Arutelu:Rahvaste ja hõimude loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Neenetsid ei ole soomeugrilased, kuigi nad räägivad uurali keelte hulka kuuluvat keelt. Andres 10:36, 11 Feb 2004 (UTC)


Pärast viimast parandust tekkis mul sõnasse "mokšad" küsimärk. Andres 11:06, 11 Feb 2004 (UTC)


Tegin ümberpaigutusi. Nimelt jagasin loendi kaheks - alfabeetiliseks (et rahvast nime järgi leida) ja geograafiliseks loendiks (- ühes piirkonnas elavad rahvad on omavahel suhtluses-läbikäimises, konfliktides).

Geograafiline jaotus ei pruugi olla esmapilgul mõistetav-aktsepteeritav - rahvaste vastastikune suhtlus on lahtamatu eri piirkondades kujunenud tsivilisatsioonidest ja kultuuriruumidest. St. et peab olema lähestikku rühmitatud rahvad, kes elasid nn. "Viljaka poolkuu" aladel, Vahemere ruumis, Indias, Hiinas jne. Euroopaliku maailma ajaloos olulist Euroopa, Aasia ja Aafrika kontaktala ei saa siin jagada tänapäevaste piiride või maailmajagude järgi (siit tuleb "Vahemere-Hommikumaade rahvad").

Lisaks võimaldab geograafiline jaotamine anda "taustinfot" nüüdseks juba surnud rahvaste kohta.

Jätsin kõrvale jaotuse keelte järele: a) osade rahvaste kohta me lihtsalt ei tea, mis keelt nad rääkisid (piktid näiteks); b) keele alusel seoksime ühte rahvad, kellel ajaloos vähimatki läbikäimist pole olnud (eestlased ja handid); c) pole harvad juhused, kus üks rahvas räägib erinevaid keeli (juudid) või vahetab mingil hetkel keelt (iirlased). - Urmas 13:13, 23 Feb 2004 (UTC)

See on hea. Ainuke asi, et Sul tuleb ilmselt endal jälgida, et rahvaste nimed õigesse kohta satuksid. Andres 13:19, 23 Feb 2004 (UTC)

Mis rahvas elab Svaasimaal? Svaasid? Või svaasilased? Andres 10:58, 1 May 2004 (UTC)

Svaasid (97%). A ja O 1999. Jaan513 14:03, 1 May 2004 (UTC +3)

Kas siia võiks sisse panna ka iisraellased? Andres 14:06, 3 May 2004 (UTC)

Et artiklis on juba 'väliseestlased', siis minu arvates võiks küll. Jaan513 17:09, 3 May 2004 (UTC +3)

Sõna "tvaad" ma mõtlesin ise välja. Andres 07:08, 6 Jun 2004 (UTC)


Ma ei tea, kuhu see kirjutada, kuna meil ei ole veel artikleid rahvas ja rahvus, seepärast kirjutan selle siia.

Varem või hiljem see probleem yles kerkib (tegelt on juba siin-seal kerkinud), ja lahendamist ta vajab, enne kui yhtlustamine liiga komplitseerituks muutub.

Nimelt, nagu kõik teavad, mõistetakse rahvust ja rahvast mujal maailmas erinevalt sellest kui meie oleme harjunud mõistma. Ingliskeelne nationality tähendab "kodakondsust", ei midagi muud. Nation tähendab kodanikkonda ehk rahvast. National tähendab "riiklikku" jne. Ärge öelge, et see on ainult USA-s nii; analoogiliselt käsitletakse vastavaid mõisteid ka Euroopas, väikeste variantidega, muidugi. Yldine tendents läänemaailmas on see, et inimese päritolu ja keelekasutust ei tähtsustata ning vastavad terminid on (poliitiliselt korrektselt) kas genuine või native vms., kuid nende liigset rõhutamist peetakse yldiselt ebakohaseks. Me teame ka, mis on selle põhjus: II maailmasõja järgne denatsifitseerimine Saksamaal ning yleyldine natsionalistliku mõtlemise ja määratlemise vältimine sellesama poliitilise korrektsuse huvides.

Me võime kuitahes kaua veel irvitada selle yle, et kuidas mustanahaline moslem võib olla prantslane, aga tõsiasi on see, et nii see on. Ja varem või hiljem tuleb ka meil teha selles suhtes vastavad korrektiivid. Tean väga hästi, kui raske see on. Ja tean ka seda, et Eesti meedia ja autoriteetsed allikad sellist terminikasutust ei seediks praegu veel yldse.

Kui filosoofiliseks minna ja ajalukku vaadata, siis ega see rahvuse mõiste ja selle tähtsustamine ju eriti vana ei olegi. Oluliseks sai see ju alles 19. sajandil rahvusromantismi tõusu ajal. Ning kui 21. sajandil see mõiste (nii nagu meie seda mõistame) hajub ja tähtsuse kaotab, siis, maailma-ajaloolises plaanis, on tegemist ju vaid ysna lyhikese ajaga.

Valus muidugi kasvõi neid Eestis elavaid venelasi parema sõna puudumisel "eestimaalasteks" nimetada. Kunstlik sõna jah: keegi ei räägi ju "prantsusmaalastest" või "saksamaalastest" neegrite või türklaste kohta nendes maades. Aga Eestis elavaid venelasi "eestlasteks" ei saa ju ometi kuidagi nimetada. Ehkki kodakondsusega "eestimaalased" kirjutavad ankeedi lahtrisse nationality loomulikult "estonia" või "estonian".

Probleem on praegu yleval artiklis vähemusrahvus ja tõuseb veel yles paljudes teistes seda temaatikat puudutavates artiklites. Kas kõik šveitslased näiteks on "vähemusrahvused". Või kuidas?

Ma ei tea, kas ma suutsin probleemi avada, aga igal juhul ei taha ma mingit sõimamist, mõnitamist või tulutut vaidlust oma sõnavõtu peale. Võibolla ma yletähtsustan seda probleemi, muidugi. Võibolla ei ole Vikipeedia yldse õige keskkond sellest rääkimiseks ja lahenduste leidmiseks. Ja võibolla on lahendused täiesti olemas, nii et probleemitsen ehk ilmaasjata.

--Lulu 13:25, 12 mai 2005 (UTC)


Muidugi on õige, et enamikus maailma keeltes on see asi teisiti kui meil. Ma ei arva, et peaksime sellest hoolima. Me ei hakka ju eesti keelde lisama artikleid põhjusel, et enamikus keeltes on määravad ja umbmäärased artiklid olemas. (a, the, der, das, die...) Me ei hakka käändeid välja jätma põhjusel, et indoeuroopa keeltes pole iialgi nii palju käändeid. Leidub keeli, milles on mitu komplekti arvsõnu sõltuvalt sellest, kas loendatakse elus või eluta asju, inimesi, paate või kariloomi. Niisugused erinevused mitmekesistavad ja rikastavad maailmakultuuri. Taivo 13:59, 12 mai 2005 (UTC)
Leian, et Vikipeedia ülesanne ei ole misjoneerida mujal levinud hoiakuid. Andres 14:29, 12 mai 2005 (UTC)

rahvas - nation; kodakondsus - nationality, citizenship; rahvus (grupp) - ethnic group, ethnicity; rahvus (omadus) - ethnicity, ethnic nationality, ethnic origin. "Nationality is, in English usage, a legal relationship existing between a person and a state. In Central and Eastern Europe, as well as some other areas of the world, the cognates of nationality is understood as a synonym of ethnicity, i.e., the belonging to a nation — a grouping based rather on cultural self-determination then on relations with a state."

Rahvuse ja kodakondsuse puhul on Euroopas väga selge veelahe jooksmas n.ö mööda Reini. Erinevalt brittidest ja prantslastest Kesk- ja Ida-Euroopas neid mõisteid ühte ei panda. Nende lahushoidmine on ka meie (teadus)traditsioon. Lisaks on meil väga selgelt väljakujunenud tähendused rahvuste-rahvaste nimedele. Neid muutma ei tohiks hakata.
Samas on otse loomulik, et rahvuse ja kodakondsuse termini erinev mõistmine eri riikides tuleb vastavatesse artiklitesse sisse kirjutada. - Urmas 09:26, 13 mai 2005 (UTC)

Arvestades loendite nimede kirjutamise tava, peaks selle loendi nimi olema "Rahvaste ja hõimude loend". Siim 11:05, 22 mai 2005 (UTC)

Loomulik on oodata, et loend kui selline on täielik, st sisaldaks täielikku või võimalikult täielikku rahvaste ja hõimude nimekirja. See on aga ülesanne, mida sellelt artiklilt kohe kindlasti nõuda ei saa. - Urmas 17:08, 22 mai 2005 (UTC)
Kas meil on selline põhimõte, et loend peab täielik olema? Ma kuulen sellest esimest korda. Ma ei saa aru, miks ei võiks lugeja artiklilt "Rahvad ja hõimud" täielikkust oodata. Pealkiri peaks olema kooskõlas loendite nimetamise tavaga Vikipeedias. Siim 17:24, 22 mai 2005 (UTC)
Loendite koha pealt oleks muidugi viisakas seda oodata. Meil on loendeid, mis on täielikud (Eesti linnud või Läti linnad näiteks). Mis puudutab rahvaid ja hõime, siis ehk oskad nimetada nende ligikaudsegi arvu? - Urmas 17:34, 22 mai 2005 (UTC)
Peaksid isegi mõistma, et su küsimus ei ole just liiga intelligentne. Arvu nimelt ei ole võimalik öelda, sest see sõltub sellest mida pidada rahvaks, hõimuks, suguharuks jne. Tavaliselt räägitakse 2000...6000 rahvast/hõimust. See number võib aga olla ka palju suurem või väiksem. Palun siiski mitte küsimustest kõrvale hiilida. Miks peab loend täielik olema? Kas Vikipeedia peab ka täielik olema, et teda entsüklopeediaks võiks pidada? Minu pärast võib see loend ka endist nime edasi kanda, maailm sellest seisma ei jää. Imelik on lihtsalt kui on kokku lepitud loendite nimetamises ja selle loendi puhul tuleks teha erand. Siim 17:47, 22 mai 2005 (UTC)
Minu küsimus oli reageering arvamusele Ma ei saa aru, miks ei võiks lugeja artiklilt "Rahvad ja hõimud" täielikkust oodata. - Urmas 18:39, 22 mai 2005 (UTC)

Millisesse rubriiki puštud lähevad? Andres 18. jaanuar 2006, kell 19.04 (UTC)


Pole kindel, kas beduiine saab rahvaks või hõimuks nimetada. Andres 9. mai 2006, kell 06.50 (UTC)


Mis vajab toimetamist? Andres 31. märts 2007, kell 04:21 (UTC)


Kas Aafrika hõimude nimesid võib eesti keeles kasutada nende algkujul? Näiteks akied? Aga keele nime (kalenjin)? --Epp 1. mai 2008, kell 01:58 (UTC)

Kui hõimu eestikeelset nime ei ole ning pole ka ilmne, mis see peaks olema, siis soovitaksin kasutada algkuju ilma mitmuse tunnuseta ning kursiivis. Keele puhul kuidagi samuti. Andres 1. mai 2008, kell 15:17 (UTC)

REDIRECT Rahvaste ja hõimude loend? Taivo 9. juuni 2009, kell 13:45 (UTC)


Puudub artikkel Rahvas ja artikkel Hõim. Andres 10. juuni 2009, kell 06:41 (UTC)


Ma ei tea, kuhu belutšid paigutada, kas Kesk-Aasia või Edela-Aasia alla. Andres 22. september 2010, kell 22:33 (EEST)

Et nad elavad Pakistanis, Afganistanis ja Omaanis, siis Edela-Aasia alla. Geonarva 22. september 2010, kell 23:01 (EEST)
Kõige rohkem on neid Iraanis, kui ma õigesti aru saan. Iraan käib nähtavasti Edela-Aasia alla, sest pärslased on Edela-Aasia all. Aga Afganistani rahvad on hoopis Kesk-Aasia all, Pakistani rahvaid siin üldse pole. Andres 22. september 2010, kell 23:51 (EEST)
Omaani nad on vist hiljuti sisse rännanud. Andres 22. september 2010, kell 23:52 (EEST)
Kõige rohkem on Pakistanis. Omaanis on kõige suurem suhteline osakaal. Inglisviki andmetel on Omaani rännatud juba kakssada aastat. --Ker 23. september 2010, kell 00:09 (EEST)
Siis ma leian, et Edela-Aasia ei ole õige. Ka 200 aastat on hiljuti. Andres 23. september 2010, kell 00:15 (EEST)
Võib-olla siis hoopis Lõuna-Aasia. Andres 23. september 2010, kell 00:22 (EEST)

Kas tõesti waricacad? Andres 27. detsember 2010, kell 22:57 (EET)


Kes need skotid ja attakordid on? Andres 14. november 2011, kell 10:24 (EET)


Panin mursid Saheli-Sudaani rahvaste alla, aga ma pole kindel, kas see on õige. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 16:29 (EET)