Arutelu:Puberteet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Selle jutu järgi on võimalik, et mõni saab täiskasvanuks, ilma et tal puberteeti jõuaks olla. Andres 18. veebruar 2006, kell 19.31 (UTC)

Jah, see on võimalik. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 19.53 (UTC)

Selles artiklis ignoreeritakse puberteedi füsioloogilist loomust. Praegu on käsitlus põhiliselt sotsioloogiline. Inglise ja saksa viki järgi algab puberteet kindlasti enne suguküpsuse saabumist. ENE 1. väljaande järgi ta lõpeb suguküpseks saamisega. Need allikad võivad küll olla ebapädevad või ollvananenud. Ent ka Britannica järgi puberteet lõpeb suguküpseks saamisega. Andres 18. veebruar 2006, kell 19.45 (UTC)

Tegelen sellega just praegu. Fysioloogiline loomus oligi kavas lahti kirjutada. Märkused on huvitavad. Kas need allikad peavad silmas "sotsiaalset sugukypsust" (mis see iganes ka ei tähendaks) või fysioloogilist? Näib olevat miski segadus nendel. Vaatan yle ja jätkan. Tänud igatahes tähelepanu juhtimise eest. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 19.53 (UTC)
Britannica on tõesti naljakas: in human physiology, the stage or period of life when a child transforms into an adult normally capable of procreation. The timing of puberty varies from person to person and from country to country owing to genetic, environmental, and other factors but usually occurs between ages 11 and 16. Kogu vihje on sõnades "normally capable". Sest igayks teab ju väga hästi, et järeltulijaid võib saada alates gametogeneesi tekkimisest ehk sugurakkude moodustumisest, ehk siis, just alates kuskil 11..12 eluaasta paiku. Eh. Puberteet näib olevat tõesti miski eriline tabuteema. Vaatan edasi. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 20.01 (UTC)

Arvan, et normally capable tähendab ilma ema organismi arenematusest tingitud terviseriskideta emale ja lapsele ning täisväärtusliku suguühte tulemusena. Aga jah, suguküpsuse mõiste on kindlasti kahemõtteline. Andres 18. veebruar 2006, kell 20.15 (UTC)

Inglise keeles on tegelt kaks terminit: puberty ja adolescence. Vähemalt ingliskeelsele Wikile tuleks viidata adolescence järgi. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 20.17 (UTC)
Eh nad vaidlevad seal isegi selle yle: The word derives from the Latin verb adolescere meaning, literally, "to begin to be smelly.", ytleb yks kommentaator. Ja teine vastab: I can see how you would think that, but Merriam-Webster derives adolescere from alescere, "to grow," related to altus. Õigus on muidugi esimesel. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 20.24 (UTC)
adolescence on noorukiiga ehk adolestsents. Andres 18. veebruar 2006, kell 20.27 (UTC)
Sama asi, ainult teine termin. Eesti keeles tähendab "nooruk" vaid "noormeest", st, see ei käi tydrukute kohta. "Adolestsents" on eesti keeles yliharuldane võõrsõna, mida peaaegu ei kasutatagi. --Lulu 18. veebruar 2006, kell 20.40 (UTC)
Sõnal "nooruk" on kitsam ja laiem tähendus. Sõnas "noorukiiga" on seda mõeldud laiemas tähenduses. Andres 19. veebruar 2006, kell 09.27 (UTC)
Noorkieal (adolescence) ja puberteedil ikka vahe olemas. Kui lõpeb puberteet, algab noorukiiga, mis lõpeb umbes 18.-21. eluaasta paiku. siis saab rääkida noorest täiskasvanust. Füüsiline suguküpsus (so võime saada järeltulijaid) võib küll olla puberteedi alguseks, kuid füsioloogiline areng sellega ei lõpe - sekundaarsed sugutunnused arenevad välja ikka natuke hiljem. Esimese hooga lugedes jäi mulje, et puberteet algab, kui füsioloogiliselt küpseks saad ja lõpeb, kui psühholoogiliselt/sotsiaalselt küpseks saad.--Ken 18. veebruar 2006, kell 23.49 (UTC)

algab füsioloogilise suguküpsuse saabumisega ja lõpeb sotsiaalselt aktsepteeritava suguküpsusega

Siin on lingid "füsioloogiale" ja "suguküpsusele". Esimene link on minu meelest üldse tarbetu, sest artikkel [[füsioloogia" ei selgita, mis tähendab selles seoses "füsioloogiline". Artiklis "suguküpsus" räägitaksegi füsioloogilisest suguküpsusest. Mis tähendab "sotsiaalselt aktsepteeritav suguküpsus", jääb ikkagi arusaamatuks. Andres 19. veebruar 2006, kell 09.27 (UTC)
Jajah, viimane oli jah arusaamatu. Tegin ymber. Mis puutub lingiga füsioloogia peale, siis ei saa midagi parata, kui seal artiklis (veel) pole seletatud mõistet "füsioloogiline". Meil on palju poolikuid artikleid, mis vajavad täiendamist. Ometi me teeme linke ka nende peale, lootuses, et need täienevad. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 12.13 (UTC)
Artiklis "füsioloogia" ei peagi selgitama mõistet "füsioloogiline". Andres 19. veebruar 2006, kell 12.46 (UTC)
Kas ma saan õigesti aru, et Sa väidad, et eesti keeles ei saa eristada murdeiga ja noorukiiga, mistõttu Sa nimetad mõlemat puberteediks? Andres 19. veebruar 2006, kell 09.33 (UTC)
Einoh, eesti keeles saab kõike eristada. Lihtsalt, seda "nooruki-iga" ja "adolestsentsit" eriti ei kasutata.
Sõna "noorukiiga" kasutatakse küll. Kas Sa tahad öelda, et noorukiiga nimetatakse tavaliselt puberteediks? Andres 19. veebruar 2006, kell 12.46 (UTC)
Mulle tundub, et sõna "noorukiiga" kasutatakse kahes tähenduses: puberteediea ja täiskasvanuks saamise vahelise ea tähenduses ning lapse ja täiskasvanuks saamise vahelise sotsioloogilise ea tähenduses. Mulle tundub, et Sa nimetad puberteediks seda viimast. Mõnikord tõesti niimoodi tehakse. Segadused terminoloogias tuleb eksplitseerida. Andres 19. veebruar 2006, kell 10.15 (UTC)
Võimalik, et tuleks kirjutada alguses koos viidetega vastava eriala käsitlusviisile. Puberteediga tegelevad juba paljud meditsiini harud, aga ka psühholoogid, sotsioloogid jne.
Kui puberteeti mõistetakse eri teadusharudes erinevalt, siis on hädavajalik see asi kohe alguses selgeks teha. Aga iseenesest see, et psühholoogid ja sotsioloogid puberteediga tegelevad, ei tähenda veel tingimata, et psühholoogias ja sotsioloogias oleks teistsugune puberteedi mõiste. Andres 19. veebruar 2006, kell 12.46 (UTC)

Mulle tundub, et enam-vähem usaldatav on järgmine allikas: [1]. Puberteet on ikkagi primaarselt füsioloogiline mõiste. Suguelu alustamine, regulaarne suguelu, abiellumine ja abiellumisiga ei oma puberteediga otsest seost. Samuti pole tähtis, kuidas kultuur puberteeti tõlgendab. Meditsiinilises mõttes võib puberteet esineda isegi 1-aastasel. Minu meelest on sissejuhatus viltu ja tahaksin seda vaidlustada. Andres 19. veebruar 2006, kell 09.49 (UTC)
Puberteet ei sugugi ainult füsioloogiline mõiste. See hõlmab ka palju muud. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 12.13 (UTC)
Aga ta defineeritakse primaarselt ikkagi füsioloogia kaudu? Andres 19. veebruar 2006, kell 12.46 (UTC)
Segadus on tulnud sellest, et ingliskeelses kirjanduses ja selle mõjul ka teistes keeltes on sama eluperioodi jaoks kaks mõistet, nagu artikli alguses ka juba ära märkisin. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 12.50 (UTC)

"Oodake" teade peaks olema alguses, sest lõpus ei pruugi seda märgata. Olen juba tund aega seda artiklit uurinud, aga alles nüüd märkasin seda. Andres 19. veebruar 2006, kell 10.18 (UTC)
Võtsin maha. Võib vabalt parandada-täiendada-toimetada. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 12.13 (UTC)

Sõna "puberteediiga" on alguses valesti kirjutatud. Andres 19. veebruar 2006, kell 10.19 (UTC)

Enda meelest võtsin arvesse kõiki märkusi. Tegin definitsiooni ymber. Viitasin ingliskeelsele sõnakasutusele. Jne. Ja kohe pärast seda: "vaidlustatud". Paluks selgitust siis jälle. Eesmärk on artikkel korda teha. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 12.55 (UTC)

Puberteet on eelkõige sotsiaalselt ja kultuuriliselt tingitud eluperiood. Looduses (ja nn loodusrahvastel) ei pruugi sellist perioodi üldse esineda.
Möönan, et sõna võidakse kasutada erinevalt. Igal juhul aga ei saa öelda, et sotsiaalne ja kultuuriline aspekt on tähtsam kui füsioloogiline. Puberteedi füsioloogiline sisu ei ole sotsiaalne ega kultuuriline.
Edasi, inglise sõnadele vastavad eesti keeles sõnad puberteet ehk murdeiga ja adolestsents ehk noorukiiga, olgugi et adolestsents on haruldane sõna ning sõnale noorukiiga võidakse anda erinev sisu (mõnikord vaadeldakse murdeiga noorukiea osana, kuid väga sageli käsitletakse murdeiga noorukieale järgneva eana). Mõnikord tõesti noorukiiga samastatakse ajaliselt murdeeaga, kuid väga sageli kasutatakse väljendit "murde- ja noorukiiga". Andres 19. veebruar 2006, kell 13.10 (UTC)
Samamoodi on kahetähenduslik ka inglise sõna adolescence. Andres 19. veebruar 2006, kell 13.25 (UTC)
Nojah. Nii ongi. Mis on siis ikkagi vaidlustatud? Ehk, mis on artiklis valesti? --Lulu 19. veebruar 2006, kell 20.54 (UTC)

Tõin ju selle välja. Kas Sa tõesti ei näe vastuolu? Andres 19. veebruar 2006, kell 22.56 (UTC)

Vaatan mina ja vaatan. Ja ei näe. Löö või maha. Sa ytled: Igal juhul aga ei saa öelda, et sotsiaalne ja kultuuriline aspekt on tähtsam kui füsioloogiline. Kas seda on öeldud? Ja, pealegi, millegi tähtsustamine ei peaks midagi põhimõtteliselt valeks tegema ju, ehk vaidlustust põhjustama? --- Vaatan edasi. Sinu lõik, mis algab Edasi, inglise sõnadele vastavad eesti keeles... sisaldab arutlust mõistete kasutuse ja tähendussisu yle, kuid mitte midagi sellist, mis viitaks artiklis esinevatele konkreetsetele valedele väidetele. --- Olen mures vaidlustamise pärast ja tahaksin sellest vabaneda, et artikkel korda saaks. Alustasin seda artiklit ainult sellepärast, et see oli seoses artikliga Pedofiilia. Tahaksin käesoleva artikli korda saada, et siis saaks ka too pedofiilia artikkel korda teha. Parimate soovidega. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 23.19 (UTC)

Puberteet ehk puberteediiga ehk murdeiga on inimese eluperiood, mis jääb lapse-ea ja täiskasvanu-ea vahele.

Ma ei vaidle, et see on üks võimalik määratlus, kuid siin on mõned agad. Puhtfüsioloogilises tähenduses, mis minu meelest on esmane (selles mõttes, et see teeb üldse võimalikuks tähenduse laiendamise) ei sõltu puberteet sotsiaalsetest seikadest. Lapse- ja veel enam täiskasvanuiga on sotsiaalse päritoluga määratlused, kusjuures puberteediealised arvatakse tavaliselt laste hulka. Puberteet füsioloogilises mõttes saabub igal tervel inimesel, kes küllalt kaua jõuab elada (harvadel juhtudel puberteet ei saabu). Patoloogilistel juhtudel võib puberteet saabuda ka varases lapsepõlves. Edasi, tavaliselt nimetatakse seda eluperioodi, mida Sa silmas pead, murde- ja noorukieaks, mõnikord ka lihtsalt noorukieaks või lihtsalt murdeeaks. Võib-olla on sõnadel "puberteediiga" ja "murdeiga" siiski pisut teine tähendus kui sõnal "puberteet", kuigi tüüpolukorras kasutatakse neid sünonüümidega. Pean silmas, et üheaastase lapse puhul vaevalt räägitakse murdeeast, kui ta puberteeti on jõudnud. Seega Sinu definitsioon defineerib põhjendamatult puberteeti mittefüsioloogiliste kriteeriumide alusel, samuti ei tule sellest välja, et sõnal oleks mitu tähendust. Jääb lahtiseks, kas puberteedi eri aspektide puhul on tegemist ühe ja sama asja eri aspektidega või eri asjadega.
Jajah. Lisasin definitsiooni ka füsioloogilises mõttes. Tegemist on tõesti ühe ja sama asja eri aspektidega. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 13.50 (UTC)

Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks sotsiaalselt aktsepteeritava vanuse saabumist järglaste saamiseks. Erinevate käsitluste kohaselt võidakse puberteedi lõpuks lugeda ka esimest seksuaalvahekorda, regulaarse seksuaalelu algust, abiellumisea saabumist vm.

Tavaliselt määratakse nii puberteedi algus kui ka lõpp füsioloogiliste kriteeriumide alusel. Et aga mitte vaielda, võib loobuda tavalisuse deklareerimisest, küll aga välja tuua ka ja eeskätt füsioloogilised kriteeriumid.
Õige. Alguse ja lõpu ajad tuleks anda jah mõlemad ühtsete kriteeriumite alusel, kas sotsiaalses või siis füsioloogilises mõttes. Asjaolu, et mõnikord esitatakse neid ka teisiti, tuleks siiski ära märkida, niisiis jätsin selle alles. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 13.50 (UTC)

Inglise keeles eristatakse puberteeti (puberty) kui bioloogiliste muutuste perioodi ning adolestsentsi (adolescence) kui samaaegselt toimuvat psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodi.

Siit jääb mulje, nagu inglise keeles oleksid kasutusel teistsugused mõisted kui eesti keeles. Nii inglise kui ka eesti keeles eristatakse puberteeti ehk murdeiga ja adolestsentsi ehk noorukiiga, kuid seda tehakse mitmel erineval viisil. Ühe määratluse järgi on puberteet noorukiea algfaas, teise järgi noorukiiga järgneb murdeeale, kolmanda järgi on noorukiiga murdeeaga samaaegne, kuid mõiste puudutab selle ea psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte. Seega esiteks eitatakse siin implitsiitselt sõna "noorukiiga" kasutamist eesti keeles ja teiseks esitatakse kahe mõiste vahekorra ainult üks variant.
Siiski, see on küll tõsi, et inglise keeles räägitakse puberty all tavaliselt füsioloogiast. Andres 20. veebruar 2006, kell 00.05 (UTC)
Just nimelt. Seepärast peangi vajalikuks selle esiletoomist. Eesti keeles sellist vahet tavaliselt ei tehta. Väike probleem on koos sellega ka interwiki lingid. Kas meie lugejat huvitavad eeskätt füsioloogilised aspektid või sotsiaalsed-psühholoogilised aspektid? Vastavalt sellele tuleks interwiki suhtes ka lahendus leida. Praegu on viidatud adolescence (ingliskeelses wikis) peale. Aga sealt näiteks füsioloogia kohta midagi teada ei saa, ehkki kohe alguses on seal ka link "puberty" peale, kus esitatud füsioloogiled aspektid. Arvan, et praegune interwiki linkamine on õigustatum, aga noh, selle üle võib veel arutleda. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 13.50 (UTC)
Minu meelest oleks õigem link artiklile en:Puberty, sest minu meelest on füsioloogiline tähendus primarne. Andres 20. veebruar 2006, kell 14.03 (UTC)

Puberteet on eelkõige sotsiaalselt ja kultuuriliselt tingitud eluperiood. Looduses (ja nn loodusrahvastel) ei pruugi sellist perioodi üldse esineda.

Sellega on eitatud puberteeti kui füsioloogilist nähtust. Muidugi ei pruugi olla lapse- ja täiskasvanuea vahelist perioodi, kuid puberteet kui niisugune on kindlasti olemas kõigis ühiskondades ja kultuurides, isegi kui tal pole sotsiokultuurilisi järelmeid. Andres 19. veebruar 2006, kell 23.58 (UTC)
Selle lõigu võtsin praegu välja, kuna vajab ilmselt pikemalt lahtikirjutamist eraldi alajaotuses. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 13.50 (UTC)

Kui ma mõnes asjas eksin ja Sa tead paremini, siis lükka minu väited ümber. Andres 20. veebruar 2006, kell 00.07 (UTC)


Võivad kujuneda ka mitmesugused emotsionaalsed ja isegi füüsilised sõltuvused teatud inimestest, iidolitest, muusikast, subkultuuridest jne
Füüsiline sõltuvus teatud inimestest kõlab imelikult, füüsiline sõltuvus peaks ikka tähendama ju mingeid muudatusi organismis või olen ma midagi valesti aru saanud.--Boy 19. veebruar 2006, kell 13.45 (UTC)
Jajah, "füüsiline sõltuvus" oli mõeldud rohkem selles mõttes, et puberteedi-ealine inimene võib omaenda füüsilise asukohast (subkultuurist, sõpruskonnast, punkrist, korterist vms) ja/või mingi isiku füüsilise lähedusest ka kergesti sõltuvusse sattuda. Aga kuna see praegu segadust tekitas, siis võtan maha. --Lulu 19. veebruar 2006, kell 20.54 (UTC)

Tegin nüüd alguse omatahtsi ümber. Kui miski ei meeldi, siis arutame.

Tegelikult ma kahtlen väga teises lõigus. Puberteedi käigus sigimisvõime kujuneb välja, järelikult peaks see algama enne, kui see on välja kujunenud. Andres 20. veebruar 2006, kell 14.41 (UTC)

Jajah, toimetasin pisut. Minu meelest oleks hea, kui artikli pealkiri ja seda kordav artikli esimene sõna oleksid samas (nimetavas) käändes. Mõiste "elukaar" tundus liigselt poeetilisena, võtsin ta välja. Ei arva, et sellise pealkirjaga artikkel vajalik oleks. Mis puutub teise lõiku, siis, jah, on (bioloogiliselt tõesti) huvitav, et sugurakud valmivad veel enne kui kõik muud sugutunnused on välja kujunenud. St, puberteet algab tegelikult sigimisvõime tekkimisega. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 15.30 (UTC)
"Elukaar" on termin, mida kasutatakse psühholoogias ja sotsioloogias. Selle kaudu on võimalik paigutada jutt õigesse konteksti. Muidu jääb kontekst ebamääraseks, sest eluperioodist võidakse rääkida erinevas mõttes.
Noh, jään eriarvamusele. Korrektne termin on "eluiga", minu meelest. Aga see selleks. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 22.13 (UTC)
Sõnal "eluiga" on EKSS-i järgmised tähendused: 1. 'elu kestus (sünnist surmani)', 2. 'millegi eksisteerimise kestus', 3. 'eluaeg, kogu elu', 4. 'aeg sünnist käesoleva monendini', 5. 'vanus', 6. 'teatud järk eluajast (eluperiood)'. Nendest on terminina kasutusel 1. (bioloogias ja demograafias), mingil määral 3., kuigi ainult seoses 1.-ga, ja 2. (osalt tinglikult radioaktiivsete osakeste kohta, kuid see asendatud terminiga "poolestusaeg"). Arvan, et artiklis Eluiga tuleks rääkida esimesest ning mingil määral ka 3. tähendusest. Sina pead silmas 6. tähendust, kuid selles tähenduses ei ole see sõna kasutusel terminina. "Elukaar" on võrdlemisi uus termin ja selle all peetakse silmas inimese elu jaotatuna eluigadeks 6. tähenduses. Minu meelest on selle termini kaudu võimalik ühemõtteliselt viidata, millisesse konteksti jutt paigutub. Mida Sa siin vaidlustad? Andres 20. veebruar 2006, kell 22.44 (UTC)
Ei vaidlusta midagi. Lihtsalt jäin eriarvamusele. Eks pane siis tagasi. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 22.55 (UTC)
Eestikeelne kõige paksem füsioloogiaõpik ütleb nii: "Puberteedi all mõistetakse sigimisvõime väljakujunemist. (...) Alles puberteedi alguses (tüdrukutel 9.– 11., poistel 11.–13. eluaasta vahel) hakkavad hüpotalamuse LHRH-neuronid jälle sünkroniseeritult ja faasiliselt aktiivseks muutuma. (...) Niisiis on gonadotropiini sekretsioon öösiti kõrgenenud ja stimuleerib gonaadide talitlust. (...) Puberteedi ajal toimuv somaatiline areng adolestsentseks poisiks või tüdrukuks on suguhormoonide rohkenenud eritamise otsene tagajärg. (...) Varajases puberteedis ei saavuta siiski ükski folliikuleist ovulatsioonivalmidust, vaid nad kõik muutuvad jälle atreetilisteks. "
Minu meelest tuleneb sellest jutust, et puberteet ei alga sigimisvõime tekkega ning puberteedile järgneb adolestsents.
Kõik õige selles fysioloogiaõpikus. Varajases puberteedis ei saavuta siiski ... jne... st, 9.-11. tydrukutel jne. Hormonaalne aktiivsus jne. --- Kuid ebatäpne on ytelda, et sigimisvõime alles "kujuneb välja" puberteedi jooksul. Sigimisvõime ei kujune välja puberteedi jooksul, vaid tekib juba puberteedi alguses. Esimene menstruatsioon annab tunnistust esimese viljastumisvõimelise munaraku hukkumisest. Ja esimene sperma on täiesti viljastamisvõimeline. Rasestumine on võimalik üsna kohe puberteedi alguses, kui otse välja öelda. Ja rasestaja võib olla muidugi ka samas eas. Järeltulija syndimine on täiesti võimalik. --- See ongi "sigimisvõime", millest jutt käib. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 22.13 (UTC)
Jäin veel mõtlema... Et kuidas tolles fysioloogiaõpikus ikkagi veel ollaks umbes 50 aastat ajast maas... Nagu oleks endokrinoloogilised tõigad see teaduse viimane sõna. Et vaadake, see hormoon mõjutab seda ja too toda. Nagu ka tolles Sinu poolt viidatud saidis, mis sai artiklile lisatud välislinkide hulka. Palju huvitavam on tänapäeval hoopis see, et kuidas toimub nondesamade endokriinsete näärmete endi aktiveerimine... Aga see selleks. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 22.55 (UTC)
Loomulikult peab olema ka mehhanism, mis mõjutab LHRH sekretsiooni. Õpikus öeldakse selle kohta nii: "Mis kutsub esile puberteedi alguse, selle kohta on veel väga vähe teada." Originaal on ilmunud 1990. aastal. Väga võimalik, et vahepeal on rohkem teada saadud. Aga see ei puuduta ju asjaolu, mis on raamatus selgelt välja öeldud ja mida Sa vaidlustad: puberteet on sigimisvõime väljakujunemine. See saab alguse just LHRH sekretsiooni faasilise sünkroniseerituse tekkest (esmakordselt pärast esimesi elukuid). Kuid see ei too kohe kaasa sigimisvõimet, kuigi see on sigimisvõime tarvilik tingimus. Näiteks selleks et ovulatsioon (mis on sigimise tarvilik tingimus) oleks võimalik, on tarvis teatud hormoonide teatud taset, mis saavutatakse tänu pikaajalisele LHRH pulseerivale sekretsioonile. Kui rääkida veel varasematest protsessidest, mis sekretsiooni mõjutavad, siis see ju ei muuda puberteedi algust hilisemaks. Kas eelnev jutt on uuemate uurimustega ümber lükatud?
Peale selle juhin veel kord tähelepanu sellele, et vähemalt selle õpiku järgi adolestsents järgneb puberteedile. Andres 20. veebruar 2006, kell 23.43 (UTC)
Palun vaata ka seda allikat, mis kinnitab minu teese. See pärineb 2004. aastast ja autor on arstiteadlane.
Peale selle, esimene menstruatsioon ei anna tunnistust esimese viljastumisvõimelise munaraku hukkumisest, sest see munarakk ei pruukinud olla ovulatsioonivõimeline. Tõsi, sel korral ei ole tegemist ka täisväärtusliku menstruatsiooniga, kuid käepärased sümptomid ei ole eristatavad. Kuni pole saabunud regulaarset ovulatsiooni, räägitakse ikka veel puberteedist, niipalju kui mina aru saan. Ja just sellepärast, et sigimisvõime ei ole (või ei ole lõplikult) välja kujunenud. Andres 21. veebruar 2006, kell 00.09 (UTC)
Jajah. Sinu viidatud allikas ytleb: Puberty is when the child experiences physical, hormonal, and sexual changes and becomes capable of reproduction. Adolescence is the period of transition between puberty and adulthood. Selle võiks samuti artiklisse sisse viia kui yhe (meditsiinilise) käsitluse. Võibolla peaks koguni miski tabeli moodi asja tegema, kus kõik võimalikud käsitlused oleksid systemaatiliselt esitatud, vajadusel koos viidetega. --- Mis puutub esimesse menstruatsiooni, siis, jah, võib aga ei pruugi olla tegemist viljastumisvõimelise munarakuga. Rasestuda aga võib isegi enne esimest menstruatsiooni. Sigimisvõime, mis saavutatakse menstruatsioonitsükli korrapäraseks muutumisel, on seesama sigimisvõime. Aga ka korrapärane menstruatsioon kujuneb välja enamasti juba 12...14-aastaselt. Kas see tähendab siis, et selleks vanuseks on puberteet lõppenud? Meditsiinientsyklopeedia järgi, ilmselt, jah. Teiste allikate järgi puberteet alles algab esimestest menstruatsioonidest, millele järgnevad sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemised jpm. --- See kõik käib tydrukute kohta. Poiste puhul on asi veelgi paradoksaalsem. Esimene seemnepurse toimub sageli juba 10...12 aastaselt ning on reeglina viljastamisvõimeline. Meditsiinientsyklopeedia väidab seega, et see tähistabki puberteedi lõppu. See on aga veelgi enam vastuolus teiste allikatega. --Lulu 21. veebruar 2006, kell 10.55 (UTC)
Olen nõus, et puberteeti võidakse teisiti mõista, kuid kõik füsioloogide ja arstiteadlaste esitused, mis ma seni olen lugenud, mõistavad seda niiviisi. Seal, kus räägitakse puberteedist füsioloogilises mõttes, tulekski sellest lähtuda. Olen nõus, et erinevad käsitlused tuleb selgelt välja tuua. Andres 21. veebruar 2006, kell 17.48 (UTC)
Mõlema allika järgi algab puberteet mitte esimese menstruatsiooni või esimese seemnepurskega, vaid teatud näärmete teatud laadi aktiveerumisega, mis neist sündmustest on kindlasti varasem. Puberteedi lõpu jätavad mõlemad allikad ähmaseks. Andres 21. veebruar 2006, kell 17.53 (UTC)

Ei ole nõus sõna "nimetatakse" asendamisega sõnaga "on". Mitte puberteet ei ole kord üks ja kord teine, vaid puberteediks nimetatakse erinevaid asju, mis on küll omavahel tihedalt seotud. Või kui soovid, siis sõna "puberteet" väljendab erinevaid, kuigi omavahel seotud mõisteid. Niisugust reeglit ei ole, et märksõna peab nimetavas käändes olema. Andres 20. veebruar 2006, kell 15.56 (UTC)
Noh stiili kysimus. Ise eelistaksin nimetavat käänet artikli alguses pealkirja täht-tähelise kordusena ning selle järel sõna "on" ... Stiili kysimus muidugi, aga ise midagi otsides tahaksin kõigepealt siiski teada, mis miski "on", aga mitte seda, mida millekski "nimetatakse". Aga noh, antud juhul, kui see peaks häirima, siis muuda tagasi. --Lulu 20. veebruar 2006, kell 22.13 (UTC)
Ka mina eelistan nimetavat käänet. Kuid siin on minu arvates vajalik teistsugune väljendusviis, sest muidu pole jutt sisuliselt õige. Andres 20. veebruar 2006, kell 22.44 (UTC)

Võtsin välja lause: Füsioloogiline puberteet võib mõningatest puberteediga tavaliselt üheaegsetest psühholoogilistest ja sotsiaalsetest protsessidest olla ka tunduvalt varasem või hilisem või hoopis puududa. Põhjendus: see oli paigutatud "sotsiaalse-psyhholoogilise" puberteedi lõiku, ehkki jutt on seal fysioloogilisest puberteedist. Teine põhjus: sõnastuselt segane. Kolmas põhjus: käsitleb patoloogiat, mis peaks olema hoopis omaette alalõik. --Lulu 21. veebruar 2006, kell 20.14 (UTC)

See lause on ju füsioloogilise ja psühhosotsiaalse puberteedi mõiste erinevuse kontekstis. Mõte on selles, et puberteedi mõningad jooned võivad esineda sõltumatult füsioloogilisest puberteedist antud isikul või sellega asünkroonis (võib-olla ma selles asjas eksin). Sellest võib allpool patoloogia alajaotuses muidugi pikemalt rääkida. Aga definitsiooni kontekstis see ju ei loe, kas on tegemist patoloogiaga, füsioloogilise puberteedi mõiste sellest ei muutu. Selles lauses võib ju mainida, et tegemist on patoloogiaga. Mis seal siis segast on? Kuidas saaks seda selgemaks teha? Andres 21. veebruar 2006, kell 20.42 (UTC)

Kui teine lõik käib füsioloogilise puberteedi kohta, siis ma vaidlustan seda. Kui mitte, tuleks see tahapoole tõsta. Andres 21. veebruar 2006, kell 20.46 (UTC)

Kui Sa mõtled seda lõiku: Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist., siis võid selle vabalt ka ära kustutada, ilma vaidlustamata. Näen selgesti, et probleeme on rohkem, kui alguses suutsin ette kujutada, selle artikli ja selle teemaga. --Lulu 21. veebruar 2006, kell 21.09 (UTC)
Ma tahaks selle asendada umbes niisuguse lõiguga: "Füsioloogilise puberteedi alguseks loetakse tavaliselt sugunäärmete funktsiooni väljakujunemiseni viiva hormonaalse aktiivsuse algust ning selle lõpuks loetakse sigimisvõime täielikku väljaarenemist või täieliku suguküpsuse saabumist." Seda tuleks veel täpsustada, selleks peaks asja uurima. Lähen homme raamatukokku, püüan ka seda uurida. Andres 21. veebruar 2006, kell 22.05 (UTC)
Käisin raamatukogus. Üht-teist sain lisaks teada, kuid asi läks veel segasemaks. Andres 22. veebruar 2006, kell 15.09 (UTC)
Jah, usun. Ja arvan, et tean ka põhjust, miks see teema isegi professionaalsetes allikates nii segaselt ja vastuoluliselt on esitatud. --Lulu 22. veebruar 2006, kell 19.47 (UTC)
Miks siis? Andres 22. veebruar 2006, kell 20.00 (UTC)
Vaata http://wikisource.org/wiki/Puberteet --Lulu 25. veebruar 2006, kell 22.24 (UTC)
Wikisource ei ole mõeldud oma esseede avaldamiseks.
Tere tulemast Vikitekstide eestikeelsele esilehele. See on arhiiv tekstide jaoks, mis ei ole autoriõigusega kaitstud või mis avaldatakse GNU FDL litsentsi alusel. --- Palun selgita oma märkust. --Lulu 25. veebruar 2006, kell 22.24 (UTC)
Põhjalikku eestikeelset selgitust ei ole, aga vaata [2]. Võid essee panna oma kasutajalehe alamleheküljele. Andres 25. veebruar 2006, kell 22.35 (UTC)
Ok, tõstsin ta alamlehekylje peale. (Kasutaja:Lulu/Puberteet). --Lulu 26. veebruar 2006, kell 20.47 (UTC)
Põhiline raskus selle artikliga on see, et tuleb selgitada selle sõna erinevaid tähendusi. Arvan, et võib algusesse panna umbes sellise selgituse, et tegemist on mitmeti määratletava ja piiritletava ajajärguga inimese elus, kuid igal juhul on selle keskne sündmus suguküpsuse saabumine. Siis võib edasi käsitleda puberteedi füsioloogilist ja psühhosotsiaalset aspekti, selgitades ühtlasi sõna erinevaid tähendusi ning lähedase tähendusega väljendeid, mille kohta saab vajaduse korral kirjutada ka eraldi artiklid (peale juba jutuks olnute veel näiteks "eelpuberteet", "järelpuberteet", "puberteedijärgne ajajärk", "mürsikuiga"). Arvan, et suurema osa sisust saab panna siia, teised artiklid tegeleksid põhiliselt mõiste ja terminikasutuse selgitusega. Andres 25. veebruar 2006, kell 21.49 (UTC)
Ok, mõtlen selle yle. Saaks teha kyll, arvan ma. --Lulu 26. veebruar 2006, kell 20.47 (UTC)