Arutelu:Munklus

Puudub definitsioon. Andres 14:55, 15 Feb 2005 (UTC)

---

Minu teada nimetatakse õigeusus isaks ainult preestreid ja ülemhingekarjaseid. Andres 14:55, 15 Feb 2005 (UTC)

Paha lugu jah... Ats selle siia tõstis artiklist Vaimulik... vaidleme temaga nendel teemadel juba mitu korda... ma ei saa aru, miks munk ei ole vaimulik tema arvates... aga jah, "isa" on katoliikluses ja õigeusus (pyhitsetud) vaimuliku ehk siis preestri yldnimetus... ja iga munk on loomulikult pühitsetud vaimulik isik. --Lulu 15:06, 15 Feb 2005 (UTC)

Vaimuliku definitsioon ei ole nii ühene. Kitsamas mõttes vaimulike hulka mungad ja nunnad ei kuulu, kui neil ei ole vaimulikupühitsust, laiemas mõttes arvatakse nad vaimulike hulka. Andres 15:24, 15 Feb 2005 (UTC)

kõik õige... "vaimulikule elule pyhendunud isik" ongi "vaimulik", selles yldises mõttes... no ega me ei hakka ju tegema eraldi artikleid kitsamas ja laiemas mõttes vaimulik? ... kõike saab ju yhes artiklis lahti rääkida.. hoopis hullem on see, et kui Ats kogu aeg need mungad sealt välja tõstab, ja uut artiklit korralikult (definitsiooniga) ei vormista... mis teha?... tõstan tagasi jälle?... ja, miks just munklus, mitte munk vms? ...kes selle peab jälle korda tegema?...heh.. --Lulu 16:38, 15 Feb 2005 (UTC)

Kindlasti tuleb selgitada, et on erinevad mõisted. Andres 17:33, 15 Feb 2005 (UTC)

munk ja munklus ongi praegu kaks eraldi artiklit, aga kummaski pole miskit viidet vaimulikule... --Lulu 16:38, 15 Feb 2005 (UTC)

tõstsin välja lõigu

Munklust (kloostrit) juhivad preestri pühitsuse saanud mungad (keda mõnelpool kutsuti isad). Suurem osa munki on "vennad" kes täidavad kloostris erinevaid ülesandeid. Vaatamata vormilisele ühtsusele om munkade seas range hierarhia.

kuna tundus veidi segasena... ehk Ats vaatab, mis sellega teha saab... --Lulu 15:24, 16 Feb 2005 (UTC)

• Munklus ei ole klooster. Klooster on konkreetsete reeglite alusel struktureeritud vaimulik (munga)kogukond. Munklus on mungana elutsemise komme/traditsioon, seda ei juhita. Kloostril on hooned või asupaik, munklusel ei ole. Munkluse juhtimine on nagu tsölibaadi juhtimine - absurd. Kui seda Ats vaatab, siis peab kaua ja põhjalikult vaatama, muidu tuleb jälle mingi polyteistlik igand välja.
• Idee poolest on Munklus tegelikult hea mõte. Siis saab jätta artikleisse Munk ja Nunn ainult soospetsiifika (nt traditsioonid, kus on ainult yks või teine, või nende erinevad õigused ja funktsioonid eri religioonides jne) ja kogu yldise jutu munk-olemise-kombe kohta tuua Munklusse.
• Munk ei ole automaatselt vaimulik. Suures osas usulistest traditsioonidest on vaimuliku staatus enam-vähem rangelt reglementeeritud; isegi traditsioonilises šamanismis ei saa iga tänaval sisseastunu trummi kätte võtta ja taguma hakata. Et mõnedes traditsioonides on see piir sujuvam, ei pruugi tähendada, et piiranguid yldse ei ole, neid on lihtsalt raskem kirjeldada. Kindlasti peab vaimulikuks tahtja olema ise vastavalt usklik (nt paavsti puhul pole formaalset nõuet, et paavst oleks kristlane; iseasi on see, et paavst peab samas olema Rooma piiskop, mis tähendab, et ta peab olema saanud vaimulikupyhitsuse ja sealtkaudu tuleb see nõue praktiliselt ikkagi sisse) ja arvatavsti on vaja ka kogukonna aktsepteeringut; kuidas see saadakse ja kas selleks on mingeid (vabavormilisi) eeldusi/rituaale, on isekysimus. Mungaks tahtja peab osas traditsioonides täitma mingeid nõudeid ja formaalselt mingisse organisatsiooni astuma, aga iseenesest on ajalugu paksult täis täiesti eraklikke munki. (Kas keegi tõesti usub, et Syyria sambapyhakuil oli kolmandal sajandil mingi ametiyhing?) Mõnel pool piisab aga tõotustest, mille andmine on miinimumis ikkagi inimese ja jumala (või sydametunnistuse vms) vaheline asi, muud võivad seal kõrval seista või mitte. Kõigele lisaks võib äärmiselt vaga ja vaimsusele pyhendunud elu elada ilma igasuguse organisatsioonilise kuuluvuse või tõotusteta (näiteks harrastab taimetoitlust ja vägivallatust terve rida inimesi, kes pole seda kellelegi lubanud, nad lihtsalt on sedasi). Nii et vahe munga, vaimuliku ja vaimliselt elaja vahel on täiesti olemas ja isegi mitte väga keeruline. --Oop 16:20, 17 Feb 2005 (UTC)

JAH, minule on selge. Oopi juttust järeldan nimetused: vaimulik ja erak (see mida Lulu isehakanuteks nimetab). Munklus on oraganiseeritud erakud Ats 16:46, 17 Feb 2005 (UTC)

Armas Ats! Maailm ei ole kohati nii lihtne, kui sulle tundub. Sinu jutust, et mungale on kõige tähtsam "yksindus (sexi mõttes)" järeldan ma, et sa pole tantrismist kuulnud. Tutvu vastavate materjalidega ja mõtle järele. --Oop 17:31, 17 Feb 2005 (UTC)

olen ka tegelenud, kas nad on ikka "mungad-nunnad" või õpetaja-õpilane, tantristid muidugi Ats 17:38, 17 Feb 2005 (UTC)

Palun mitte redigeerida!

Parandan munkluse artiklit hetkel ülikoolis loengus valitud kohustusliku referaaditeema raames. Kindlasti on ka minu versiooni vaja teha parandusi, kuid palun artikkel jätta teistel redigeerimata järgneva 2 nädala jooksul.

Aitäh!

See on ilma kuupäevata.

Aga minu meelest niisugune tingimus pole vajalik, sest panust saab ajaloo järgi vaadata. Ilma ajaloota ei saa ju niikuinii aru, millised parandused tehtud on. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 23:25 (EET)

Küsimus Jeesuse askeetlusest

Lugedes artikli algusest väidet, et "Jeesus elas täielikus vaesuses, ilma mingi maise omandita, ning nõudis sellest loobumist ka oma järgijatelt" tekkis küll mõte, et kas see ikka päris nii oli?

Kaks tegelaskuju: Ristija Johannes ja Jeesus erinevad üksteisest üsna tuntavalt kirjelduste järgi.

"Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes. Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi." (Mat.3:1,4)

See sarnaneb vägagi askeetlusele.

Mida võib UT lehekülgedelt Jeesusest leida? Ta oli puusepp (Mk.6:3). Arvestades asjaolu, et ta oli ca. 30-aastane, enne kui hakkas kuulutama, oli ta üle poole oma elust olnud seotud selle käsitöövaldkonnaga. Ta teenis endale elatist tehes puusepatööd. Kas ta oli vaene või rikas? Seda on võimatu tänapäeval mõõta. Ilmselt nagu tavaline Palestiina puusepp tollel ajal ikka; sai eluga hakkama.

Jeesusel oli kodu Kapernaumas (Mat.4:13; Mk.9:33). Jüngritega ringi rännates olid Jeesusel sponsorid (Lk.8:1-3) ja neil oli ühine rahakassa, mille üle vastutas Juudas Iskariot (Joh.13:29).

Veelgi huvitavam oli Jeesuse jüngrite seltskond: neli neist olid elukutselised kalurid (Peetrus, Andreas, Jaakobus ja Johannes). Mitte hobikorras õngitsejad, vaid paadiomanikud. Väike-ettevõtjad oleks äkki tänapäevane vaste? Igatahes on kirjas, et kui Jeesus kutsus Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa, siis jäi nende isa koos palgalistega maha (Mk.1:20). Neil oli piisav sissetulek, et pidada palgalisi. Lihtsalt mõtiskluseks tollaste inimeste sissetuleku üle...

Jeesuse võimalik naine ja poeg on Uues Testamendis peidetud Maarja nimeliste naiste eristamisega. Nad ei olnud mungad, vastupidi paljud olid omavahel sugulased. Jeesuse vennad võtsid hiljem omale naisi Jeruusalemma algkogudusest...

Nojah, aga jutt on Jeesuse sellest eluperioodist, kui ta õpetas.

Jeesuse võimalik naine ja poeg on minu meelest spekulatsioon, me ei saa väita, et nad on peidetud.

Jüngrite kohta pole siin midagi väidetud. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 23:31 (EET)

Munkluse hääbumine

See lõik artiklist on küll äärmiselt veider. Pealkiri pole kindlasti ei täpne ega ka selles lõigus kirjeldatud muutustega kooskõlas. Muidugi on ka 14.-15. sajandil toimunu kirjeldus üpris kallutatud. Lisaks jääb hetkel mulje nagu oleks munklus kristluses hiliskeskajal lihtsalt otsa lõppenud. -- Toomas (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 20:05 (EET)

Jah, see pealkiri pole sobiv. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 23:34 (EET)