Arutelu:Metsatüüp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Metsaelupaigatüüp ei pidanud vist täpselt sama asi olema. Mina ekspert ei ole, aga mainin ära. Et kui keegi on metsanduses rohkem kodus, võiks välja uurida. Adeliine 3. november 2014, kell 15:21 (EET)

Kui artikkel räägib metsaelupaigatüübist, peaks ta ka vastavat pealkirja kandma. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 23:55 (EET)

Salumetsa kirjeldus on siin hoopis erinev kui salumetsa artikli juures. Minu hinnangul on õige salumetsa artikli algus. Kasvukohatüüpidest on naadi, sinilille ja kuukressi, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp --194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 11:17 (EET)

Palun sm Velirandil mitte vandaalitseda! --194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 11:23 (EET)

Niisugune rünnak on lubamatu, see on põhjendamatu solvang. Mina ei tea, mis on õige, aga parandus on tehtud viite alt. Esmajoones tuleb kontrollida, mis on öeldud viidatud allikas. Kui seal ongi nii öeldud, nagu siin seisis, siis paranduse korral muutub viide valeks. Ja kui muuta, siis tuleb ka viidet muuta, mitte asendada viitamata jutuga. Kui allikad on omavahel vastuolus, siis tuleb võib-olla mõlemad ära tuua. 194.150.65.160 14. jaanuar 2017, kell 10:01 (EET)
Palve lõpetada muudatuse sisusse süvenemata tagasipööramine, ei ole kindlasti solvamine. See, kas isik palve peale solvub või mitte, on tema enda teha. Angervaksa kasvukohatüüpi ei liigita salumetsaks mitte ükski tüpoloogia ega allikas!--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 11:57 (EET)
Palun pööra tähelepanu järgmistele asjadele. Vikipeedias tehakse iga päev sadu ja sadu muudatusi. Osa neist teevad artiklit halvemaks, osa paremaks. Kui keegi nendel muudatustel silma peal ei hoiaks, siis ilmuks artiklitesse ohtralt jama. Sellistel toimetajatel ei pruugi olla aega ega teadmisi selleks, et paranduste sisulist õigsust hinnata. Kui keegi näeb parandust, kus viidatud info asendatakse sellele vasturääkiva infoga, kusjuures viide ise jääb samaks, siis on mõistetav, et ta peab sellist parandust kahtlaseks. Kui Velirand selle tagasi pööras, siis nähtavasti ta pidas seda vandalismiks. Võib ju arvata, et kui keegi tahab tõsiselt parandada, siis ta ei jäta endist viidet alles. Minu meelest on ülekohtune nõuda, et ta ise uuriks välja, kas parandus oli õige või mitte. Ma soovitan selliste paranduste tegemisel 1) asendada viide või vähemalt endine viide ära võtta, et ei tekiks valeviidet, ja 2) selgitada, milles on asi.
Viidatud allikas ei ole juttugi sellest, et angervaksa oleks salumets. Seega minu parandus parandas just viidatud allikaga vastuolus oleva vea. --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 23:16 (EET)
Repliik oli küll palve vormis, kuid sisaldas mõnitust ("sm Velirannal") ja ebaõiglast ränka süüdistust ("vandaalitsemine"). See repliik ei sisalda mingit sisulist selgitust. Velirand oleks muidugi ka võinud arutelulehel küsimuse tõstatada, aga ka parandaja peaks arvestama seda, et teised tahavad tema paranduse õigsuses veenduda. Koostööle aitab kaasa oma teadmiste jagamine, mitte nõudmine, et teised võtaksid ette kirjanduse otsimise ja uurimise neile võõras valdkonnas.
sm = saidi moderaator, palve oli suunatud sellele, et Velirand ei tühistaks järjest minu parandusi samal ajal, kui mina artikli vigade parandamise kallal pusin --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 23:14 (EET)
Mina ei tea, kas Velirand solvus, aga minule teeb niisugune repliik küll haiget. (Andres) 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)
Ju ma olen moderaatorite sõimust ja põhjendamatutest tagasipööramistest nii tundetuks muutunud, et ei saa sellistest haiget saamistest aru. --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 23:14 (EET)

3. ja 4. viide ei ole minule kättesaadav. Ehk peaks eemaldama.--194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 11:24 (EET)

Peaks vaatama, kas leiab need arhiivist. Võimaluse korral tuleks teised allikad. 194.150.65.160 14. jaanuar 2017, kell 10:05 (EET)
4. allikas ongi ilmselt sama, mis minu poolt allviidatud http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/forests.pdf (kättesaadavuse probleem on tekkinud asutuse ümbernimetamisest keskkonnaagentuuriks ja sellega seotud domeeninime muutusest).--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 12:26 (EET)
Siis tuleb linki muuta. 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

Ehk sobib 4. asemele see: http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf
--194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 11:35 (EET)
Ilmselt oli 4. allikas see: http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/forests.pdf, kuid ka seal on salumetsadena nimetatud naadi ja sinilille, mitte angervaksa ja sõnajala kasvukohatüüpe. Seda kummalisem on Velirandi vandaalitsemine!--194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 11:54 (EET)
Praegune salumetsa kirjeldus vastab marginaalsele kuukressi kasvukohatüübile, mida E. Lõhmus oma metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonis üldse ei eristagi. J. Paali taimkatte kasvukohatüüpides on kuukressi siiski eristatud, kuid võrreldes naadi ja sinilille tüüpidega on see nii marginaalne, et salumetsade kirjeldust selle järgi küll ei tohiks panna. Mastaabivõrdluseks: naadi ja sinilille kasvukohatüüpi on kumbagi ligi 250 000 ha (kokku üle 480 000 ha), kuukressi tüüpi aga alla 1000 ha. Sinilille ja naadi kasvukohad ehk siis enamus salumetsadest on levinud positiivsetel pinnavormidel - oosidel, voortel jne., mitte orgudes, nagu kuukressi. Domineerivad salukuusikud, salukaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Sageli on koosseisus laialehiseid lehtpuid - saart, tamme, vahert, pärna ja jalakat.--194.126.101.134 13. jaanuar 2017, kell 12:56 (EET)

Sellegipoolest võiks selle erandi teksti lisada.
Velirand ei lähtunud sisulistest kaalutlustest, vaid reageeris lubamatul viisil tehtud parandusele. Ma soovitan vabandust paluda.
Need on head allikad, mis Sa leidsid, neid võib kindlasti kasutada. Palun aita allikaid asendada. 194.150.65.160 14. jaanuar 2017, kell 10:11 (EET)
Kas vandaalitsemine on üksnes sisulistel kaalutlustel kustutamine?--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 11:57 (EET)
Vandaalitsemine on artikli muutmine eesmärgiga teha seda halvemaks. Vandaalitsemine või selle puudumine ei pruugi olla hõlpsasti äratuntav. Igatahes paranduses, mille Velirand kustutas, oli objektiivselt üks komponent, mis tegi artiklit halvemaks, ja sellele ta reageeris. Tema tegutsemine ei olnud vandaalitsemine, kuid nagu Sinu selgitused näitavad, tegutses ta objektiivselt valesti. Ka Sinu parandus ei olnud vandaalitsemine, kuid see paistis vandaalitsemisena, sest see ei olnud korrektselt läbi viidud. (Andres) 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)
Mina parandasin valeinfo, sest mulle kargas valusalt silma see, et angervaksa kasvukohatüüp loeti salumetsaks, mida ei tee mitte ükski Eesti kasvukohatüüpide süsteem. Minu jaoks oli see samasugune vea parandamine, nagu ühes teises artiklis alupojad asemel talupojad parandamine. Ma ei tea, mis kükke või prääkse otsese vea parandamiseks siin veel tegema peab.--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 23:14 (EET)
Palun vabandust sõimu ja tagasipööramiste pärast! Praegu on hästi, elame rahus. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 00:30 (EET)

Foto "Nõmmemännik Läänemaal" ei ole iseloomulik nõmmemetsale vaid pigem kehvema viljakusega palumetsale, sest nõmmemetsades ei esine ülepinnalise katvusega tihedat mustikarinnet. Nõmmemännikud on nt Looduskalendri fotod http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/080817aa019.preview.jpg (kanarbiku kkt) ja http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/980829aa017.jpg (sambliku kkt).--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 12:47 (EET)

Foto "Pangamets Purtse Hiiemäe juures" ei ole iseloomulik loometsale, pigem on tegemist klindialuse salumetsaga, J. Paali järgi kuukressi kkt (kui pildil olevaid paari kõverat pihlakat üldse saab metsaks nimetada), mitte paepealse loometsaga. Paepealsed loomännikud näevad sageli välja umbes nii: http://blog.ut.ee/wp-content/uploads/2011/06/alvar-forest-Raplamaa.jpg või lookuusikud nii: http://retk.weebly.com/uploads/2/8/0/9/28097023/1206271_orig.jpg või lookaasikud nii: http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/hiiu_maastikud/28_Sarve_lookaasik3.jpg või lootammikud nii: http://pilt.delfi.ee/show_original/7793401/ --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 17:20 (EET)

Sa oled teretulnud seda parandama. 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

Eesti metsatüüpide peatüki avalõik algab: "Eestis eristatakse viit suuremat metsaelupaigatüüpi.[1] Nendeks on loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Lisaks saab Eestis veel eristada soometsi (soovikumetsad, rabastunud metsad, rohusoo-, samblasoo- ja kõdusoometsad), sürjametsi ning pangametsi.[2]"
See lõik on eksitav, sest loometsad ja nõmmemetsad on palju vähem levinud tüübirühmad kui näiteks soovikumetsad või kõdusoometsad. Nõmmemetsad on E. Lõhmuse kasvukohatüübirühmadest üldse kõige vähem levinud rühm, mida on soovikumetsadest ja kõdusoometsadest lausa 30...40 korda vähem! J. Paal on eristanud veel paar rühma (sürjametsad ja lammimetsad), mille leviku kohta mul täpsemaid andmeid pole, sest tegevmetsamehed neid tüüpe ei erista.
Samuti väide "Lisaks saab Eestis veel eristada soometsi" on jabur, sest neid eristataksegi, täpselt samal määral, nagu neid "vit suuremat", mitte üksnes ei eksisteeri võimalus soometsi eristada. Eristatakse! Sürjametsade, lammimetsade ja pangametsadega on nii, et neid osa tüpolooge eristavad, teised jälle mitte.
Lisaks eristatakse tehispinnasel (ammendatud karjäärides olevad puistangud) kasvavaid metsi. --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 18:39 (EET)

Oled teretulnud seda ümber tegema. 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

Salumetsade lõik "Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest" on väga halb sõnastus, sest reeglina on tänased salumetsad kunagistel mõisaaegsetel põldudel (tegemist on kõige viljakama maaga!) kasvavad metsad. Salumetsad hakkasid siin levima küll peale jääaega, kui kliima soojenes, kuid vähestel praegustel salumetsadel on järjepidevus kunagiste salumetsadega. Tänapäeval on suur osa Eesti salumetsadest taasiseseisvumise järel leppa täis kasvanud põllumaad kusagil ääremaadel. Statistilise metsainventuuri järgi on halli lepa osakaal salumetsade tagavaras u 30% ja salumetsade keskmine vanus on viimase 25 aasta jooksul leppa kasvanud põldude suure osakaalu tõttu vaid 41...42 aastat (allikas: http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Eesti_metsad_2010.pdf ). --194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 19:09 (EET)

Sa vist juba kustutasid selle lause ära. Aga Sa võid selle asemele midagi muud kirjutada. 146.255.183.151 15. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)
No minu ekraanil paistab see lause endiselt ja oma teada pole ma seda kustutanud.--194.126.101.134 15. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET)
Kui see on vale, siis palun tee seda. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 00:30 (EET)
Eks ma siis pusin, aga praegu olen ma liiga väsinud ja lähen magama. Ärge, palun, kustutage artiklisse lisatud lahti kirjutamata lõigu järjehoidjaid!--194.126.101.134 16. jaanuar 2017, kell 01:10 (EET)