Arutelu:Molekul

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kust see on võetud, et üksik aatom ei või olla molekul? Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 09:55 (EEST)[vasta]

See, et kõik osakesed, ka üksikaatom heelium, on nimetatud molekuliks on minu teada nii traditsiooniliselt, ajalooliselt jäänud kitsalt füüsikas, gaaside kineetilises teooria loomise ajast, 19. sajandil. Inglise lehelt molecule: A molecule is an electrically neutral group of two or more atoms held together by chemical bonds...... Kui üksik aatom võiks olla ka molekul, mis nagu artikli päises kirjas, vähem range aga ikkagi sageli kasutusel (kust selline info, et sageli?) ..siis läheksid ju aatomi ja molekuli mõisted segamini. Aatom võiks olla molekul ja molekul võiks olla aatom. Minu meelest ei vasta see tõele, on eksitav info ja tuleks artiklist eemaldada. --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:20 (EET)[vasta]
Mis eristab aatomeid ja molekule, keemia kontekstis? Kuidas koorub perioodilisustabel? Üksikud aatomid on ainult väärisgaasid, üksikud nö nirvaana-aatomid. Kõik teised elemendid püüdlevad sama (valents)elektronide seisu poole, moodustades kovalentse sidemega molekule või ioonilise sidemega kristalle või metallilise sidemega aineid, kus nö kambapeale moodustatakse aatomile inertgaasi väline elektronkiht. Molekul ja aatom ju peavad vastanduma/eristuma. Loodan, et mõistad mida ma tahan öelda. --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 21:04 (EET)[vasta]
Siin IUPAC`i ametlik definitsioon molekuli kohta, mis aatomeid molekulideks ei loe: https://goldbook.iupac.org/terms/view/M04002 Aga segaseks teeb pildi see, et on ka termin molecular entity, mis sisaldab muuhulgas ka aatomeid ja ioone. See on Molekulaarüksus --Nimelik (arutelu) 8. märts 2021, kell 23:41 (EET)[vasta]


Minu meelest näiteks heeliumi molekulid on üheaatomilised. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Heelium nagu ka teised inertgaasid eristuvad kõikidest teistest keemilistest elementidest sellega, et nad on inertsed ega moodusta molekule. Nad on atomaarsed (üksikud erandid vist on küll ka sellel). --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:24 (EET)[vasta]

Praegu jääb niisugune mulje, nagu ühe ja sama elemendi aatomite puhul ei oleks keemilist sidet tarvis. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 09:57 (EEST)[vasta]

Esimeses lauses olev definitsioon on tegelikult ametlikust definitsioonist vähem range. Aga too definitsioon on laialdaselt kasutusel olnud. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 11:19 (EEST)[vasta]

Kus too väherange määratlus laialdaselt kasutusel on olnud? --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:47 (EET)[vasta]

Füüsika soojusõpetuse õpikust X kl-le (http://w.koolibri.ee/book.php?nid=629 ; ISBN-13: 9789985014431) lk 7 võime lugeda: ..Seega võib füüsikas molekuliks nimetada molekuli keemilises mõttes ja samuti ka üksikut aatomit või iooni. Väljend üheaatomiline molekul on füüsikas täiesti lubatav, kuna aatomi kohta kasutatakse üldnimetust "molekul"...on see vananenud arusaam või kehtib ka hetkel 2017 a? nimelik 1. august 2016, kell 12:31

Ei ole vananenud, molekul ongi füüsikas ja keemias erinevalt defineeritud. Andres (arutelu) 1. august 2017, kell 12:36 (EEST)[vasta]
Molekul on kõikehõlmavalt osakese tähenduses minu teada ainult gaaside kineetilises teoorias. Üldisest füüsikalisest defineeringust ei ole ma midagi kuulnud. Minu arvates tuleks arutleda ka pragmaatiliselt. Milleks oleks terminite segatavus teaduses hea? Teadus vajab vastupidi võimalikult täpseid, selgeid, määratletud termineid, mitte mõisteid, mida saab nii ja naapidi kasutada ja omavahel ära segada (heeliumi aatom on ühtlasi molekul). Kui midagi sellist ähmast on terminoloogiasse jäänud, siis on neil ajaloolised põhjused. Antud juhul gaaside kineetiline teooria on näide sellisest rudimendist. 19. saj teadmiste järgi polnud aatomite reaalne olemasolu tõsiasi vaid vaidluste küsimus. Ja heelium avastati ka alles 19. saj lõpus. Selles valguses on mõistetav miks molekul oli tolle ajal kindlam, üldistav termin. Minu teada kaasaegses füüsikas, üldiselt nagu ka kaasaegses keemias vastandub aatom molekulile ja molekul aatomile. Või ma eksin? --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:20 (EET)[vasta]
In quantum physics, organic chemistry, and biochemistry, the distinction from ions is dropped and molecule is often used when referring to polyatomic ions. See eristus ka veel. --Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:47 (EET)[vasta]
Artiklist tuleks vastavalt muuta.
Praegu räägitakse siin mitmest ioonist koosnevatest aatomitest, aga rangelt võttes ioon ei saa koosneda ainult aatomitest. Andres (arutelu) 1. august 2017, kell 12:42 (EEST)[vasta]
mitmest ioonist koosnevatest aatomitest..?? Aatom võib koosneda mitmest ioonist?--Nimelik (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:20 (EET)[vasta]

Huvitav on samaaatomiliste molekulide (H2, O2, N2 jne) puhul seos nende standardse tekkeentalpiaga. Kahjuks selline lk eesti keeles puudub. https://en.wikipedia.org/wiki/Standard_enthalpy_of_formation Eelnevalt kirjeldatud molekulide tekkeentalpia (entalpiamuut) loetakse kokkuleppeliselt nulliks. See tundub esmapilgul vastuoluline, sest näiteks N2 molekuli ühendav side on väga tugev kolmikside ja sellise molekuli tekkel peaks palju energiat eralduma.. Aga kui mõelda sellele, et kõik analoogsed molekulid ongi ainuvõimalik tegelik olukord (H, O, N jne eraldiseisvaid aatomeid ei ole lihtsalt, sest kõik vastavad aatomid ühinevad kohe molekuliks, mille energia on madalam kui üksikul aatomil... eraldiolevad aatomid on vaid väärisgaaside aatomid), siis on loogiline, et aluseks on võetud antud olemasolev olukord. Lähteolekus nö on ainult H2, O2, N2 jne. molekulid, mille standartne tekkeentalpia on loetun nulliks. --Nimelik (arutelu) 3. juuni 2021, kell 20:15 (EEST)[vasta]