Arutelu:Päikeseenergia Eestis

Arvan, et pealkirjas peaks olema "Päikeseenergeetika".

Artiklis Päikeseenergeetika on teema kohta materjali. Andres (arutelu) 3. detsember 2019, kell 10:42 (EET)

Propagandistlik jama artiklis

Kas artikkel peaks ikka sisaldama propagandistlikku jama stiilis: "Kui 2009. aastal oli päikeseenergia hind maailmaturul oli ~350 $/MWh, siis aastaks 2017. oli see langenud ~50 $/MWh.", kus viide räägib kuludest (cost), mitte hinnast? Päikseenergia arendamist peaks soodustama päikseenergia hinna tõus maailmaturul ja tootmiskulude vähenemine, mitte vastupidi. Kahjuks on samalaadseid vigu artiklis veelgi, aga vaatame esmalt, kuidas esimesena ülestõstatatud probleemile reageeritakse.--91.129.103.93 7. detsember 2019, kell 23:45 (EET)

Tsitaat: "Eestis toodetakse päikeseenergiast elektrienergiat." Sellest lausest jääb mulje, et Eestis soojusenergiat päikeseeergiast ei toodetagi, kuigi olen siin näinud mitmeid töötavaid vee soojendamiseks mõeldud päikesepaneele.--90.191.197.225 27. juuni 2021, kell 12:14 (EEST)

Tsitaat: "Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse." Lause sõnastus on mitmetimõistetav (Eesti ja Saksamaa tootlikkus on võrdsed? Mis keskmisest madalam temperatuur? Eesti saab Saksamaast vähem päikseenergiat juba ainuüksi seetõttu, et on kordades väiksema pindalaga) ja päikseenergeetika kontekstis äärmiselt kaheldav. Mis plaanis võrdsusest üldse jutt käib? Tuleks täpsustada, kui räägitakse aastas võrdse nominaalvõimsusega paneeli ruutmeetri kohta toodetavast elektrienergiast, kuid minu teada toodavad Saksamaal paneelid pinnaühiku või nimivõimsuse vati kohta oluliselt rohkem elektrit kui Eestis. Ja ka Saksamaal on paneelide EROEI negatiivne - allikas: https://collapseofindustrialcivilization.files.wordpress.com/2016/05/ferroni-y-hopkirk-2016-energy-return-on-energy-invested-eroei-for-photo.pdf--90.191.197.225 27. juuni 2021, kell 12:53 (EEST)