Arutelu:Linnud

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Linnud aitavad kaasa looduse mitmekesistumisele, kandes laiali taimede seemneid. Inimesele on kasulik merelindude väljaheide guaano, mida kasutatakse väetisena.

Ma saan asjast nii aru, et see lõik peab iseloomustama lindude tähtsust. Aga sellisena on ta väga naljakas. Peale selle, mida mõeldakse looduse mitmekesistumise all? Andres 06:09, 25 Jan 2005 (UTC)

Jah, eks selle artikli kallal annaks norida veelgi... Ma kavatsen taga lähemal ajal tegelema hakata. KS 19:24, 28 Jan 2005 (UTC)

Selles artiklis on minu arust liiga suur rõhk anatoomial ja füsioloogial - tuleks rääkida rohkem rändamisest, levikust, käitumisest jne. --Karlakas 1. jaanuar 2012, kell 16:53 (EET)[vasta]

Küsimus inimestele, kes terminite tähendust rohkem tunnevad: kuidas peaks suhtuma lausesse "Linnud siginevad kõva (kaltsiumkarbonaadist) koorega munade abil"? Artikli alguses on kohe ka väike jupike "paljunemine toimub koorega munade abil". Mulle tundub see imelik, sest jääb mulje, et muna on lindudel tarvis paaritumiseks. Või käib sigimise alla ka järelkasvu areng (sel juhul oleks kõik õige)?


"... kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata" – lennuvõime kas on või ei ole, mis see "aktiivselt lendamise võime" veel on? Kuriuss 17. november 2019, kell 20:06 (EET)

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 14:10 (EEST)[vasta]


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 14:10 (EEST)[vasta]


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 14:10 (EEST)[vasta]


Cladogram of modern bird relationships based on Braun & Kimball (2021)[1]

Aves
Palaeognathae

Struthioniformes (ostriches)

Rheiformes (nandu)

Apterygiformes (kiivid)

Tinamiformes (tinamous)

Casuariiformes (emu ja kaasuarid)

Neognathae
Galloanserae

Galliformes (chickens ja sugulased)

Anseriformes (ducks ja sugulased)

Neoaves
Mirandornithes

Phoenicopteriformes (flamingod)

Podicipediformes (pütilased)

Columbimorphae

Columbiformes (tuvi ja turteltuvi)

Mesitornithiformes (mesites)

Pterocliformes (vuril)

Passerea

Otidiformes (trapp)

Cuculiformes (kägu)

Musophagiformes (turako)

Gruiformes (rails ja cranes)

Charadriiformes (kahlajad ja relatives)

Opisthocomiformes (tuttkana)

Strisores

Mall:Cladep

Phaethoquornithes
Eurypygimorphae

Phaethontiformes (tropicbirds)

Eurypygiformes (sunbittern ja kagu)

Aequornithes

Gaviiformes[2] (loons)

Austrodyptornithes

Procellariiformes (albatrossid ja pääsud)

Sphenisciformes (penguins)

Ciconiiformes (storks)

Suliformes (boobies, cormorants, etc.)

Pelecaniformes (pelicans, herons & ibises)

(Ardeae)
Telluraves
Accipitrimorphae

Cathartiformes (New World vultures)

Accipitriformes (hawks and relatives)

Strigiformes (owls)

Coraciimorphae

Coliiformes (mousebirds)

Cavitaves

Leptosomiformes (cuckoo roller)

Trogoniformes (ketsal ja ketsaal)

Picocoraciae

Bucerotiformes (maasarvik ja sugulased)

Picodynastornithes

Coraciiformes (kingfishers and relatives)

Piciformes (woodpeckers and relatives)

Australaves

Cariamiformes (seriemas)

Eufalconimorphae

Falconiformes (pistrikud)

Psittacopasserae

Psittaciformes (papagoid)

Passeriformes (värvulised)

  1. Braun, E. L.; Kimball, R. T. (2021). "Data types and the phylogeny of Neoaves". Birds. 2: 1–22. DOI:10.3390/birds2010001.
  2. Boyd, John (2007). "NEORNITHES: 46 Orders" (PDF). John Boyd's website. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 9. oktoober 2022. Vaadatud 30. detsembril 2017.