Arutelu:Rakk

Rakk on elusorganismide väikseim strukturaalne ja funktsionaalne osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema

Ma ei ütle, et see definitsioon kindlasti vale oleks, aga siin on mitu probleemi.

Kui organism ise on rakk, kas siis võib öelda, et rakk on organismi osa?

Kas elu tekkis koos rakkudega? Kas elu tekkis koos organismidega?

Mis tähendab "iseseisvalt"? Paljunemiseks on tarvis teatud väliskeskkonda. Hulkraksete puhul tagab selle organism kui tervik. Kui näiteks organism sureb, siis ka tema rakud lakkavad paljunemast. Edasi, paljunemine on allutatud organismi vajadusele. Kui rakk paljuneb "iseseisvalt", siis ta on kasvajarakk. Ka loote arengu puhul on see mitteiseseisvus ilmne.

See definitsioon on mõeldud puhtfunktsionaalsena. Sellisena peaks ta hõlmama ka meile tundmatud eluvormid. Kunstliku elu valdkonnas lähtutaksegi elu funktsionaalsest loomusest, aga osreseisvalt paljunevad üksused võivad seal olla tunduvalt lihtsamad kui rakk.

Arvan, et oleks mõistlik funktsionaalset definitsiooni täiendada või asendada struktuurilise (anatoomilise) definitsiooniga. Sõna "iseseisvalt" tuleks igal juhul kommenteerida või siis asendada täpsema sõnastusega. Andres 20. veebruar 2006, kell 07.20 (UTC)

Hussar, P., Hussar, Ü., Kärner, J., ja Suuroja, T. (2005) annavad raku kohta järgmise def: Rakk on elementaarne elussüsteem, kõigi organismide ehituse, talitluse ja arenemise alus. See on vist natuke raskesti mõistetav? joel 18. august 2006, kell 05:25 (UTC)

Minu meelest see ei ole definitsioon, vaid pigem iseloomustus. Andres 18. august 2006, kell 07:42 (UTC)

Kas see programmeeritud surm on nii oluline, et seda esimeses lauses mainida? Andres (arutelu) 8. aprill 2013, kell 00:57 (EEST)[vasta]

"programmeeritud surm" ei ole hetkel oluline

aga protsess ühendab ja iseloomustab rakkudele omistatud funktsioone, "programmeeritud surm" on ühe konkreetse raku sisemaailma seisund, mille saabumisel käivitatakse muud protsessid- rakk "süüakse" ehk komposteeritakse ja läheb uue raku programmeerimiseks ja tööks..... samuti on lood selle väitega: Kui näiteks organism sureb, siis ka tema rakud lakkavad paljunemast. - Vererakkude eluiga (teatud liigid) on 120 päeva ja nemad elunevad siis arvatavasti peale südame seiskumist mõnda aega ---mille kaudu ma ei tea , sisemised reservid ehk aga ka rakumälu baasil ehk aga veel pole ma leidnud ma vikipeedia kaudu artiklit, mis kirjeldaks nimetatut, et kui rakke ja DNAd programmeeritakse siis rakul on omal mälu, mille kaudu ta elab ja töötab.....näituseks, nii et minu kaudu ei ole oluline aga kui mõelda, et kasvajarakud ei käivita nn "programmeeritud surma programmi" ja jäävad paikseks (kodustatuks) siis mingi vahe on.....aga kuidas muudmoodi kirjutada üle (ka vikipeedia) kaudu raku surma kuulutavad väited , mina ei tea........ 20.aprill 2013 18:33

Hea võrdlev video inimese rakkude vahetumisest ja mittevahetumisest, kestmisest, vanusest, elust/surmast. https://www.youtube.com/watch?v=Nwfg157hejM nimelik 9. veebruar 2017, kell 12:16

Siin sellest, millele saab täpselt tugineda rakkude vahetumise, mittevahetumise küsimuse puhul. https://en.wikipedia.org/wiki/Bomb_pulse Nimelik (arutelu) 8. august 2020, kell 13:29 (EEST)[vasta]

ja inimkeha tugevaimate molekulidega osa, hambaemail peaks ka ju niiöelda rakkudest koosneva keha taastumatute osade kategooriasse laekuma. https://www.youtube.com/watch?v=lNrVVHzJOSc Nimelik (arutelu) 8. august 2020, kell 13:40 (EEST)[vasta]