Arutelu:Pn-siire
pn-siire kirjutatakse minu arvates ainult väikese tähega. See tekitab vist probleeme.
Jaan513 13:01, 2 Feb 2004 (UTC)
- Jah, see tekitab probleeme, aga minu meelest Sa oled need hästi ära lahendanud.
Mulle ei piisa nii napisõnalisest selgitusest pn-siirde kohta. Andres 22:02, 2 Feb 2004 (UTC)
- Nüüd on juba arusaadavam, aga mitte päris. Ma ei tea, mis tähendab "ruumlaeng" ja "enamuslaengukandja" ja seetõttu ma ei saa aru, kuidas tekib tõkkekiht. Samuti ei saa aru, kuidas elektriväli tekitab ühesuunalise juhtivuse. Andres 20:10, 3 Feb 2004 (UTC)
Ruumlaeng oli tõesti veidi segadusse ajav mõiste. Enamuslaengukandja ei ole samuti tingimata vajalik. Joonis peaks asja paremini selgitama, tähtis on ju põhimõte. Võib-olla saab kunagi veel veidi sarnaseid jooniseid lisada. Ja autoriõigusi joonis ei riku, see on ise tehtud.
Jaan513 21:09, 3 Feb 2004 (UTC)
- See on hea, et Sa lisasid joonise ja täiendavad selgitused. Püüdsin teksti veel selgemaks teha, aga ma pole kindel, et asjast õigesti aru sain. Kas siirdeks nimetatakse kogu piirkonda, kus lisandite aatomite elektronkattes ei ole elektronide puudujääki ega ülejääki? Kui siire (siirdepiirkond) laieneb, siis miks elektronid seda piirkonda ei läbi: kas sellepärast, et tõmbejõud ei ole piisav, või sellepärast, et siirdepiirkonnas ei ole piisavat juhtivust. Mis tähendab, et laengud kogunevad siirdest kaugele? Kas nad kogunevad siirdepiirkonna ja juhtivusega piirkonna äärele, või kuhu? Andres 05:58, 4 Feb 2004 (UTC)
Aga kas seda pilti ei saks tekstist eemale tuua, st alumist teksti eemale nihutada? Tuua üks tühi rida vahele. -- Egon 05:56, 4 Feb 2004 (UTC)
- Tehtud. Andres 05:58, 4 Feb 2004 (UTC)
Olen ühe vea sisse lasknud. Siire on piir kahe erineva lisandiga kihi vahel ja loomulikult lisandid oma kohti kristallis vahetada ei saa... Seega suureneb laenguta ala, aga siire jääb ikka selleks piiriks p- ja n-kihi vahel, olgu nende laengud millised nad parasjagu on.
Laengud kogunevad siirdest kaugele tähedab, et laenguta ala suureneb ja joonisel oleks siis laengud vasakus ja paremas otsas.
Tuleb vist veel lisada paar joonist teiste olukordade (ka töörežiimi) kirjeldamiseks.
Jaan513 16:57, 4 Feb 2004 (UTC)
- Minu meelest on väga hea, et see artikkel läheb aina selgemaks. Mina elektroonikat ei tunne, aga füüsikat ja keemiat ikka natuke mäletan. Mulle jääb ikka veel arusaamatuks, miks elektronid laenguta ala ei läbi, mis see on, mis neid takistab. Andres 20:55, 4 Feb 2004 (UTC)
Lisasin ka joonised ning täiendasin selgitust. Nüüd peaks tööpõhimõte selgem olema. Jaan513 18:18, 5 Feb 2004 (UTC)
Mis see tähendab, et pooljuht on monokristalne? Kas see tähendan, et tegemist on kogu pooljuhti läbiva ühtse kristallivõrega? Miks üldse pooljuhil on erineva juhtivustüübiga piirkonnad? Andres 16:59, 24 Feb 2004 (UTC)
- Pooljuht on monokristalne, kui ta on terviklik ja ühtse kristallvõrega. See tähendab, et kogu pooljuhtseade (diood, transistor) on ühel räni- vms kristallil. Sellel kristallil on erinevad piirkonnad. P- ehk aukjuhtivusega piirkond sisaldab lisandeid, millel on valentselektrone (väliskihi el.) võrreldes räniaatomitega vähem ja N- ehk elektronjuhtivusega piirkond sisaldab selliseid elemente, millel on võrreldes räniaatomi väliselektronkihiga üks elektron rohkem. Aukjuhtivus on muide anomaalne elektronjuhtivus, mis tähendab, et nähtused näivad tingitud olevat positiivsega laenguga osakestest.
- Võid veel midagi küsida, äkki ma ei väljendanud ennast piisavalt selgelt.
- Jaan513 17:28, 24 Feb 2004 (UTC)
- Ma küsin kindlasti kõike, millest ma aru ei saa. Katsu siis selgitused ka artiklisse (või viidatud artiklitesse) sisse monteerida, sest lugeja ei pruugi paremini aru saada kui mina. Andres 21:25, 24 Feb 2004 (UTC)
Siirde kujunemist ja toimet ei saa ammendavalt selgitada ilma ruumlaengu ja potentsiaalibarjääri mõisteid kasutamata. Senises käsitluses vaadeldakse siirde laiust tema omaduste põhjusena, tegelikult on see laius tagajärg, s.t kujuneb sõltuvalt ruumlaengust. Lisasin vastavad täiendused ‒ LAviki (arutelu) 9. juuni 2014, kell 10:05 (EEST)