Arutelu:Leninism

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Miks on teises lõigus rasvaselt "bolševism"? Kui see on eraldi mõiste, peaks selle kohta eraldi artikkel olema. Andres 10:22, 11 Apr 2005 (UTC)


on erinevused marksismi-leninismi ja leninismi ideoloogiate vahel väiksemaks jäänud

Mis see tähendab? Andres 19:46, 11 Apr 2005 (UTC)


Ma ei saa aru, miks bolševism on leninismi allharu, mitte vastupidi. Ja mis vahe neil üldse on? Missugune on see leninism, mis ei ole bolševism? See siit kahjuks välja ei tule. (Arvan, et neil ei peakski vahet tegema.) Taivo 13:36, 12 Apr 2005 (UTC)

Leninism on üle maailma levinud ja osaliselt ka teoreetiline (st ideoloogilis-filosoofiline), bolševism see, mida boševikud venemaal ja nsvliidus konkreetselt harrastasid ja praktiliselt kasutasid.
marksismi-leninismi ja leninismi vahe on hoopis keerulisem küsimus, kuna nendel vahet teevad rohkem väljaspoolt NSVliitu inimesed ja samuti olid need erinevused olulised ennem NSVLiidu kukkumist. --Kinks 15:17, 12 Apr 2005 (UTC)
Siis peaks olema ka eraldi artikkel "Marksism-leninism". Andres 15:58, 12 Apr 2005 (UTC)

See asi ei lähe, et bolševism ja bolševikud on ymber suunatud siia. Leninism oli Lenini poliitika, aga bolševikel oli ka teisi poliitikuid. Bolševikud olid VSDP-st lahkulöönud fraktsioon ja bolševism oli selle fraktsiooni poliitika. Kui aega saan, võtan ymbersuunamised ära ja teen eraldi artiklid. --Lulu 21. november 2005, kell 17.04 (UTC)


Täiendasin ja tõstsin välja järgmised lõigud:

Leninismist on välja arenenud kolm ideoloogiat: stalinism, maoism ja trotskism. Maoism on paljuski stalinismi haru. Trotskism ja stalinism on vastuolus. Trotskistid eitavad ebademokraatlikku poliitikat, mida Stalin NSV Liidus läbi viis, ning stalinistid leiavad, et trotskistid reetsid marksismi.
Bolševism on leninismi allharu, mida bolševikud rakendasid NSV Liidus ja samuti ka poliitiline ideoloogia mille järgi on väga oluline proletariaadi diktatuur: proletariaat suudab ainult siis võimu haarata, kui teda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei (demokraatlik tsentralism).
Pärast NSV Liidu kokkukukkumist on erinevused marksismi-leninismi ja leninismi ideoloogiate vahel väiksemaks jäänud ja seetõttu mitte nii olulised.

Põhjendus: ebatäpne käsitlus. --Lulu 6. detsember 2005, kell 09.24 (UTC)


Kas Lenin ise haritud inimesena kommunismi uskus, on kahtlane. Arvestades oma kaasvõitlejate usku ei saanud ta avalikult kapitalismi tagasi tuua kuigi NEP-ga ilmselt alustas.

Lenini teostes on palju lõike kus ta püüab manitseda kaasvõitlejaid kasutama kapitalismi eeliseid ja vihjab tõsiusklike kommunistide rumalusele.

Võtsin välja, sest esimene lõik on isiklik hinnang, ja teine käib sellega kokku. Andres 7. aprill 2007, kell 12:16 (UTC)

Miks bolševik ja bolševikud on siia suunatud? --WikedKentaur 17. detsember 2007, kell 19:57 (UTC)

krt seda teab :P (aga võtsin maha) -- Ahsoous 17. detsember 2007, kell 20:24 (UTC)

Siin on sõna nüüd eri tähendused koos ja läbisegi. Kuna need on seotud ja sageli neil hästi vahet ei tehta, võib nad ju ühes artiklis pidada, aga vähemalt tekstis tuleks nad selgelt eristada. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2020, kell 03:16 (EET)