Arutelu:MonaVie

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kui tegemist on osaliselt väära ja väga pealiskaudse infoga, siis miks ei või teha parandusi selles tekstis? Mona Vie kohta olev eestikeelne tekst vikis on väär ja mitte asjakohane. Arusaadav on see, et reeklaamimine on keelatud. Mis on aga Teie lehe eesmärk, kui asjakohaseid parandusi teha ei ole võimalik?--Salamander (arutelu) 23. november 2012, kell 14:10 (EET)Reply[vasta]

Sel artiklil on puudusi ja asjakohased parandused on teretulnud. Mitmel pool on kirjutatud, et MonaVie ärimudel sarnaneb püramiidskeemile, miks seda siis kustutada? Muidugi võib lisada ka teisi seisukohti. Kui artiklis on viitamat väiteid, tuleb nõuda viitamist. Enne kustutada ei tohi. Mis on siin väärinfo? --Metsavend 23. november 2012, kell 16:03 (EET)

Teen kindlasti need vajalikud parandused ning lisan ka viiteid, kuid väide, et sarnaneb püramiidskeemiga on väär, kuna mina olen seda valdkonda väga põhjalikult uurinud ning saan kinnitada koos Eesti Vabariigi seadusega §12 märge 3 lõike 14, et Mona Vie-l puudub igasugune sarnasus püramiidskeemiga (tuleb alustada endale mõistete selgeks tegemisega, mis on üldse püramiidskeem?). Tarbijakaiste ütleb oma seisukohta välja tuues, et "väidetavalt" on tegemist püramdiiskeemiga, kuid tegelikkuses, kui oleks tegemist püramiidskeemiga, oleks suure tõenäosusega juba paljud eestlased riiklikes kinnipidamisasutustes või siis maksnud riigile kopsakaid summasi trahvi. Tegelikkuses tarbijakaitse ei vaevu selle teemaga tegelema, sealt ei ole nendele midagi loota. Samas ei saa nad ka ju meedias ettevõttele reklaami teha. Alustame sellest, et püramiidskeem on ebaseaduslik, Mona Vie kuulub aga seaduslikku soovitusturundussüsteemi. Seda, et tegemist ei ole püramiidskeemiga, näitab ka lihtne matemaatika, mis paneb paika süsteemi ning ka muud Euroopa Liidu ja USA seadused. Mona Vie kuulub seaduslikult soovitusturunduse valdkonda ning seda valdkonda õpetatakse majanduse eriala inimestele väga selgelt ülikoolides üle terve USA, Euroopa, kaasa arvatud Eestis. --Salamander (arutelu) 25. november 2012, kell 15:29 (EET)Reply[vasta]

Väga hea. Ootan huviga neid viiteid. Vaja oleks ka artikleid soovitusturundus ja püramiidskeem. --Metsavend 25. november 2012, kell 16:08 (EET)
e24 artiklis on kirjas "Tarbijakaitseameti hinnangul tegutseb Mona Vie püramiidskeemina ning selline tegevus on seadusega keelatud. Tarbijakaitse menetlus ettevõtte suhtes käib." Kus on siin 'väidetavalt'? --Metsavend 25. november 2012, kell 16:17 (EET)
Minu arvates on tegu lihtlabase tasuta reklaamiga ja peaks tegelikult ära kustutama, või alles jätma ainult neutraalse info. Alts (arutelu) 16. september 2013, kell 22:20 (EEST)Reply[vasta]

Artiklist on kogu kriitika kustutatud. Andres (arutelu) 19. mai 2014, kell 10:08 (EEST)Reply[vasta]

Andres, täname tagasiside eest. Kõik praeguses tekstis toodu on faktid, mis on tõendatud ka viidetega. Eelneva autori eesmärk on olnud selgelt eksitav ja pahatahtlik ning varem esitatud väited ei vasta tõele. Tarbijakaitseamet on kinnitanud, et tal ei ole MonaVie suhtes ühtegi pretensiooni, kõik tooted vastavad täpselt etiketile jne. Varasemalt oli viidatud kellegi hinnangule (loe: arvamusele), mis ei osutunud tõeks ja seda on ka hiljem korduvalt kinnitatud. Vallo (arutelu) 23 mai 2014, kell 10:49 (EEST)
Praegusel juhul on kustutaud sisuliselt kogu eelnev tekst ja asendatud täiesti kriitikavaba reklaamisarnase jutuga. Ühtegi viidet ei ole. Iga väite juures peab olema viide. Palun viidet, kus on Tarbijakaitseamet kinnitanud, et tal ei ole MonaVie suhtes ühtegi pretensiooni. Taastan eelmise artikliredaktsiooni ja siis palun lause-lauselt ümber lükata seal esitatud ja viidatud väited. Metsavend 23. mai 2014, kell 12:06 (EEST)
Varasem versioon on kellegi pahatahtlik soov näidata ausat ja eetilist ettevõtet negatiivses valguses. Keeruline on spekuleerida, mis on selle nö. kriitika tegelikud tagamaad, kuid ilmselgelt peab keegi redigeerijatest sellist viisi oma äri edendamisel eetiliseks. Kõik reaalsed faktid (MonaVie taust, Inc 500 avaldatud tulemused, Ernst & Young Entrepreneur of the Year auhind, Tarbijakaitseameti analüüside tulemused jne.), on varasemast versioonist välja jäetud ja neutraalsusest on asi väga kaugel. Selle asemel on toodud viiteid arvamuslugudele ja aegunud informatsioonile. Väga oluline on eristada arvamust faktidest. Tarbijakaitseamet on korduvalt kinnitanud, et MonaVie osas mingeid pretensioone ei ole ja kõik tooted vastavad täpselt etiketile. Tarbijakaitseamet ei ole PR-ettevõte, kes kirjutab artikleid varem kontrollimata avaldatud arvamuste ümberlükkamiseks, vaid vastab ametlikele järelepärimistele. Kõik praeguses versioonis toodud väited on faktiliselt kontrollitavad. Kui teil on vastupidine seisukoht Tarbijakaitseametilt, siis palun seda tõestada. Hea Metsavend, kui sinu tõepoolest siiras soov on, et nimetatud viki sisaldab tõest ja kontrollitud versiooni, mitte aegunud arvamuslugu, siis palun kirjuta oma kommentaarid siin arutelus enda tegeliku nimega ja räägime kõik faktid lahti. Kui soovid võime ka kohtuda ja saame kõikidele väidetele mustvalgel vastused. Palun anna teada kui su soov on ausus ja tõene informatsioon. Minu soov on, et info on neutraalne ja vastab tegelikkusele. Vallo 29. mai 2014, kell 23:55 (EEST)Reply[vasta]
Veenda ei ole tarvis Metsavenda, vaid lugejat. Kõik esitatud väited tuleb varustada viidetega usaldatavatele avalikele allikatele. Tõsi, on olukordi, kus avalike allikate kaudu saadav pilt on eksitav või lausa väär. Siis tuleb nuputada, mida teha. Aga kõigepealt tuleb see pilt kokku panna. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:28 (EEST)Reply[vasta]
Taastasin eelmise versiooni, sest uues versioonis oli suurem osa teksti viitamata. Minu soov on samuti, et Vikipeedias oleks aus ja tõene informatsioon. Ma kahtlen sügavalt, kas ettevõtte juht saab oma juhitava ettevõtte kohta erapooletut informatsiooni anda. Kui väited on faktiliselt kontrollitavad, siis tuleb ka viidata neile allikatele, kust need on kontrollitavad. Näiteks ei piisa viitamisest fotole, kus mingi mees esineb (praegu 5. viide) tõestamaks, et Dallin A. Larsen sai 2009. aastal ühe maailma juhtiva audiitorbüroo Ernst & Young poolt aasta ettevõtja tiitli. Ma kordan veel, et olemasolevat artiklit ei tohi asendada täiesti uue versiooniga, vaid tuleb viidatud allikad punkt-punktilt ümber lükata, esitada värskemaid allikaid jne. Üldsõnalisest väitest, et toodud allikad on vananenud või vildakad, ei piisa. Tõde selgub siis kui viidatud väide ümber lükatakse, mitte siis kui see maha vaikitakse. --Metsavend 30. mai 2014, kell 09:48 (EEST)
Kuigi praegune esitus koosneb faktiväidetetest, mis tunduvad kontrollitavana, tundub ta mulle ikkagi reklaamimaigulise tutvustusena. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 02:33 (EEST)Reply[vasta]

Et mitte siin redigeerimissõda põhjustada, teen ettepaneku jätta kõik sisse, ainult varustada viideteta väited viidet nõudva märkusega (kui viiteid ei õnnestu lisada, siis kustutada). Ja peale selle võtta sisse materjal teistest vikidest (inglise vikis on põhjalik ja rikkalike viidetega artikkel). Siis on näha, milline üldpilt kujuneb ja kas selles on midagi eksitavat või väära. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:35 (EEST)Reply[vasta]

See lehekülg tuleb vist kaitse alla võtta. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 11:23 (EEST)Reply[vasta]

Olen teie ettepanekutega täiesti nõus, et lisame kõikidele väidetele viited. Samas palun ka teie konstruktiivset lahendust kuidas kajastada ajakohast informatsiooni. Arusaamatu on viidata artikltele, milles sisalduv väide on hiljem ümber lükatud või mille väited ei vasta tegelikkusele. Selleks, et kiiremini lahenduseni jõuda lisan siia arutellu ka selgitused teemade kaupa. 1. Otsemüük vs püramiidskeem. Lisatud on viide, mis on otsemüük ja mis püramiidimüügi skeem. Tarbijakaitseameti töötaja arvamus, millele viidati avaldamise hetkel oli kontrollimata ja see on tänaseks Tarbijakaitseameti poolt ümber lükatud ja ettevõtte tegevus vastab kõikidele otsemüügi ettevõtete turureeglitele. Palun andke teada kuidas seda korrektselt viidata, kuna Tarbijakaitseamet ei hakka selle kohta eraldi pressiteadet tegema. 2. Lisatud on viited teaduslikele uuringutele, mis kinnitavad toodete vastavust kirjeldusele. 3. Lisatud on korrektsed viited tõestamaks, et Dallin A. Larsen sai 2009. aastal ühe maailma juhtiva audiitorbüroo Ernst & Young poolt aasta ettevõtja tiitli (eemaldatud varasem viide fotole) Teen ettepaneku arutada siin arutelus kõik punktid ühe kaupa läbi ja leida lahendus, et info vastaks tegelikkusele. Palun andke teada millised teemad vajavad veel täpsemalt selgitamist ja viitamist. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et mitmed Eesti meedias avaldatud väited on valed. Mitmel juhul on tegemist nt. ajakirjaniku ebakompetentsete täiendustega faktidele jne. Näide: Tarbijakaitseamet on kirjalikult vastanud, et tooted vastavad täpselt etiketele. Sellest infost on ajakirjanik tuletanud loo, et tegemist on lahja mahlajoogiga, mis on siin lisatud viidetega korduvalt ümber lükatud. Lisaks ei ole ettevõtte NC Eurotax Anslat OÜ olnud kunagi MonaVie "turustaja" Eestis. Antud firma kuulus ühele tuhandetest edasimüüjatest, kes vabastati edasimüüjate hulgast MonaVie reeglite rikkumise eest. MonaVie LLC sõlmib edasimüüjatega otse lepingud ja ükski edasimüüja ei saa ettevõtet esindada. Teie abi on teretulnud! Kasutaja:Vallo (arutelu) 2. juuni 2014, kell 12:15 (EEST)Reply[vasta]

Kui mingi väide on ümber lükatud, siis on kõigepealt tarvis seda tõestada, teiseks tuleb seda siis ka märkida, sest muidu pannakse see uuesti ilma ümberlükkamiseta sisse. Kui saab tõendada, et ajakirjanduses avaldatu on väär, siis me võtame seda arvesse.
Kui ajakirjanduses esitatakse valeandmeid, tuleb nõuda, et ajaleht avaldaks õienduse, ja kui ei avalda, pöörduda Avaliku Sõna Nõukogu või kas või kohtu poole.
Selleks et üldse midagi teha saaks, palun mitte midagi kustutada.
Ma arvan, et võiks alustada sellest, mida firma kohta kirjutatakse teistes vikipeediates. Usutavasti on seal esitus erapooletu. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 13:11 (EEST)Reply[vasta]

Loomulikult tuleb tõestada valeväiteid ning see on ka käesoleva arutelu ja paranduste eesmärk. Samas kas senini avaldatud väited peaksid olema ühe autori poolt kogutud negatiivsete uudiste kogum? Kas keegi on esitanud küsimuse, mis on sellise autori eesmärk ja eetika ühekülgse info loomisel? Kes hoolitseb väidete neutraalsuse eest? Siiani ei ole keegi erapooletusele tähelepanu juhtinud, valeinfo on aga laiutanud juba pikka aega. Küll aga nähakse probleemi, kui lisada tõest faktilist informatsiooni, kuna see on "kriitikavaba reklaamisarnane jutt". Selle asemel, et alustada negatiivse ümberlükkamisest, räägime selgetest faktidest ja lükkame faktidega ümber kriitika, mida tahaks esitada. Kui otsida internetist negatiivseid viiteid, siis võib iga maailma ettevõtte kohta kujundada Viki lehe, mis näitab ausat ja eetilist äri halvas valguses. Kindlasti saab ettevõte ise aja jooksul pöörduda ka vastavate väljaannete poole, kuid see on pikaajaline protsess. Praeguses versioonis on toodud vaid faktid, millele on ka viidatud. Siin on mitu suuremat põhimõttelist teemat, millest peaksime alustama, et jõuda neutraalse seisukohani. Esiteks, saada aru sellest, et otsemüük on moraalne, eetiline ja legaalne ärimudel ning järjest enam maailmas leviv viis kaupade toimetamiseks lõpptarbijateni. Sama protsess - kaupade ja teenuste müümine inimeselt inimesele - toimub täna juba väga erinevates ärivaldkondades, kaasa arvatud internetimüük, raha laenamine, autode rent jne. Rääkides mineviku võhiklikkusest tulenevalt maailmas tunnustatud otsemüügi ettevõtetest kui püramiidimüügi skeemidest näitab vaid inimeste harimatust ja soovi mitte näha seda, mis suunas maailm on liikumas. Kahjuks teevad seda vahest ka ametnikud ja ajakirjanikud ning seda võimendavad "autorid", kes siis agaralt viitavad sellele hiljem Vikipeedias. See on probleem, millele on raske leida kiiret lahendust. Seetõttu jääb loota vaid inimeste endi teadmiste laiendamisse, mille pinnal arusaamatused tekivad ja need siis ühiselt koos lahendada. Kasutaja: Vallo (arutelu) 2. juuni 2014, kell 15:35 (EEST)Reply[vasta]

Kõigi siinsete püsitegijate huvides on, et esitus oleks erapooletu. Aga meil ei jätku inimesi, et kõike kogu aeg korras hoida.
Kui kustutada kõik märgid kriitikast, siis see ei jäta muljet erapooletusest, isegi kui tegelikult kogu kriitika on ekslik. Väljaannete poole tuleb pöörduda kohe, kui väärinfo avaldatakse. Meil läheb siin ka aega, enne kui me asjas selgusele jõuame. Kui ma mahti saan, siis ma uurin neid asju. Loodetavasti tuleb keegi appi. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 18:04 (EEST)Reply[vasta]
Võib siis ju nt inglise viki aluseks võtta. Seal on ikkagi peamiselt kriitikat. --Epp 2. juuni 2014, kell 18:26 (EEST)Reply[vasta]

Rõõm kuulda, et ühine eesmärk on neutraalne info luua. Inglisekeelses Wikis on ka väga palju ebaadekvaatset infot. Tundub, et sellega pole aastaid tegeletud. See selleks. Oluline on hetkel, et eestikeelne info oleks adekvaatne. Hakkame siis sammult parandama. Viitamata tekstid saab asendada viidatuga ja muude tõestustega. Siiani on ebaselge kuidas käituda kui ajakirjanik on täiesti omaloomingut teinud. 1. Palun asendada lause: "Nende toodete väidetav mõju tervisele pole teaduslikult tõestatud". Sellel väitel puudub alus. Teksti teises osas on toodud viide, kus on võimalik tutvuda enam kui 60 teadusliku uuringu ja tõestusega.

Minu meelest ei ole seda väidet seni ümber lükatud. Arusaamatu on hoopis lause: MonaVie tooteid toetab enam kui 60 sõltumatut teaduslikku uuringut üle maailma. Mis mõttes toetab? Ja ettevõtte kodulehel olevat PDFi ma ei hakka isegi lugema, sest see ei ole sõltumatu. Kui uuringud on sõltumatud, siis peavad need tulemused olema avaldatud ka uuringute tegijate kodulehel või teadusajakirjades. Kui uuringud on MonaVie tellitud, siis ei ole need sõltumatud. --Metsavend 3. juuni 2014, kell 09:22 (EEST)
Väide on väga selgelt ümberlükatud, kui sa vaataksid viidet ja avaksid selle. Seal on toodud: Peer-Reviewed Scientific Publications, kus on kõik sõltumatud uuringud kenasti ka välja toodud ja neid on võimalik üheselt kontrollida. Palun eemaldada viki tekstist lause: "Nende toodete väidetav mõju tervisele pole teaduslikult tõestatud". Näide: University of Southern California. Jensen GS, Ager DM, Redman KA, Mitzner MA, Benson KF, Schuass AG. Pain Reduction and Improvement in Range of Motion After Daily Consumption of an Açai (Euterpe oleracea Mart.) Pulp-Fortified Polyphenolic-Rich Fruit and Berry Juice Blend. Journal of Medicinal Food. 2011 Apr 6.--Vallo 11. juuni 2014, kell 12:30 (EEST)

2. Tarbijakaitseamet on vastanud must-valgel kirjale, et toode vastab täpselt etiketile. Vajadusel saame teha sellest pildi ja saada kinnituseks.

Viites 7 on kirjas, et MonaVie ei vaidlustanud Tarbijakaitseameti ettekirjutust. Kas see on vale? Etiketile vastavus ei tähenda, et ei kasutatud keelatud müügivõtet. --Metsavend 3. juuni 2014, kell 09:22 (EEST)
Jah, viide 7 on täiesti vale. MonaVie ei ole Tarbijakaitseametilt mitte ühtegi ettekirjutust saanud ja seetõttu ei ole võimalik seda ka vaidlustada! Palun kontrollige fakte. Veelkord, Tarbijakaitseamet ei ole mitte kunagi MonaVie'le mitte ühtegi ettekirjutust teinud. Seega on juba kogu teema käesolevas kontekstis vale. Tarbijakaitseameti tegevus oli tingitud kaebustest ühe konkreetse distribuutori osas, kelle tegevus oli vastuolus MonaVie eetika ja poliitikaga. MonaVie astus selles osas ka konkreetsed sammud ja see distribuutor kaotas oma tegevusõiguse. MonaVie plaan on legaalne ja seaduslik. Selle osas on tehtud ka taustakontroll ja selle on läbi vaadanud parimad advokaadibürood Euroopas. Praegune viide on sama absurdne väide kui öelda, et kuna nt. "Swedbanki ühe partneri töötaja ületas autoga kiirust, siis on Swedbank rikkunud seadust."--Vallo 11. juuni 2014, kell 12:30 (EEST)

3. Väide "mahla jook" ei ole otseselt vale kuna selle tootmisprotsess külmkuivatamise meetodil erineb definitsiooni järgi kontsentreeritud mahlade loomise protsessist. Täiesti meelevaldne on aga ajakirjaniku tõlgendus nagu läheks see "mahlajoogi" definitsiooni alla, mis sisaldab vaid 10-30% mahla. Tervjsekaitseameti uurimise tulemusena selgus, et toode vastab täpselt etiketile ja kõikidele kirjeldustele sisu osas. Segadust tekitav ongi just viide ühe mittekompetentse ajakirjaniku arvamusloole. Tarbijakaitseamet ei ole kunagi midagi sellist väitnud. Kasutaja:Vallo (arutelu) 2. juuni 2014, kell 20:04 (EEST)Reply[vasta]

Problemaatiline on ka lõik AcaVie on antioksüdantide-rikas koostisosa, mis ühendab patenteeritud acai ja juçara külmkuivatatud pulbri ja püree ning Assai_(vili) marja, andes 10 korda rohkem polüfenoole kui traditsiooniline Assai_(vili). Mida tähendab 10 korda rohkem? Ka see väide ei pärine sõltumatust allikast ja on lihtsalt hämamine.--Metsavend 3. juuni 2014, kell 09:22 (EEST)
See lõik on täiesti korrektne. See tähendabki täpselt seda, mida see lause ütleb ehk, et AcaVie© pürees, sisaldub kümme korda rohkem polüfenoole kui assai-marjas endas (kuna see on assai ja juçara külmkuivatatud pulber ja püree).--Vallo 11. juuni 2014, kell 12:30 (EEST)
Võiks proovida teha ingliskeelsesse artiklisse täiendusi. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 23:27 (EEST)Reply[vasta]

MonaVie tooteid toetab enam kui 60 sõltumatut teaduslikku uuringut üle maailma.

Mida see õieti tähendab? --Epp 21. juuni 2014, kell 00:43 (EEST)Reply[vasta]

Tere Kasutaja:Vallo!

Mulle tundub, interneti kaudu lugedes, et vaidluse all pole (on/olnud) mitte üksnes ettevõtte müügipoolega seonduv vaid ka toodetega seonduvad tervistavad väited DEPARTMENT OF HEALTH & HUMAN SERVICES Public Health Service (2007) Minu arust võiks: a)artikli sees luua alajaotused toodetele b)või luua toodete jaoks eraldi artikkel (artiklid), et teema oleks lugejal paremini jälgitav...

Mariina 21. juuni 2014, kell 09:48 (EEST) alias Простота