Arutelu:Massitoimeseadus

Reaktsiooni kiiruskonstandi mõõtühik on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik oleks M^-1s^-1, sest reaktsiooni kiirus on defineeritud kui saaduse kontsentratsiooni muut ajaühikus.

Selle lause võiks rohkem lahti kirjutada. Mis on M? Miks kiiruse ühik peaks olema selline? --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 16:43 (EET)

Täpsustasin. M on molaarse kontsentratsiooni ühik, mol/L ehk mol/dm³. Darja.Lavogina (arutelu) 21. november 2023, kell 18:09 (EET)

Ma ei saa ikkagi aru, miks mitte Ms^-1. --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 19:28 (EET)

Tahaks ikkagi, et oleks lahti seletatud, miks reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteaine kontsentratsiooniga. --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 16:43 (EET)

Ma ise õppisin seda seadust kunagi pigem postulaadina, aga eks see seaduspärasus ole seotud tõenäosusega, et lähteaine(te) molekulid kohtuvad. See on vast piisavalt intuitiivne selgitus. Täpsustasin artiklis ka. Darja.Lavogina (arutelu) 21. november 2023, kell 18:11 (EET)

No intuitiivselt on see seadus algusest peale usutav, kuigi mitte selge. Minu meelest asi on selles, et see, kui kiiresti põrked jõuavad toimuda, sõltub sellest, kui palju aega osakestel keskmiselt läheb üksteisele jõudmiseks, ja see on võrdeline reaktsiooni kiirusega. See, et see aeg on võrdeline kontsentratsiooniga, ei tundu päris triviaalne, aga noh, ju siis kontsentratsioon on võrdeline sellega, kui kaugel osakesed üksteisest on. Mina lugejana tahaks küll rohkem lahtikirjutamist, et oleks selge nagu seebivesi. Muidugi ma võin ise kirjandust uurida ja ise kirjutada. Praegu pole selge, mille tõenäosusest täpselt on jutt ja mis roll sellel tõenäosusel on. Ma ei tea, minu meelest see seadus ei ole mingi iseseisev loodusseadus, seda peaks saama füüsikaliselt põhjendada. Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 19:14 (EET)

Kui on tõenäosus, siis peaks sisse tooma ka ajaühiku, mille jooksul molekulid kohtuvad ja reageerivad. Ma ei saa ikkagi aru, mille tõenäosusest on jutt. Et mingi konkreetne osake on mingi aja jooksul põrkunud ja reageerinud? Kas ma saan õigesti aru, et jutt on reaktsiooni hetkkiirusest? --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 19:24 (EET)

No põhimõtteliselt on jah jutt hetkkiirusest, sest reageerivate ainete kontsentratsioonid ju koguaeg muutuvad - kui just süsteem ei ole tasakaaluolekus, kus kontsentratsioonid muutuvad nominaalselt konstantseks (st reaktsioon toimub edasi, aga vastasreaktsioon on sama kiirusega). Samas hetkkiirus on eestikeelses ruumis pigem füüsika valdkonda kuuluv mõiste ja keemias seda ei kasutata.

Ma ei saa aru väitest, et "aeg on võrdeline kontsentratsiooniga" - kust see tuleb? Kiirus on võrdeline kontsentratsiooniga, aga kiiruse ühikus on aeg ikka nimetajas, mitte lugejas.

Kiirus defineeritakse n-ö makrotasandil, mitte molekuli tasandil, ja kiirus on defineeritud kui d[P]/dt, produkti kontsentratsiooni mõõdetav muutus ajaühikus - või siis lähteaine kontsentratsiooni muut ajaühikus, teeb sama välja, lihtsalt lähteaine kontsentratsioon väheneb ja saaduse oma kasvab. Aeg on aeg, mis on kulunud lähteainete kokkusegamisest saati. Kindlasti ei ole korrektne rääkida ajaühikust kui ajast, mille sees põrge jõuab toimuda - see põrgete teooria on niikuinii selline Newtoni füüsika sissetoomine olemuslikult relativistliku füüsika tasandile ja sellisena on ta kauge igasugustest molekulide tasemel relevantsetest ajateguritest. Mille tõenäosusega tegemist on - selle sündmuse tõenäosusega, et molekulid kohtuvad ruumis piisavalt lähedalt, et reaktsioon toimuda saaks. Kontsentratsioon on sisuliselt aine molekulide arv (lihtsalt moolides väljendatuna) ruumalaühiku kohta - mida suurem see on, seda rohkem sisaldab ruumalaühik aineosakesi. Korrutis tuleneb sellest, et kui molekule on näiteks kaks, nagu toodud näites, siis on vaja et kohtuks üks molekul JA veel üks molekul, mitte üks molekul VÕI teine molekul (siis oleks korrutise asemel summa).

Mina küll ei näe mõtet selles, et hakata lisama siia artiklisse mingisuguseid segadust tekitavaid konstruktsioone. Elulise näitena võib tuua seda, et kui oled vingugaasi sisse hinganud ja tahad sellest kiiresti lahti saada, siis tuleb võtta appi hapnikuballoon (100% O2), mitte tavaõhk (veidi üle 20% O2) - siis kulgeb vaba hemoglobiini seostumine hapnikuga kiiremini. Darja.Lavogina (arutelu) 21. november 2023, kell 20:59 (EET)

Aa, ma sain vist aru, mis mõttes on [produkti] kontsentratsioon ajaga võrdeline: selles mõttes, et dP = vdt. Sorry, ei mõelnud kohe sedasi. Aga see on ju nii, et mida rohkem aega on kulgenud lähteainete kokkusegamise hetkest, seda rohkem produkti põhimõtteliselt tekib. Kui produkt reageerib n-ö tagasi (nagu tasakaalulises süsteemis), siis tuleb seda omakorda arvestada. St põhimõtteliselt on see nagu valemis s = v*t, ehk siis mida kauem oled teel, seda kaugemale lähtepunktist jõuad. Ega vahemaa pole ju ajaga ilma liikumiseta ka võrdelises sõltuvuses. Darja.Lavogina (arutelu) 21. november 2023, kell 21:27 (EET)