Arutelu:Margit Sutrop

Kui keegi mõne lingi, lause või mõiste kustutab, siis võiks ta enda tegu siin motiveerida.

Võtsin välja Ülo Matjuse kraadi, sest see ei ole siin oluline ning artiklis Ülo Matjus on see kirjas. Andres 7. juuni 2009, kell 15:34 (UTC)

Võtsin ära siselingid doktoritöö ingliskeelse pealkirja juurest, sest meil ei ole kavas teha selliste pealkirjadega asjakohaseid artikleid. Andres 7. juuni 2009, kell 15:46 (UTC)

Ära võiks jätta ka "Baden-Württembergi liidumaa", sest see on artiklis Konstanzi Ülikool kirjas. Samuti ei ole minu meelest tarvis märkida, et Konstanzi maakond on kohalik haldusüksus, sest see on niigi selge, küll aga tuleks panna siselink kirjutamata artiklile Konstanzi kreis. Andres 7. juuni 2009, kell 16:05 (UTC)

Margit Sutropi abikaasa on EKI (Eesti Keele Instituut) direktor filosoofiadoktor (Konstanzi Ülikool) Urmas Sutrop.

Siin ma taastaksin lause esialgse kuju. Urmas Sutropist ei ole siin tarvis üksikasjalikult rääkida; selleks on spetsiaalne artikkel temast. Andmed tema kraadi kohta pole selles artiklis siin vajalikud, sest artikkel räägib Margit Sutropist, mitte Urmas Sutropist. Võib ju öelda, et ta on keeleteadlane, nagu varem oligi öeldud, aga ametikoht on muutuv, mistõttu on parem seda siin mitte mainida. Andres 8. juuni 2009, kell 11:49 (UTC)

Jätsin ära kuupäeva korduse (7.7.1997) ja korduva Konstanzi Ülikooli siselingi (reeglina ühele artiklile ühe artikli piires mitu korda ei lingita). Andres 8. juuni 2009, kell 11:56 (UTC)

ETIS-es on andmed põhjalikumad.

Kas "filosoofia kateeder" oli kateedri täielik nimi? Andres 7. juuni 2009, kell 15:38 (UTC)

Mida on mõeldud Ülo Matjuse juhendamise all? Ma ei leidnud ka allikat, kus seda oleks mainitud. Andres 7. juuni 2009, kell 15:50 (UTC)

Magistrikraad on ETISe järgi 1991. aastast, ülikooli lehe järgi 1992. aastast. Andres 7. juuni 2009, kell 15:56 (UTC)

Rangelt võttes on "stažöör" töökoht. Andres 7. juuni 2009, kell 16:05 (UTC)

Mõtteterad[muuda lähteteksti]

Kas mõtteterad on ikka sobiv asi? Kas need tuleb tõsta vikitsitaatidesse? Kas neid üldse säilitada? Ma pean silmas, et Arvo Valtonil on kaks tuhat mõttetera. Me ju ei lisa vist neid kõiki tema isikuartiklisse? Taivo 11. juuni 2009, kell 19:56 (UTC)

Noh, meil on isegi eraldi tsitaadiviki. Tsitaadid on asjakohased, kui on tegu tabava või muul moel asjakohase ütlusega või kui nad iseloomustavad või tõendavad asjaosalise vaateid.

Vähemalt esimene tsitaat on minu arust küll ülearune, sest tegu on vaieldamatu tõsiasja nentimisega. Sõnastus on küll pisut omapärane, aga pigem läbimõtlematusest. Andres 12. juuni 2009, kell 09:09 (UTC)

"Eestlastel ei ole seda usku, et kõik inimesed on võrdsed." See on küll niisugune lööv lause, mida võiks tsiteerida. Samas aga on kontekstist näha, et mõeldud on midagi ebahuvitavat. Seetõttu ma jätaks ka selle ära.

Mõtteterade asemel võiks lühidalt kirjeldada tema publitsistlikke sõnumeid. Pikemalt võiks refereerida tema akadeemilisi kirjutisi. Andres 12. juuni 2009, kell 09:13 (UTC)

Ma vaatasin nüüd ka artiklit ennast. Leian, et kontekst on praegu moonutavalt esitatud. Seda lauset võiks tsiteerida kogu artikli sõnumit refereerides, mitte praegusel kujul. Andres 12. juuni 2009, kell 09:17 (UTC)

Vaadake Carla Bruni inglisekeelset sissekannet Vikipeedias - millised tsitaadid! Nende mõte on kirjeldada inimest. Akadeemiliste uurimistöödega Eesti puhul on see raskus, et nende autorlus on tihti ebamäärane.

Tõesti, Carla Bruni tsitaadid on väärt tsiteerimist.

Kui tahame inimest iseloomustada, siis sobivad tsitaadid küll. Aga kuidas tagada, et nende valik ei ole sihilikult kallutatud, et näidata inimest just sellest küljest, nagu autor tahab näidata?

Minu arvates tuleks sõnumit eelkõige refereerida, ja kasutada tsitaate peamiselt siis, kui need on lühikesed ja löövad. Ma ei näe esimesel tsitaadil üldse mõtet ja teisest sobib tsiteerimiseks ainult viimane lause, mis siis et kontekst pole avatud. Saab ju kokku võtta Ööülikooli loengu üldise mõtte, sama lugu ka artikliga.

Loobuda akadeemiliste kirjutiste refereerimisest kartuses, et need on kellegi teise kirjutatud... no, ma ei tea. Ajalehtedes avaldatu puhul on see võimalus samuti olemas. On isegi konkreetne juhtum, kus isik, kelle nime all avaldatud tööd Vikipeedias tsiteeriti, protesteeris, öeldes, et see ei väljenda tema vaateid, sest tema pole teksti autor. Nii et me tohiksime tsiteerida ainult suulisi esinemisi? Aga nendegi puhul on ju võimalik, et õpiti pähe kellegi teise tekst ja kanti see hästi näideldes ette...

Vihjetest ma hästi aru ei saa.

Igatahes aga on parem jätta inimene iseloomustamata kui teha seda oma isiklikust muljest lähtudes ning teisi selles veenda püüdes. Lõppkokkuvõttes pole ju tähtis, kas akadeemiline isik langeb inimesega kokku. Akadeemilise autori nime taga on mingid ideed või uurimistulemused, mis on iseenesest tähelepanuväärsed. Andres 12. juuni 2009, kell 17:00 (UTC)

Tänapäeval on pahade inimeste käes aatomipommid: see on võib-olla pisut läbimõtlematult sõnastatud, ma ei teeks sellest sensatsiooni. Ei poolda üldse tsiteerimist. Andres 13. juuni 2009, kell 07:12 (UTC)

Nende tütar Ingi Sutrop on Tartu RE (Reformierakond) noortekogu esimees. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi taasasutaja ja vilistlane (ENÜS nimekiri).

Võtsin välja, sest see ei puutu selle artikli teemasse. Andres 14. juuni 2009, kell 16:00 (UTC)

Õpilased[muuda lähteteksti]

See on välja tõstetud, aga võib-olla ilmaaegu. Paistab siiski, et tuleks esitada konkreetseid fakte. Andres 15. juuni 2009, kell 18:46 (UTC)

Võtsin välja, sest kõrgkooli õppejõul on sadu õpilasi. Me ei loe neid kõiki tema isikuartiklis üles. Vahel mõned tähtsamad, kuid pole selge, et need on tema tähtsaimad õpilased. Taivo 27. september 2009, kell 20:56 (UTC)

Eelkõige tuleks loetleda õppejõu juhendamisel doktorikraadi kaitsnuid. Need on objektiivse kriteeriumi järgi kõige tähtsamad õpilased, kuigi nad ei pruugi sisuliselt õpilased olla. Andres 28. september 2009, kell 04:35 (UTC)

Tsitaate[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et samavõrd kui on kasvanud meie refleksioonivõime, teadmiste hulk, samavõrd on tehnilised võimalused arvardanud meie võimalusi kurja teha: kui pahad inimesed 2000 aastat tagasi võisid vibu lasta, võisid mõõkadega võidelda, võisid üksteist hävitada mürgi või mõnede muude koledate relvadega, siis tänapäeval on pahade inimeste käes aatompommid ja see kindlasti suurendab seda niisugust kurjuse tegemise hulka, vähemalt kvantitatiivselt, määratult. (Ööülikool, 5m40s 16.detsember 2008, Tampere maja, Tartu - avalik lindistus)

Just see eluvorm, igapäevane võitlus oma privileegide eest, on eestlastele saanud viimaste aastakümnete jooksul liiga omaseks. Paljud hoiavad kiivalt kinni arusaamast, nagu oleksid inimesed teeninud ära ebavõrdse kohtlemise ... Eestlastel ei ole seda usku, et kõik inimesed on võrdsed. (Nõukogude aja ihalus on ohtlik - 25.mai 2006, Postimees)

Võtsin välja, sest nad ei seostu ülejäänud artikliga. Võib tagasi tõsta, kui neist mingeid järeldusi hakatakse tegema. Taivo 27. september 2009, kell 20:56 (UTC)

Mul on soe soovitus mitte sonkida teiste töös. Panegüürikat saab ka mujal arendada.

Vikipeedia artikkel ei ole kellegi oma. Teiste töös sonkimine on Vikipeedia lahutamatu osa.

Kus on siin panegüürika? Andres 30. september 2009, kell 05:01 (UTC)

Minu meelest sobivad need tsitaadid Vikitsitaatidesse veel vähem kui siia. Mind ei häiri enam see, et nad siin on, küll aga see, et nad on Vikitsitaatides. Andres 30. september 2009, kell 05:20 (UTC)

Siiski näib, et mõningate oma on Vikipeedia enam kui teiste oma. Antud juhul rohkem nende oma, kes lihtsalt vajutavad nuppu "delete", kui nendele kuuluv, kes teevad n.ö välitööd andmaks Vikipeediale unikaalset sisu.

Minu meelest ei ole niisuguse üldistuse tegemiseks alust. Mitte igasuguse sisu sobivuses ei kahelda. Andres 30. september 2009, kell 14:20 (UTC)

Oop tegi Margit Sutropist kaks pilti, aga siin pole kumbagi. Andres 5. september 2011, kell 23:52 (EEST)[vasta]

Kysisin piigalt, kumma artiklisse panen, aga tal on siiani vastamiseks liiga kiire olnud. Nojah, eetikakeskuse aastapäev tulekul ja muu säärane. Kui keegi teine ära otsustab, saan näpuga tolle peale näidata. --Oop 6. september 2011, kell 08:35 (EEST)[vasta]

Pane see pilt, kus ta esineb. Arvan, et talle endale meeldib see ka kõige rohkem. Andres 6. september 2011, kell 09:29 (EEST)[vasta]

Kui mahub, pane istuv pilt ka:) Andres 6. september 2011, kell 09:30 (EEST)[vasta]

Esinemispiltidega on see häda, et nad kipuvad kole uduseks, aga croppimata ei synni yldse pruukida. Mul on neid udukogusid kyll ja veel. --Oop 6. september 2011, kell 13:52 (EEST)[vasta]

Isikliku osa tuleb võib-olla ajakohastada. Andres (arutelu) 25. august 2017, kell 19:05 (EEST)[vasta]

Ma ei saa aru, miks ei võiks olla linki eetika ajalugu. Andres (arutelu) 17. juuli 2019, kell 16:16 (EEST)[vasta]