

"Keele väikseim iseseisvalt esinev tähendust kandev üksus", jah see on enam-vähem, aga sel juhul võiks see olla ka sõnavorm.

Palun olemasolevat mitte välja visata, vaid ainult lisada. Andres 16:56, 4 May 2005 (UTC)

Mõne aja eest oli siin niisugune tekst:

Sõna on iseseisva mõistelise tähendusega häälik (foneem) või häälikute (foneemide) grupp.

Sõna kirjapildis on sellise hääliku või häälikute grupi üleskirjutus tähe või eraldiseisva tähtede kogumi abil.

Sõna all võib mõista tähtede lõplikku jada, mis mingis keeles väljendab mingit sõnavormi.

Sellel oli kindlasti puudusi, aga mõni asi paistab olevat valemaks läinud. Andres 7. september 2006, kell 16:46 (UTC)

Sõna on keele vähim iseseisvalt tähenduslik ühik. Sõnad koosnevad morfeemidest, mis omakorda koosnevad foneemidest.

Mis tähendab "keele ühik"? Ja millisel juhul on tegemist iseseisva tähendusega? Andres 7. september 2006, kell 16:49 (UTC)

Üksus on vast õigem. Morfeemid on tähendusega, aga mitte iseseisvalt, vaid sõna moodustajana. Foneemid on tähenduseta, ainult hääled. Sõna on vähim, millel on tähendus. See on üldiselt tunnustatud. --Kamma 7. september 2006, kell 17:10 (UTC)

Nagu Sa ise ütled, on morfeemidel tähendus. Vähim, millel on tähendus, on morfeem. Sõna "iseseisvalt" on küll õige, aga ilma lähema seletuseta ei ütle see suurt midagi. Pealegi on raske (kuigi mitte võimatu) sõna "iseseisvalt" siin määratleda teisiti kui sõna mõiste kaudu.

Sõna võib koosneda ka ühest morfeemist. Sel juhul on sellel morfeemil "iseseisev" tähendus.

Pole nõus. Sel juhul on üks ja sama asi käsitletav nii morfeemi kui sõnana, kusjuures morfeemina pole tal iseseisvalt tähendust. --Kamma 7. september 2006, kell 18:32 (UTC)

Noh, võib ka nii võtta. Igatahes nõuab selline kontseptsioon eriti täpset iseseisvuse defineerimist. Andres 7. september 2006, kell 18:43 (UTC)

Foneemid on vähimad tähendust eristavad üksused. Andres 7. september 2006, kell 17:35 (UTC)

Nii vist üteldakse, jah. --Kamma 7. september 2006, kell 18:32 (UTC)

Ma katsun selle artikli ette võtta ja korda teha. Aga see võtab aega. Andres 7. september 2006, kell 16:52 (UTC)

Sõna on keele vähim üksus, millel on iseseisvana tähendus.

Sellest ei saa üldse aru. Kui tal tähendust pole, mis mõttes ta siis iseseisev saab olla? Seetõttu võiks sellisel korral juba öelda, et ta on vähim üksus, mis on iseseisev. Jääb aga arusaamatuks, mida iseseisvuse all mõeldakse.

Edasi, kas jutt on keele üksustest või kõne üksustest või mõlemast korraga?

Kas on otstarbekas siin keelt ja kõnet eristada? Kui juttu on loomulikust inim-keelest (sellega keeleteadus tegeleb), siis on see alati kõneldav keel. Muu on hüpoteetiline või jäljendab esimest, kuigi võib omada täiesti iseseisvat tähendust -- nt kirjakeel.

Noh, kui me räägime keelest, siis üksused on paradigmaatilised üksused, kui me räägime kõnest, siis üksused on süntagmaatilised üksused. Sellest sõltub, mida üksuse all mõistetakse. Vastavalt on ka sõnal "sõna" erinevad tähendused.

Pidasin silmas Saussure'i eristust keele ja kõne vahel. Keeleteadus uurib nii kõneldavat keelt kui ka keele kõnelemist. Keeleteadus tegeleb ka hüpoteetiliste asjadega ja tegeleb ka kirjakeelega. Andres 8. september 2006, kell 11:07 (UTC)

Kas sõna ja sõnavormi eristusest siin abstraheerutakse? Andres 7. september 2006, kell 18:47 (UTC)

Muidugi. Sõnavormi saab määratleda alles lähtuvalt sõnast. Või arvad, et sõnavormi saab määratleda lähtuvalt vormist? --Kamma 8. september 2006, kell 10:30 (UTC)

Nojah, aga ka sõnavorm on keele üksus. Andres 8. september 2006, kell 11:07 (UTC)

Ja ka sõnavorm on iseseisvalt kasutatav keele üksus. Ja ta pole sõnast suurem üksus. Andres 8. september 2006, kell 11:10 (UTC)

Sõnavorm on traditsiooniliselt sõna mingil kindlal kujul. Sõna juurde kuulub see, et seda saab kasutada ainsuses, mitmuses, minevikus, tulevikus jne jne. See ei tee veel sõnavormi iseseisvaks üksuseks, kuigi kohati on ilmselt raske eristada, et kus on piir, mille ületamisel mõni sõnavorm saab uueks iseseisvaks sõnaks. Tunnistan, et siin on vaideldavat, kuigi traditsiooniline käsitlus on minu arvates üldjoontes ja artikli põhiosa tarvis piisav. --Kamma 8. september 2006, kell 12:31 (UTC)

Raskus on selles, et sõna "iseseisev" iseenesest ei võimalda vahet teha sõnade ja sõnavormide vahel. Andres 8. september 2006, kell 18:31 (UTC)

Ehk lahendaks probleemi, kui kirjutaks "sõna vorm" lahku. Siis oleks selge, et sõnal on vormid või kujud ega ole nii, et on kaks iseseisvat eraldi asja: sõna ja sõnavorm. --Kamma 9. september 2006, kell 07:01 (UTC)

Teatud kontekstis võib sõnavormi kohta öelda ka "sõna vorm". Aga see ei lahenda probleemi, sest 'sõnavorm' jääb nii või teisiti, mis ei taandu sõna ja vormi mõistele. Andres 9. september 2006, kell 08:11 (UTC)

Sõnadele vastavaid kõne üksusi (teatud mõttes) nimetatakse keeleteaduses ka sõnedeks, aga mõnes kontekstis võib neid nimetada ka sõnadeks. Andres 8. september 2006, kell 11:10 (UTC)

Mina olen aru saanud, et sõne on stringi küllaltki ebardlik tõlge. Ehk märgijada. Sõned pole minu arvates kuidagi kõnega seotud. --Kamma 8. september 2006, kell 12:31 (UTC)

Sõna "sõne" on keeleteadlased kasutanud juba ammu, ja mitte stringi tähenduses, nagu informaatikud praegu, vaid sõnaeksemplari või eksemplarsõna (token word) tähenduses. Seda ma pidasin praegu silmas. Stringi on nimetatud sõnaks juhul, kui märke on nimetatud tähtedeks, näiteks matemaatilises loogikas. See ongi see kolmas tähendus, mida praeguses artiklis on algselt silmas peetud. Andres 8. september 2006, kell 18:31 (UTC)

Ei maksa üldse loota, et sõnast saab lihtsalt, lühidalt ja arusaadavalt rääkida. Keeleteaduses on sõna mõiste üsnagi segane, õigupoolest on mitu mõistet. Andres 7. september 2006, kell 18:48 (UTC)

Puhtast huvist: kas võiks olla ette kujutatav, et sõnal on tähendus ja osutus, sõnavorm on sama tähendusega aga varieeritud osutusega. St morfeemide-foneemidega on muudetud osutus sobivaks grammatilise situatsiooniga, kuid sõna tähendus säilib hoolimata muutusest vormis. --Kamma 9. september 2006, kell 07:03 (UTC)

Ma ei tea, kas see on ettekujutatav, aga nii see ei ole. Kui kasutada neid sõnu Frege ja Kangilaski kombel, siis ei muuda käänamine tavaliselt tähendust ega osutust (küll teeb seda tavaliselt mitmusesse panemine).

Kas mitmus pole sõnavorm? Kust läheb sel juhul piir? Mitmuse ja käände vahelt? Kuidas on tegusõnadega? Kui osutus osutab tõesti vaimsele esemele, siis käänamisel osutus ei muutu, aga reaalselt on osutus pigem vektor kui masspunkt. Võimalik, et Frege autoriteet on siin asjakohatu, Kangilaski osutuse-teooriast pole ma kuulnud. --Kamma 10. september 2006, kell 07:31 (UTC)

Sõnavormid erinevad küll arvu poolest, aga käänamine kitsamas mõttes on sõna muutmine käände poolest. Laiemas mõttes võib tõesti ka arvu muutmise käänamise alla arvata, vähemalt käänamisparadigmades on ka muutmine arvu järgi.

Tegusõnade osutus on Frege järgi mingi relatsioon. See relatsioon ei sõltu sellest, millises vormis tegusõna on.

Sõna "osutus" on ju eesti keeles käibele tulnud Frege termini Bedeutung tõlkevastena Jaan Kangilaski tõlkes (tõsi küll, Kangilaski kasutas lihtsalt väljendit, mis oli analüütilise filosoofia ringis kasutusele võetud) ning vastavalt inglise sõna reference vastena sama problemaatika kontekstis. Minu arvates on see vaste ebaõnnestunud, sest osutamiseks (mõeldav oleks ka öelda "osutus") on seni nimetatud ostensiooni, nüüd aga on sõna "osutama" muutunud kahemõtteliseks. Pigem oleks osutamist (referring) pidanud nimetama "viitamiseks". Aga nüüd on juba hilja asja muuta.

Kui Sa räägid tähendusest ja osutusest, siis ma ei saa ju aru, et Sa mõtled midagi erinevat Frege kontseptsioonist. Igatahes Frege järgi on võimalik, et osutus on füüsiline ese. Andres 10. september 2006, kell 08:16 (UTC)

Kas "mingi relatsioon" kuulub osutuse või tähenduse valdkonda, st kumma baasilt relatsioon antud on? Kui relatsioon on tähenduse valda kuuluv, siis oleks võimalik osutada ainult füüsilistele esemetele, aga mitte nt nende seostele, omadustele vms. Kui aga osutuse valda, siis peaks järelduma, et käänamine muudab osutust. --Kamma 10. september 2006, kell 11:58 (UTC)

Mõeldud on relatsiooni entiteetide vahel, mis ise saavad olla osutused. Nii et kui ma küsimusest õigesti aru saan, siis osutuse valda.

Ma ei saa aru, kuidas tuleneb, et käänamine muudab osutust. Andres 10. september 2006, kell 12:03 (UTC)

Tähendused ja osutused ei moodusta eraldi valdu: iga tähendus saab olla ka osutus (teises osutamises). Andres 10. september 2006, kell 12:06 (UTC)

Kui rääkida tähendusest keeleteaduslikus mõttes, siis vormid on erineva grammatilise tähendusega, kuid sama leksikaalse tähendusega. Andres 9. september 2006, kell 08:11 (UTC)

Kuhugi peaks pistma ka selle suure tähega Sõna, mis on seotud religiooniga - Sakrament--Hendrix 30. juuni 2007, kell 08:26 (UTC)

Jah. Võib-olla Logose alla. Andres 30. juuni 2007, kell 09:24 (UTC)

Kas "iseseisva" asemel sobiks kasutada "terviklik" ("tervikuna kasutatav")? Adeliine 16. september 2009, kell 12:11 (UTC)

Mu meelest küll. Muudan.--Kk 16. september 2009, kell 13:56 (UTC)

See ei ole õige, kui ma sõnast "terviklik" õigesti aru saan. Paljudes keeltes võib grammatiline sõna koosneda rohkem kui ühest foneetilisest sõnast.--Vihelik 2. september 2010, kell 20:06 (EEST)[vasta]

Keegi peaks selle asja käsile võtma. Aga tuleks arvestada, et sõnal "sõna" on vähemalt kolm tähendust. Andres 2. september 2010, kell 21:39 (EEST)[vasta]

Mis tähendab "esineda iseseisvalt"?

Kõik loetletud tähendused vist ei ole keeleteaduslikud. Andres 2. september 2010, kell 23:07 (EEST)[vasta]