Arutelu:Megrelid

subetnos muudeti hõimuks. Velirand (arutelu) 24. detsember 2017, kell 12:54 (EET)

Kas Vikipeedial on midagi eesti keele vastu?--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 13:21 (EET)

Hõim ei sobi, sest seda sõna ei kasutata arenenud ühiskonna puhul.

Megreleid on peetud ka omaette rahvaks. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 13:21 (EET)

Sõna "hõim" kasutatakse ka arenenud ühiskonna puhul. Räägitakse näiteks eestlaste hõimurahvastest jne. Milline autoriteetne allikas väidab, et hõimu arenenud ühiskonna puhul ei kasutata? Keegi vikipedist on hakanud keelekasutust reformima? http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%B5im&F=M --90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 13:28 (EET)

Hõim on kuidagi arhailine, subetnos sobib paremini. Velirand (arutelu) 24. detsember 2017, kell 13:38 (EET)

Palun VIIDATA autoriteetsele allikale, mis ütleb, et sõna hõim ei kasutata arenenud ühiskonna puhul. --90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 13:47 (EET)

Sinu viidatud allikas ütleb: "ühise territooriumi, nime, keele v. murde ja ühiste tavade alusel kokkukuuluv etniline ja sotsiaalne inimrühm ürgkogukondlikus ühiskonnas". (Vaata ka Hõim.) Sõnal on ka teisi tähendusi, aga need siia ei sobi. Sõnas "hõimurahvas" kasutatakse "hõimu" teises tähenduses ('sugulasrahvas').

Ideaalselt sobib EKSS 2. tähendus: rahvas; sugu; millegi poolest kokkukuuluv inimeste rühm.--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 13:45 (EET)

"Subetnose" asemel võib öelda ka "etniline rühm" või "etnograafiline rühm". Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 13:40 (EET)

Olgu lisaks mainitud, et eesti keele normiks olev ÕS annab sõna "etnos" esimeseks tähenduseks "hõim" ning sõna subetnos ei eksisteeri ei ÕS-is ega EKSS-is. Vikipeedia artikkel Hõim väidab samuti: "Tavaliselt kõneldakse hõimudest riikide eelses või välises kontekstis.", ja kuna megrelite hõimust on juttu riigivälises kontekstis, sobib hõim suurepäraselt ka Vikipeedia määratluse kohaselt.--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 13:43 (EET)

Hõim seostub siiski rohkem minevikuga. Tänapäeva kontekstis on subetnos ja etniline rühm sobivamad. Velirand (arutelu) 24. detsember 2017, kell 13:47 (EET)

Kellele seostub minevikuga, kellele tulevikuga, kellele olevikuga... Palun ikkagi AUTORITEETSET VIIDET! --90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 14:20 (EET)

Megrelid elavad ju Gruusia riigi sees.

Kuskil peavad nad ju elama! Las nad elavad! Aga neil ei ole OMA riiki ja artiklis ei räägita megrelite riigist vaid rahvast, riigivälises kontekstis. Megrel on megrel ka siis, kui elab nt Azerbaidžanis või Venemaal--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 14:18 (EET)

Ma vaatasin TEA entsüklopeediat. Seal on antud kõigepealt üldkeelsed tähendused 'sugulaskond', 'rahvas', siis ajalooline ja etnoloogiline tähendus "vähemalt kahest eksogaamse (sugukonnavälise) abielu kaudu seotud sugukonnast koosnev etniline ja sotsiaalne inimrühm, kellel on oma maa-ala, keel või murre ja nimi ning ühised kultuurilised (sh religioossed) ja ühiskondlikud traditsioonid" (vt ka [1]), ja siis sotsioloogiline tähendus "inimeste ühendus, mida seob tegelik või kujutletav (legendaarne) ühine päritolu" (sünonüüm "etniline grupp"). Selles viimases tähenduses "hõim" sobiks, aga jääks arusaamatuks, mida nimelt on mõeldud. Artikkel Hõim tuleb korrastada. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 14:01 (EET)

Eesti keele norm on siiski ÕS, mitte TEA.--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 14:19 (EET)

Ma muutsin sõnastust ja kirjutasin "grusiinide hulka kuuluv etniline rühm".

Kui kontekst on etnoloogiline, siis on minu meelest loomulik oodata, et sõna kasutatakse etnoloogilises tähenduses.

Kõiki eesti keele sõnu ei ole ÕS-is ja EKSS-is ega VSL-is. Sõna "subetnos" on eesti keeles olemas küll ja see tähendab mingi etnilise rühma koosseisu kuuluvat etnilist rühma.

'rahvas; sugu; millegi poolest kokkukuuluv inimeste rühm' on kolm erinevat tähendust. Need kuuluvad üldkeelde ja nende kasutamine erialases kontekstis tekitaks segadust.

Sõna "hõim" EKSS-i 1. tähenduses ei kasutata modernses kontekstis. EE-s mööndakse: "Igandliku nähtusena on hõime säilinud ka tänapäeva klassiühiskonnas, näiteks Indias, Afganistanis ja Pakistanis." Mina saan sellest nii aru, et nad on riigist suuresti isoleeritud. Hõimu riigivälisus tähendab minu meelest seda, et nad ei allu ühelegi riigile. Tänapäeval on niisuguseid hõime raskesti ligipääsetavates kohtades.

ÕS-is kirjeldatakse terminite tähendust üldiselt mitteammendavalt, eesmärgiks on mõistete äratundmine, mitte defineerimine. See ei puuduta enam keelenormi. Aga ÕS-is on sõna "hõim" juures ära toodud ka kolm tähendust, kusjuures 'suguharu' all ongi mõistetud etnoloogilist tähendust. Teised tähendused ei puutu siin asjasse. "Etnos" on ÕS-is defineeritud kui "hõim, rahvas või rahvus". See, et "hõim" on esimesel kohal, ei tähenda, nagu etnos oleks sama mis hõim või nagu etnos oleks eelkõige hõim. Ja on ilmne, et selles kontekstis ei saa rahvast nimetada hõimuks. Andres (arutelu) 24. detsember 2017, kell 23:38 (EET)

Etniline rühm on igatahes parem kui subetnos. Eeldatavasti peaks Vikipeedia tekstid olema arusaadavad ka tavakodanikele, mitte üksnes erialateadlastele, seetõttu ei maksa siin väga erialažargooni takerduda. Mina olen Vikipeedia kontekstiks pidanud teatmeteoselist konteksti, ehk siis mõistete, isikute, sündmuste, objektide sisu lugejale arusaadavat selgitust. Ma pole osanud seda etnoloogiateoseks pidada. Kui üldkeele sõnad tekitavad Vikipeedias segadust, siis on midagi väga valesti. Sõna "hõim" kohta ma juba mainisin, et sobis 2. tähendus. Miks sa ikka 1. tähendusest jahud? Selline suhtlus pole konstruktiivne! Kuna Etniline rühm kõlab võrreldes subetnosega juba eesti keele moodi, siis mina lepin ka sellega. Seega rohkem sel teemal siin ei nurise.--90.191.198.230 25. detsember 2017, kell 10:45 (EET)