Arutelu:Raskmetallid
Kuna ainsuses defineerimine pole kuidagi vähem loomulik, siis minu meelest peaks pealkiri olema pigem ainsuses. (Kui ma varasemast ei teaks, et eestikeelses Vikipeedias mitmusega liialdama kiputakse, siis ma ilmselt poleks seda artiklit üles leidnud.) 90.190.114.172 24. märts 2012, kell 19:37 (EET)
- Minu meelest oleks vähem loomulik. Andres (arutelu) 25. märts 2012, kell 10:46 (EEST)
Siin tuleb rääkida raskmetallidest üldiselt, mitte ükshaaval konkreetsetest raskmetallidest. Tekst kaadmiumi, plii jne kohta tuleks tõsta vastavatesse artiklitesse. Pikne 6. juuni 2024, kell 17:27 (EEST)
- Selle artikli teema on tegelikult raskmetallide mürgisus ja saastavus. Sellel mõistel ei ole kindlat definitsiooni ja keemias ei soovitata seda enam kasutada. Praegu mõistetakse raskmetalle tavaliselt nii, et nad peavad olema mürgised. Iga elemendi puhul räägitakse temast kui saasteallikast ja mürgist. Seetõttu on niisugune esitus nagu siin minu meelest siiski kaitstav. --Andres (arutelu) 6. juuni 2024, kell 18:48 (EEST)
- Ma ei saa hästi aru. Kui ei ole kindlat definitsiooni, siis mis sellest? Mingi üldine defintsioon ju ikka on. Jah, võib-olla küll räägitakse raskmetallidest tänapäeval eeskätt seoses nende mürgisuse ja saastavusega. Siis saakski ju ka siin rääkida muu hulgas raskmetallide saastavusest ja mürgisusest üldiselt. Nii nagu on näiteks inglise viki eeskujulikuks tunnistatud artiklis. Kas sa vaidlustad selle, et konkreetsete raskmetallide mürgisuse ja saastavuse kohta tuleks kirjutada eeskätt nende raskmetallide artiklites? Või kas sa väidad, et kogu materjal tuleks dubleerida? See minu meelest ei sobi entsüklopeedia mõistelise süsteemiga. Pikne 6. juuni 2024, kell 20:56 (EEST)
- Andresel on õigus. Raskmetallid ei kuulu mitte keemia, vaid ökoloogia ja keskkonnakaitse sõnavarasse. Kuriuss (arutelu) 6. juuni 2024, kell 21:04 (EEST)
- Minu mäletamist mööda on nende definitsioon olemas nii paberkujul ilmunud "Ökoloogialeksikonis" kui ka mitmekeelses keskkonnasõnastikus. Paberversiooni pole mul praegu käepärast, ei mäleta peast, kas sealne definitsioon erineb veebisõnastikus olevast. Kuriuss (arutelu) 6. juuni 2024, kell 21:13 (EEST)
- Midagi üldist ja samal ajal spetsiifilist ei olegi rääkida.
- Mingil määral tuleb dubleerida. Andres (arutelu) 7. juuni 2024, kell 00:22 (EEST)
- Tuleb valida definitsioon, millest lähtuda. Inglise vikis ei ole aluseks võetud ökoloogiiline definitsioon, vaid vananenud keemiline.
- Mul ei ole seisukohta selles, millist definitsiooni tuleks eelistada. Minu meelest see ei puutu küsimusse, mille ülal tõstatasin, ja seda võiks arutada eraldi.
- Ma ei tea, mida sa "millegi üldise ja samal ajal spetsiifilise" all silmas pead. Mina pidasin silmas, et tuleks rääkida kokkuvõtvalt või üldistatult asjadest, mis käivad korraga mitme raskmetalli kohta. Selline esitus on võimalik, vt ingliskeelset artiklit, millele enne viitasin.
- Üldise jutu sees tuleks küll mainida konkreetseid raskmetalle ja siis saab midagi teada ka konkreetsete raskmetallide kohta. See midagi oleks küll dubleeritud. Siin on üldise jutu asemel räägitud praegu ükshaaval ja pikemalt konkreetsetest raskmetallidest. Kogu selline materjal sobib eeskätt nende konkreetsete raskmetallide artiklitesse ja kui selline materjal ümber tõsta, siis pole selle siia jätmine minu meelest põhjendatud. Pikne 11. juuni 2024, kell 19:56 (EEST)
- Ma ei saa hästi aru. Kui ei ole kindlat definitsiooni, siis mis sellest? Mingi üldine defintsioon ju ikka on. Jah, võib-olla küll räägitakse raskmetallidest tänapäeval eeskätt seoses nende mürgisuse ja saastavusega. Siis saakski ju ka siin rääkida muu hulgas raskmetallide saastavusest ja mürgisusest üldiselt. Nii nagu on näiteks inglise viki eeskujulikuks tunnistatud artiklis. Kas sa vaidlustad selle, et konkreetsete raskmetallide mürgisuse ja saastavuse kohta tuleks kirjutada eeskätt nende raskmetallide artiklites? Või kas sa väidad, et kogu materjal tuleks dubleerida? See minu meelest ei sobi entsüklopeedia mõistelise süsteemiga. Pikne 6. juuni 2024, kell 20:56 (EEST)
Estermis on kaks definitsiooni, mis on täiesti erinevaid, ja neid definitsioone on tegelikult rohkemgi.
- metall, mille tihedus on 5 või rohkem
- iga antimoni-, arseeni-, kaadmiumi-, kroom(VI)-, vase-, plii-, elavhõbeda-, nikli-, seleeni-, telluuri-, talliumi- ja tinaühend ning need materjalid metallilises vormis, juhul kui need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks
Mürgiste raskmetallide kohta on inglise vikis eraldi artikkel en:Toxic heavy metal, kus mingil määral on ka nendest eraldi juttu. Jah, kui teha niisuguse sisuga artikkel nagu inglise vikis, kus on erinevad mõisted kokku pandud, nii et lõpuks polegi selge, millest artikkel õieti räägib, ja suures osas on jutt mõistetest ja definitsioonidest, siis ei oleks vist jah mõtet elementidest eraldi rääkida. Aga kui keskenduda nende mürgisusele ja saastavusele, siis minu meelest iga metalli eraldi käsitlemine annab ülevaatlikkuse, mida me eraldi artikleid lugedes ei saaks. Muidugi oleks hea artikkel ümber vormistada, sest meil on ka siin definitsioonid segi, ja vist ka mürgisuse värk eraldi pealkirja alla panna. --Andres (arutelu) 11. juuni 2024, kell 22:00 (EEST)