Arutelu:Pressure immobilisation technique

Lubamatu pealkiri.

Eestis minu teada sellist asja üldiselt ei soovitata. Ei tohiks jätta vastupidist muljet, kui mainitakse Eesti hädaabinumbrit. 193.40.10.181 15. aprill 2014, kell 12:42 (EEST)

Tere 193.40.10.181!

Eestis üldjuhul koolis lastele ei kirjutatagi palju esmaabist, näituseks kuni 7-nda klassi inimeseõpetuseni välja pole rästikuhammustusest räägitud...

ei leidnud ühtegi allikat, kus oleks Eesti tõenduspõhine meditsiin öelnud, et rästikuhammustuse korral ei tohi kasutada Pressure immobilisation technique'i, see et Austraalias on üsna palju mürkmadusid ja üsna vähe surmaga lõppenud maomürgi mürgistusi on kuidagi ju tõendatud....

ma ei lisanud elupäästvat esmaabivõtet hariliku rästiku artiklisse esialgu seetõttu, et kohapealsed teaduslikud uuringud puuduvad ja kuidagi (teistes artiklites) on tõestatud, et looduslik hariliku rästiku mürk inimesse sattununa harilikult ei ole Eestis surmav aga see ei kata veel kindlalt väikseid lapsi ja näiteks mesilase torkest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioone ja surmasid, kuid üldiselt jah ma ei järgi madudest kirjutades üksnes Eesti piire vaid pisult laiemalt ...

iga elustamisvõttega kaasnevad ka riskid, nagu näiteks Heimlichi võte jpt...

ikkagi pisut imelik tunne on Teile ei meeldi ja mina peaksin sellega nõustuma, vaadakem siis pigem asjaolusid ja fakte tegemist on minu arust siiski elupäästva esmaabivõttega, mitte tõenduspõhise Eesti meditsiini õõnestamisega arvan ma: Oxford Textbook of Medicine...

Mariina 15. aprill 2014, kell 15:21 (EEST) alias Простота

Õigus küll, see pole sama mis žgutt. Aga seda võtet siiski Eestis otseselt ei soovitata ja vähemasti rõhksidet, mida siin mainitakse, soovitatakse vältida: [1]. Ja nagu isegi kirjutad, ka Austraalias soovitatakse seda vaid teatud hammustuste puhul [mitte kõikjal maailmas kõigi madude puhul]. 193.40.10.181 15. aprill 2014, kell 16:17 (EEST)

Haigekassa infovoldik ja matelikud Rästikuhammustuse ravijuhised pole päris sama mis kliiniline meditsiin ja molekulaarbioloogia ja seda on ka eestikeelsetes materjalides kusagil mainitud, et rõhksideme asetamine aeglustab paranemist ja pikendab haiglasoleku aega ---- aga pole sõnagi juttu sellest, et see võte võib elupäästajaks olla - arusaadav!

ja Eesti ongi nii väike ja ilmselt oleks meil raskusi sobivate kliiniliste uuringutega ja nende uuringute püstitus juba ise moonutab näitelava kuivatatud maomürgi lahjendamine ja süstimine inimesse ei ole sama mis maohammustus...

Nojah kõik ca 3500 maoliiki pole ju mürgised aga kas iga inimene neid kõiki ka eristada suudab ja üle poolte maohammustustest on kuivad, ja osade autorite arvates pidavat madu hammustades väga hästi aru saama kuhu ja kellele ta hambad sisse vajutab...

ma olen pisut lugenud ka vastumürkide manustamisega seotud terviseriskidest ja selle tulemusel tekkinud tõsistest haiguslikest seisunditest ja kuid kestvatest neuropaatiatest jne.

on mitmeid alternatiivmeetodeid millega on inimeste elusid mürkmaohammustuse korral päästetud näiteks vereülekanne - veri pannakse joosma otse doonorilt hammustada saanu vereringesse jne...

lisaks olen lugenud ka madude süljes leiduvatest ensüümidest, püüan vaikselt teadusuuringuid lisada aga kõike korraga ei jõua - põhimõtteliselt (laias laastus) on enamik inimesi maosülje suhtes lihtsalt allergilised Lõgismadu tappis USAs keset jumalateenistust roomajaid kantseldanud nelipühipastori, surm võib saabuda ka üsna tillukese koguse maovere süstimisel inimese veriringesse - "verekonflikt"....

Elukutselised maopüüdjad alustavad maosülje vastu vaktsineerimist üsna varakult ja nad suudavad maohammustused ka rahvameditsiinivahendeid kasutades üle elada.

Ikkagi leian, et artikkel ei ole inimestele eluohtlik. Pealkirja kohta koheselt tabavat mõtet ei tulnud pähe aga eks ta üks rõhksideme sidumistüübi modifikatsioone ole...

Mariina 15. aprill 2014, kell 16:57 (EEST) alias Простота

Soovitus: püüa jääda vastates konkreetse arutluse all oleva küsimuse juurde. Kui räägid siin lisaks vereülekandest, nelipühilastest ja teab millest veel, siis on raske su jutust mingit asjakohast mõtet välja noppida.

Ma ei tea, kas aru saan, mida silmas pead, aga esmaabil minu meelest polegi otseselt kliinilise meditsiini ega molekulaarbioloogiaga pistmist.

Lihtsalt, kui öeldakse (näiteks samas Austraalia allikas), et mõnel juhul ei peaks seda võtet kasutama, ju siis tal mingid kõrvalmõjud on või on ta muidu asjatu ning ei saa arvata, et tegu on igal juhul ja igas olukorras "elupäästjaga". Artiklil üldiselt pole väga viga, kuigi asju võiks täpsustada, otseselt eksitav on vaid sissejuhatuse viimane lause. 193.40.10.180 22. aprill 2014, kell 22:19 (EEST)

Tere Soovitus: 193.40.10.180!

Ma ei võta Teie soovitust kuulda - ma ei taha vaadata midagi ega kedagi ühekülgselt - ma ei tunne Teid ja läbi arvutitäheridade mina ei tea Teie mõttekäike - ma ei hakka siinkohal tooma kõikide inimeste suhtes mürkmaudeks liigitatud LD50, ensüümide toimet ja kui kiiresti kellelgi mürgistus tekib, on teada palju inimesi kes on teadlaste üllatuseks üle elanud surmavalt mürgiseks kuulutatud madude hammustused....

üksikuid väiteid ma artiklis üldjuhul ei analüüsi, lihtsalt püüan liikuda üldiste juhiste piires, sarnaselt ei hakka ma ju kirja panema, et paljude vastumürkide puhul on teaduslikult tõestatud, et nad peaaegu üldse ei toimigi...

esmaabi on elupäästev abi ja antud võte võib teatud maohammustuste puhul (mürkmadu ja vastuvõtlik inimene pluss meditsiinisüsteem jms) elupäästvaks osutuda .... aga kõikide nõudmistele see muidugi ei vasta ja kui inimene võib esmaabi osutamise hetkel endast väljas olla ja mitte aru saada mis temaga tehakse siis igaljuhul on abistaja teinud omalt kõik, et abi osutada......

kunagi pandi ju seda va zgutikest ikka küll ja küll - ka täna kui muud käepärast võtta ei ole mina näituseks verejooksu takistamiseks selle võtte ka kellegile abivajajale teeksin, kui kiirabi niikuinii tuleb ca 3,5 tunni pärast...

artikkel on üldhariv ja ei "mõnita" kehtivat teaduslikku hüpoteesi kuid alati püüan artiklisse lisada midagi omalt poolt, et iga loetud artikliga saaks lugeja ka midagi "ekstraks" ehk pealekauba... maosülg toimib molekulaartasandil ja teadlased on püüdnud neid mehhanisme kirjeldada aga ma ei tea kas ma kõike jõuan Vikipeediasse lisada - aga pisut saab võrrelda varasemaid teaduslikke soovitusi ja lugeda tänapäevaseid kirjeldusi ja alati ei avaldu maohammustuse mürgitus koheselt vaid mõne päeva pärast....

maohammustused ei ole meie kliimas ülepea mingi arusaadav nähtus, neid esineb looduses ikka seal kus ka vastavad maoliigid elavad ja liiguvad, nagu Indias ja Aafrikas jne...

niipalju kui mina aru saan on "Austraalias meditsiinisüsteem" selline, et kiirabiga haiglasse saades ei tohi maosülge hammustuse koha pealt ära pühkida ja /või tuleb surmatud madu kaasa võtta- tuvastamiseks ja siis võetakse maosülg ning tuvastatakse, lisades vastavaid preparaate, ja seejärel otsustatakse vereanalüüside ja EKG põhjal, kas vastumürki (olemasolul) manustada....

See võte on heaks kiidetud Punase Risti ja ka osaliselt WHO poolt (oli vast, mälu järgi)...

Mariina 23. aprill 2014, kell 07:12 (EEST) alias Простота

Nojah, muidugi ei pea mind kuulama, aga sellisel juhul milleks üldse minu kommentaarile vastata, kui vastus on mööda. Las vastab keegi, kes kuulas. Samas, ühekülgsusest sa pika jutuga minu meelest siiski ei hoidu, kui puudutad põgusalt paljusid lõdvalt seotud eri teemasid. Kui püüaksid jääda konkreetse esitatud küsimuse juurde, püüaksid aru saada miks see esitati ja siis sellele ühele küsimusele mitmekülgselt vaataksid, siis see oleks juba samm edasi. :) 193.40.10.181 23. aprill 2014, kell 10:48 (EEST)

Küllap Teil on õigus vast, las maouurijatest vikipedistid püüavad vastata... 'ühe küljega madude' juurest on minul isiklikult veel vara sammu edasi astuda, nemad on ikka väga 'mao lapse kingades' veel, Hea, et kasutajad Andres ja Raamaturott 'madude jälgi ajavad'...

Mariina 23. aprill 2014, kell 18:29 (EEST) alias Простота

Kui õnnestub tõendada, et Eestis seda ei soovitata, siis peaks seda kindlasti mainima.

See on õige, et Eesti hädaabinumbrit ei tohiks siin mainida. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 11:14 (EEST)

vaidlen vastu hädaabinumbrit tuleks igal võimalikul juhul mainida, see on enamike inimeste ainus lootus hädaolukordadeks, lisaks ei suuda paljud inimesed hädasolijat ilma telefonitoeta aidata - siis tuleks komplekteerida artikkel hädaabinumber ja seal tuua maade lõikes: Euroopa 112, Austraalia 000 (oli vast) jne....

Mariina 23. aprill 2014, kell 18:29 (EEST) alias Простота

Asi ei ole ju hädaabinumbris iseenesest, vaid selles, et siin aetakse erinevate maade tavad ja praktikad sassi. Austraalia hädaabinumbrit võib-olla sobiks mainida. 193.40.10.181 29. aprill 2014, kell 20:16 (EEST)

Kas sellel eestikeelset nimetust ei ole? Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 02:17 (EEST)

Tere Andres!

ma ei tea eestikeelset nimetust, ilmselt võiks võtet nimetada ka 'Sutherland'i rõhksidumise tehnikaks'; 'Sutherland'i rõhkside' - ei ma ei tea rohkem ei oska pakkuda ... : see mis autokoolide esmaabikursustel õpetatakse tuleb lihtsalt tugevamaks reguleerida, et näpp nii kergesti vahele ei mahuks....

Mariina 23. aprill 2014, kell 07:12 (EEST) alias Простота