Arutelu:Maarjamaa

From Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas need intervikid on ikka õiged? Siin räägikse ainult nimest.

Algul see ala ei jagunenud ju Liivimaaks ja Eestimaaks. Kas ei võiks öelda "Põhja-Läti ja Eesti ala"? Andres 2. november 2009, kell 20:54 (UTC)

Toona tähistas Maarjamaa ilmselt kogu ristisõjapiirkonda elik hilisemat Vana-Liivimaad ehk siis nii tervet Eestit kui ka Lätit. Athanasius Soter 10. veebruar 2010, kell 16:07 (UTC)

Siis peaks esitust täpsustama. Andres 10. veebruar 2010, kell 16:51 (UTC)

Maarjamaa Vello Salo ettepanek Vikipeediale 30. VIII 2014 Maarjamaa Kristliku Eesti nimi, tuletatud 12. sajandi lõpus Liivimaa misjoni patrooniks valitud Neitsi Maarja nimest. Eesti rahvaluules nimetus sel kujul ei esine, kodunes aga kir-janduses Lydia Koidulast peale (eriti pärast Henrik Visnapuu Maarjamaa laulude ilmumist) ning on nüüd üldkasutusel Eesti kirjandusliku nimetusena. Sama nime (läti k. Māras zeme) kasutavad oma maast ka lätlased. Saksakeelne Marien Landt ei ole laiemalt kasutusele tulnud. Ristiusu meile toonud misjonärid – alates Liivimaa apostliks nimetatud munk Meinhardist, kes saabus a. 1180 paiku –valisid loodava kiriku patrooniks Neitsi Maarja. Tema kaitse alla seadsid end ka meil tegutsenud vaimulikud rüütliordud (niihästi a. 1202 asutatud Mõõgaven-nad kui ka hiljem siia laienenud Saksa ordu). Taevase patrooni valimine oli tollal üldiselt tavaks. Kirjandus • „Lübecki Arnoldi kroonika“ – 13. sajandi algus. • „Heisterbachi Caesariuse homiiliad“ – umbes 1225. • „Henriku Liivimaa kroonika“ – umbes 1230. • Henrik Visnapuu, „Maarjamaa laulud“ – 1927. • Fanny de Sivers, „Maarjamaa ja Maarja" – Tulimuld 1/1988 (kordustrükk 1/LR 1992, lk 71–78). • Marek Tamm, „ Liivimaa sakraliseerimine: Maarjamaa sünd ristisõja rüpest“ – Kirik ja Teoloogia, 21.06.2013. • Marek Tamm, „Kuidas õigustada ristisõda?“ – E. Ajalooarhiivi Toimetised 20, lk 11-41.