Arutelu:Neeruti maastikukaitseala
Retsensioon LOFY.00.003 raames
On tore, et otsustasite teha artikli teemal, mida Wikipedias varem üldse polnud ning mida ilmselt muidu poleks ka niipea tehtud, eriti sellises mahus. Kindlasti on see maastikukaitseala oma Wikipedia artiklit väärt ja seega teemapüstituse eest plusspunkt.
Artiklis on looduse poole pealt erinevad valdkonnad hästi käsitletud. Samas ma arvan, et oleks võinud mõnest asjast - näiteks muistenditest - täpsemalt kirjutada, kas või artikli mahu suurendamise mõttega. Oleks võinud lisada ka mõne Neerutit iseloomustava pildi (äkki oleks mõni Neeruti seltsi inimene nõus andma paari pildi kasutusõigused?) või kaardi. Kui need variandid läbi ei lähe, siis kas või mõne tekstis esineva looma või taime pildi Wikimedia Commonsist, et artiklit väheke ilmekamaks teha.
Peamiselt häirib mind selle artikli juures autoripoolne vähene pingutus. Kuna juba viidetest on näha, et kasutatud on väga vähe allikaid, siis oleks võinud vähemalt nendest allikatest saadud infot väheke ümber sõnastada, mitte ainult ebavajalikke lauseid välja selekteerida. Praegu on minu arust liiga palju copy-paste materjali. Seda saaks parandada, kas lausete ümbersõnastamise või uute allikate kaasamise abil, et teksti rikastada.
Kirjavigasid ega halvasti sõnastatud lauseid silma ei hakanud. Siin oli küll üks hooletusviga:
"Vahel juhutuvad siiakanti hundid, ..."
Ja stiililiselt Wikipediasse minu arust ei sobi näiteks järgmised laused:
"... kelle kaarduvad varred juunikuus raja ääres lausa vööni ulatuvad. "
"Kui talvel hoolega jälgi jahtida ..."
Nende koha pealt võib ka mulle vastu vaielda, kuid minu jaoks esimene lause on liiga ilustav ja teine umbmäärane või juturaamatulik.
Artikli ülesehitus ja vormistus on korralikud. Wikipedia siselinke on palju, kuid minu arust oleks võinud mõned tuntumad mäed ja järved (eriti kui nende kohta on Wikipedia artikkel juba olemas) ka ära linkida.
--RetnuK 10. november 2011, kell 21:45 (EET)
(Loodan, et ma liiga ei teinud. Tegelikult ma ei ole eriti õel inimene. Edu!)
Tänan tähelepanu juhtimast nõrkadele kohtadele. Piltidega on selline lugu, et püüdsin neid lisada, aga kahjuks oli sobivat illustreerivat materjali raske leida, eks proovin uuele katsele minna. Hooletusvea parandan ka kindlasti ära. Võimaluse ja vaba aja korral üritan artiklit pikemaks teha. Kuna sain aru, et artikkel peaks olema sarnane referaadile, siis siit ka see rohkem copy-paste stiil. --Galkz 11. november 2011, kell 10:45 (EET)
Esimesed muudatused nüüdseks tehtud: pildid lisatud, hooletusviga parandatud, lisatud siseviidetesse mõned järved ja parandatud ka siseviidete käändamist.--Galkz 11. november 2011, kell 12:36 (EET)
Nüüd on lisatud siseviidetesse ka Neeruti maastikukaitseala üks tuntumatest mägedest, retsenseerijat häirinud lauseehitus on ka muudetud. Muistendite kohta tahaksin öelda niipalju, et näited neist on ju ära toodud, ei pidanud vajalikuks selles artiklis neid pikemalt käsitleda, aga ära on toodud link Neeruti seltsi kodulehele, kust igaüks saab huvi korral lisa lugeda. :) Galkz 11. november 2011, kell 12:53 (EET) Tegelen võimaliku autoriõiguste rikkumise vältimiseks teksti ümbersõnastamisega esimesel võimalusel. Galkz 23. november 2011, kell 09:49 (EET)
Ümbersõnastamisega on nüüd tegeletud ja loodan, et artikkel sai paremaks ning ei teki enam autoriõiguste rikkumise ohtu. Galkz 25. november 2011, kell 18:15 (EET)
- Hea töö. Lühivaatlusel tundub, et autoriõigusega ei ole enam probleeme. Võtsin ka vastava malli maha--Bioneer1 26. november 2011, kell 00:07 (EET)
- No minu arvates muidugi olid need ainult kosmeetilised muudatused. Arvan, et laused tuleb ikka ise moodustada, mitte lihtsalt üksikuid sõnu ümber tõsta. Aga märkust tagasi panema ka ei hakka. --Epp 26. november 2011, kell 01:14 (EET)
- Kohati pole isegi neid kosmeetilisi muudatusi tehtud. Suurem osa jutust tuleks sel juhul kustutada, kui ümber ei tehta. --Epp 2. detsember 2011, kell 16:35 (EET)
Tegin artikli veelkord ümber, copy-paste pole kasutatud, andsin artikli sõnastamisel hetkel endast parima. Loodan, et sai parem! Galkz 3. detsember 2011, kell 10:58 (EET)
Kas "ajaloolooline" on õige sõna? Kolmandas lõigus võiks ühe koma ära jätta. Lauses "Endel Rähni, Eesti tuntuim..." koma puudu. Artikkel tundub natuke lühikesevõitu. Adeliine 26. november 2011, kell 10:31 (EET)
Parandasin hooletusvea ning ka komade kasutamine sai üle vaadatud. Tänan sellele tähelepanu juhtimast. Galkz 26. november 2011, kell 12:30 (EET)
- Jah, aga artikkel on siiski veidi liiga lühike. Adeliine 2. detsember 2011, kell 16:14 (EET)
Artikkel on nüüd uuendatud ja parandatud, ka natuke pikemaks tehtud. Ligikaudu 10 000 tähemärki peaks saavutatud olema, vähemalt wordi failis artiklit koostades näitas sellist märkide arvu. :) Galkz 3. detsember 2011, kell 10:58 (EET)
- Ikka on ju kopipeist. --Epp 3. detsember 2011, kell 19:15 (EET)
- Kui koolitööd lubatakse mujalt kopeerida, mis siis ikka, aga Vikipeedia peab austama autorite õigusi. --Epp 3. detsember 2011, kell 19:16 (EET)
- Näiteks:
Artiklis
- Kogu kohaliku maastiku teket on püütud seletada Kalevipoja lugudega. Neeruti piklikud ning teravaseljalised oosid olevat alguse saanud Kalevipoja künnivagudest. Kunagine Mäeotsa allikas sai juttude järgi aga alguse hiiglase higiniredest, mis raske töö ja palava ilma mõjul heinamaale voolanud. Neeruti tuntuim linnamägi Sadulamägi on oma kuju saanud sellest, et Kalevipoeg hobusele puhkust andes tollel sadula seljast võttis ja vaoharjale asetas. Pikamäe ja Valgeristi mäe vaheline Pikasoo auk ehk org olevat tekkinud, kui Kalevipoja hobune ennast parmude kaitseks pikali viskas ja püherdama hakkas. Nuuskaugu ja Nuuskaugumäe kraapinud hobune kapjadega, kaitstes end nii huntide eest. Et ta huntide süül aga siiski elu kaotanud, saavad pikad Vooremaalt algavad künnivaod Neerutis otsa.
Eesti Looduses
- Kalevipoja lugudega on püütud seletada kogu kohaliku maastiku teket. Neeruti piklikke teravaseljalisi oose nimetatakse Kalevipoja künnivagudeks. Kunagine Mäeotsa allikas olevat alguse saanud hiiglase higiniredest, mis raske töö ja palava ilma mõjul heinamaale voolanud. Neeruti tuntuim linnamägi Sadulamägi olevat oma kuju saanud sellest, et Kalevipoeg hobusele puhkust andes tollel sadula seljast võtnud ja vaoharjale asetanud. Pikamäe ja Valgeristi mäe vaheline Pikasoo auk ehk org olevat tekkinud, kui Kalevipoja hobune end parmude kaitseks pikali visanud ja püherdama hakanud. Nuuskaugu ja Nuuskaugumäe kraapinud hobune kapjadega, kaitses end huntide eest. Et ta huntide süül elu kaotanud, saavad pikad Vooremaalt algavad künnivaod Neerutis otsa.
- rookisin selle välja, kuna oli väga kosmeetilisi parandusi--Bioneer1 (arutelu) 29. juuni 2012, kell 18:36 (EEST)
Ma ei saa enam üldse aru, mida Te tahate. Ma ju ei ole sõna-sõnalt asja maha kopeerinud ja mismoodi saab see olla autoriõiguste rikkumine, kui ma ei väida ju, et see on minu väljamõeldud tekst, vaid ma viitan allikatele. Referaadis kasutatakse ju ka algmaterjali algsel kujul, sellele viidates. Seljuhul tekib küsimus ka otse võõrkeelest tõlgitud artiklite kohta - ka seal ei saa ju olla artikli autori täielik enda sõnastus, sest tõlge tuleb ju suhteliselt üks-ühele, ainult lause ehitust ehk muudetakse veidi vastavalt eesti keele reeglitele, aga ikkagi on ju see tekst enne valmiskujul olemas. Galkz 3. detsember 2011, kell 19:40 (EET)
- referaat ja Vikipeedia artiklid ongi eri asjad. Vikipeedia artikkel on pigem nagu teadusartikkel, kuhu pannakse ideed ja faktid koos korrektsete viidetega, mitte otsesõnastused allikast, nagu seda võib teha referaatides--Bioneer1 (arutelu) 29. juuni 2012, kell 18:36 (EEST)
Tegin artiklit veel väheke pikemaks, nüüd peaks etteantud tähemärkide piir küll ületatud olema. :) Galkz 4. detsember 2011, kell 13:38 (EET)
- Siit tuleb välja niisugune arusaam, et referaat ongi kopipeist.
- Mis puutub muistenditesse, siis minu meelest ei kuulu need selle artikli teemasse. Nendest peaks rääkima teistes artiklites. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 09:32 (EET)
Siin on kirjas "kunagine Mäeotsa allikas" aga siit võib lugeda sellest allikast olevikus. kas tegu on siis erinevate allikatega? Ave Maria (arutelu) 7. mai 2012, kell 21:49 (EEST)
Seoses Marek Vahulaga on siin räägitud asjadest, mis ei kuulu selle artikli teema alla. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 09:32 (EET)