Päikeseenergeetika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Päikeseenergeetika (inglise solar energetics) on päikeseenergia kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine[1].

Päikeseküttel põhineva sooja vee saamiseks kasutatakse tumedapinnalisi päikesepaneele, millest läbi voolav soojusvaheti (selleks võib olla vesi või muud sobivad vedelikud) kannab soojuse akumulatsioonipaaki, kust seda saab kasutada kas kütteks või pesemiseks[1]. Soojusakumulaatorina toimib ka hoonete lõunakaartesse läbi klaaskatte avanev tumeda pinnaga massiivne sein, millesse päeval salvestuv soojus vabaneb öösel siseruumidesse[1].

Päikeseenergeetika maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Päikesekiirguse kaart

Maapinnale langeva päikesekiirguse maht sõltub koha geograafilisest laiusest – kõige rohkem päikesekiirgust satub maapinnale ekvaatori piirkonnas, kus Päike on seniidis või kõrgel taevas peaaegu aasta läbi, ja kõige vähem polaaraladel, kus kuni pool aastat kestab polaaröö, päike on taevas väikese nurga all ning valge lume ja jääga kaetud maapind peegeldab suurema osa valgusest tagasi. Suure pilvisuse tõttu jõuab aga kõige rohkem kiirgust maapinnale ekvaatori piirkonnas troopikas. Seepärast saab suurimaid päikesekiirguse koguseid kasutada troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Päikeseenergia kasutamisel elektrienergia saamiseks on seega parimad eeldused nendel riikidel, mis paiknevad madalatel laiuskraadidel.

Esialgu kasutati päikeseenergiat elektrieneergia tootmiseks väikese ja keskmise suurusega objektide jaoks, alustades ühe päikeseelemendiga taskuarvutist ja lõpetades majadega, mille katused olid kaetud päikesepatareidega. Esimesed päikeseelektrijaamad töötati välja ja võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 1980. aastate keskel.

Eriti kiiresti arenes päikeseelektrijaamade kasutamine elektrieneergia tootmiseks 2010. aastatel seoses sellega, et päikesepaneelide hind vähenes. 2018. aastal toodeti maailmas päikeseelektrijaamades 2,58% elektrienergiast[2] ehk 20% taastuvast energiast[3].

Elektrienergia tootmise maht päikeseenergia abil maailmas
aastatel 1990–2018
[4][5][6][2]

Maailma võimsaim päikeseelektrijaam on praegu Longyangxia tammi päikeseelektrijaam Qinghai provintsis Hiinas, mille võimsus on 850 MW.

10 suurimat päikeseelektrijaamade installeeritud võimsusega riiki
2018. aasta seisuga
[3]

Aastal 2018 oli päikeseelektrijaamade installeeritud võimsus maailmas 510 GW. Maailma liidrid olid Hiina (176,1 GW), Euroopa Liit (115,0 GW), Ameerika Ühendriigid (62,2 GW). Edasi tulid Jaapan (56,0 GW), India (32,9 GW) ja Austraalia (11,3 GW). Euroopas olid suurima võimsusega riigid Saksamaa (54,4 GW), Itaalia (20,1 GW), Suurbritannia (13,0 GW), Prantsusmaa (9,0 GW) ja Lõuna-Korea (7,9 GW).[3]

Muud suure päikeseelektrijaamade installeeritud võimsusega riigid (üle 1,0 GW) on Kreeka (2,7 GW), Taiwan (2,7 GW), Pakistan (2,4 GW), Tšehhi (2,2 GW), Brasiilia (1,6 GW), Ukraina (1,6 GW), Rumeenia (1,4 GW) ja Bulgaaria (1,0 GW).[3]

10 suurimat päikeseenergia tootjat maailmas 2018. aastal[7]

Riigid: 1 – Hiina, 2 – Ameerika Ühendriigid, 3 – India, 4 – Jaapan, 5 – Saksamaa,
6 – Itaalia, 7 – Suurbritannia, 8 – Prantsusmaa, 9 – Austraalia, 10 – Pakistan

10 suurima päikeseenergia osatähtsusega riiki maailmas 2018. aastal[3]

Riigid: 1 – Honduras, 2 – Saksamaa, 3 – Kreeka, 4 – Itaalia, 5 – Tšiili,
6 – Jaapan, 7 – Austraalia, 8 – India, 9 – Belgia, 10 – Iisrael

Päikeseenergeetika Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrivõrguga ühendatud päikesejaamade
installeeritud võimsus Eestis
[4][8]

2017. aasta seisuga oli Eestis rajatud päikeseelektrijaamade installeeritud võimsus 18,4 MW, pool nendest olid mikrojaamad võimsusega alla 15 kW.[4] Päikeseeneergia moodustas 0,3% Eestis toodetud taastuvenergiast. 2018. aastal selle osatähtsus tõusis kuni 0,9%.[9]

2019. aasta alguses oli Eesti päikeseelektrijaamade installeeritud võimsus umbes 110 MW.[9] Selle kiire kasvu põhjuseks oli päikesepaneelide hinna järsk langus.[8] Teiseks põhjuseks oli võimalus saada taastuvenergia toetust, mille taotlemise õigus lõppes 31.detsembril 2018. Seepärast registreeris Elering jaanuari esimese kahe nädala jooksul 165 uut päikesejaama, mis said valmis detsembri lõpuks.[10]

Suurimad Eestis rajatud päikeseelektrijaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Kavandatavad päikeseelektrijaamad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raadi päikeseelektrijaam (50–60 MW, Fortum Tartu)[24]
  • Paide päikesejaam (E-Piim)[4]
  • Sillamäe päikesejaam (1 MW, Silpower)[4]
  • Päikeseelektrijaam Kuusalu vallas Allika külas (1 MW, FootonVolt OÜ, 1GWh aastas)[25]
  • Päikeseelektrijaamad Tapa ja Tamsalu lähedal, kaks jaama Rakvere juures Ussimäel ja veel üks Pajustis, rajaja on AS FootonVolt.[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 10.10.2012)
  2. 2,0 2,1 Renewable capacity highlights, IRENA, 31.03.2019 (vaadatud 23.07.2019)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 PVPS 2019. Snapshot of Global PV Markets (vaadatud 23.07.2019)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Päikeseenergia buumib, Äripäev, 02.04.2018 (vaadatud 21.07.2019)
  5. Solar PV electricity generation. World 1990 - 2016 (vaadatud 23.07.2019)
  6. IEA. Solar energy (vaadatud 23.07.2019)
  7. Top 10 Solar Energy Producing Countries 2018, DcSolarX, 01.2019 (vaadatud 23.07.2019)
  8. 8,0 8,1 8,2 Taastuvenergia aastaraamat 2018 (vaadatud 22.07.2019)
  9. 9,0 9,1 9,2 Фирмы нашли лазейку в законе, чтобы получать больше субсидий, Деловые Ведомости, 25.01.2019 (vaadatud 21.07.2019)
  10. Viimased kaks nädalat tõid juurde 165 päikesejaama, Kinnisvara uudised, 16.01.2019 (vaadatud 28.07.2019)
  11. Pärnus avatakse Eesti suurim päikeseenergiajaam, Pärnu Postimees, 16.07.2019 (vaadatud 21.07.2019)
  12. Järvamaa ettevõtja rajab rekordsuure päikesejaama, Äripäev, 17.08.2017 (vaadatud 21.07.2019)
  13. Eesti suurim päikesejaam asub Järvamaal, Järve Teataja, 26.04.2018 (vaadatud 21.07.2019)
  14. Erainvestori võetud risk edendab tervet sektorit, Hiiu Leht, 24.08.2018 (vaadatud 21.07.2019)
  15. Fotod: Coop rajas logistikakeskuse katusele suurima päikesepaneelide pargi, ERR, 17.08.2017 (vaadatud 21.07.2019)
  16. 16,0 16,1 UUE LOGISTIKAKESKUSE KATUSELE PAIGALDATI 1667 PÄIKESEPANEELI, Omniva, 15.08.2018 (vaadatud 21.07.2019)
  17. Smarteconi koduleht. Taaravainu päikeseelektrijaam (vaadatud 22.07.2019)
  18. Mäosse kerkib päikesejaam, Järva Teataja, 07.08.2018 (vaadatud 22.07.2019)
  19. Eesti suurim päikeseelektrijaam kerkib Kärdla piirile, Hiiu Leht, 03.02.2017 (vaadatud 23.07.2019) (vaadatud 23.07.2019)
  20. Saiklas käivitus Eesti suurim päikesejaam, Saarte Hääl, 30.08.2016 (vaadatud 21.07.2019)
  21. Laastu talul valmib Eesti suurimaid maapinnale paigaldatud päikeseelektrijaamu, Õhtuleht, 23.08.2016 (vaadatud 21.07.2019)
  22. Märjamaad ümbritseb kolm päikeseparki, Märjamaa Nädalaleht, nr. 22, 5 juuni 2019 (vaadatud 21.07.2019)
  23. Avati suurim päikesepark Raplamaal (vaadatud 22.07.2019)
  24. Raadil valmib aasta pärast Eesti suurim päikesepark, Tartu Postimees, 12.02.2019 (vaadatud 21.07.2019)
  25. Ka Kuusalu lähedale tuleb regionaalne päikese-elektrijaam, Sõnumitooja, 25.07.2018 (vaadatud 21.07.2019)
  26. Novaatorlikud päikesejaamad vallutavad Lääne-Viru põllud, Viru Teataja, 25.10.2018 (vaadatud 22.07.2019)