Arutelu:Legatsioon

Seda institutsiooni nimetatakse eesti keeles saatkonnaks! Nii palju võiks ikka eesti keelt tunda!

niipalju teadmiseks, et legatsioon on tasemelt madalam diplomaatiline esindus kui saatkond - Ahsoous 2. mai 2007, kell 09:24 (UTC)

Kas on olemas saadiku juhitav saatkond ja saadiku juhitav legatsioon? Esimest korda kuulen. Kas Te ajate segamini saatkonna ja suursaatkonna?

Ma kordan: artikkel tuleb ümber nimetada.

Hea anonüümne kasutaja! Palun viita allikatele, mitte üldsõnalisele "eesti keelele." Termin "Legatsioon" on võetud raamatust T. Örn "Milleks diplomaatia?" Võimalik, et tõesti on "saatkond" omakeelne vaste. --Heiki e 2. mai 2007, kell 09:58 (UTC)

Ma viitan Eesti aegsele valitsemise praktikale (http://www.hot.ee/seadustekogu/skiii-1-2.html), muid allikaid pole mul praegu käepärast. Teie kasutatud raamatut pole ma näinud, vahest kasutatakse seal ka sõna embassi suursaatkonna tähenduses. Võtke näiteks Eero Medijaise raamat Saadiku saatus või suvaline inglise-eesti sõnastik.

Kummaline, et teised kasutajad peaksid raamatukokku tormama, aga teie mitte :) --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:13 (UTC)

Kas Teie olete sama vaene nagu mina, et Teil isegi Eesti Entsüklopeediat ei ole?

Ma ei tea, kui vaene te olete, seetõttu ei oska võrrelda. Kuuskümmend aastat vana raamatu olemasolu ei saa ju ometi eeldada!? --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:20 (UTC)

Aga miks Teie eeldate seda minu puhul?

Vabandan, ilmselt ei pingutanud piisavalt Teie eelmise küsimuse mõistmisel. --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:24 (UTC)

Isegi kui tahaksin, ei saaks ma lähemate päevade jooksul raamatukokku minna, asi on selles. Olen harjunud raamatukogus töötama, kust võin viivituseta leida kõik, mis vaja. See mis ma praegu teen, on puhtalt loomulikust intelligentsist ja internetis leiduvatest materjalidest kiiruga kokku pandud.

See on tore, et oma aega Vikipeediasse panustate. Vikis üldiselt eeldatakse teiste autorite heausksust -- st isegi kui miski on kehvasti tehtud, tuleks püüda vältida nende ründamist. Usun, et omakirjutatut üle lugedes märkate, et seal oli mõndagi rünnakuna tajutavat. --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:40 (UTC)

muide viimane ÕS ütleb selle sõna kohta - paavsti saatkond - Ahsoous 3. mai 2007, kell 20:21 (UTC)

Eesti Entsüklopeedia V köide, 1935:

Legatsioon (lad.), diplomaatiline saatkond; kirikuriigi (←) provints.

Ibidem, VII köide, 1936.

Saatkond. 1) Asutis, mille juhiks on saadik (←) ja ametnikeks saatkonna personaal. Personaali kuuluvad s-a nõunik, sekretärid, atašeed ja sõjaväelised atašeed. Eestil on s-d Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis (ka Norra ja Taani jaoks), Londonis (ühtlasi esindaja Rahvasteliidu juures), Pariisis (ühtlasi Brüsselis ja Madridis), Berliinis (ühtlasi Viinis ja Budapestis), Varssavis (ühtlasi Balkani riikides) ja Moskvas. – 2) Eriline delegatsioon.

Samas entsüklopeedias puudub iseseisev artikkel suursaadik, vaid ta on koos saadikute, minister-residentide ja charge d'affaires'itega kokku võetud artiklis saadik...

Ja viimane Eesti entsüklopeedia väidab, et saatkonna juhiks on suursaadik ja saadik on missiooni juht (viimane on minu tunnetuspiirides küll vale, kuna siis ei tohiks Eesti ajal saatkondi üldse olnud olla). Ja ma pole ikka veel võimalust saanud Ants Piibu Rahvusvahelist õigust (1936) välja tellida ja sellega tutvuda...

http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Esindused/#Välisriikide_saatkonnad_Eestis järgi on Eestis praegu nii välisriikide suursaatkondi kui ka saatkondi (aga kõiki juhivad suursaadikud) – ja Eestil välismaal ainult saatkonnad (mida kõiki juhivad suursaadikud). Ebajärjekindel ja kummaline.

Eestikeelne terminoloogia: [1]] (§ 96).

en:Diplomatic mission: In the past a diplomatic mission headed by a lower ranking official (an envoy or minister resident) was known as a legation. Since the ranks of envoy and minister resident are effectively obsolete, the designation of legation is no longer used today. (See diplomatic rank.)

See artikkel tuleks ümber nimetada Saatkond. DIXI.

---

Peaaegu viis kuud pole selles artiklis midagi muutunud. Seepärast pean uuesti asja ette võtma, nii piinlik kui see ka ei ole.

Ants Piip. Rahvusvaheline õigus. Tartu, 1936. Lk. 241-242:

Tülide lõpetamiseks võeti Viini kongressil 19 märtsil 1815. a. vastu eriline määrustik diplomaatiliste esindajate kohta, kus nad eraldati kolme gruppi. Aacheni kongressil 21. nov. 1818. a. täiendati seda nimestikku uue liigiga, nn. minister-residentidega, keda asetati ettepoole Viini määrustikus nimetatud asjaajajatest. Säärane diplomaatiliste esindajate liigitamine nelja klassi kehtib tänini. Rahvasteliidu erikomisjoni ettepanek, vähendada liike kahe peale, ega Nõukogude Liidu ühekülgne katse, piirduda vaid ühe “täisvolilise esindaja” nimetusega, ei leidnud kuigi laia poolehoidu.

Vastavalt sellele diplomaatilised esindajad jagunevad nelja järgmisse auliiki:

I klass: Suursaadikud (ambassadeurs), kellega võrduvad paavsti legaadid ja nuntsiused.

II klass: Erakorralised saadikud ja täisvolilised ministrid (envoyés extrardinaires et ministres plénipotentiaires), lühendatult nimetatud meil ka saadikuks.

III klass: Minister-residendid (ministres résidents).

IV klass: Asjaajajad (chargés d'affaires), kelle kohta Välisteenistuse seadus tarvitab nimetust “alaline esindaja” (§ 4).

Esimesse kolme klassi kuuluvaid diplomaatilisi esindajaid määratakse ehk akrediteeritakse lähetaja riigi riigipea poolt asuriigi riigipea ehk kogu valitsuse juurde, kuna asjaajajaid saadetakse ühe riigi välisministrilt teise riigi välisministri juurde. Varemini loeti esimesse klassi kuuluvaid suursaadikuid mitte üksnes lähetaja riigi, vaid ka selle riigipea isiklikkudeks esindajateks. Sellega oli seotud tava, et suursaadikuid võidi kasustada ainult sääraste riigipeade vahel, kelledel oli nn. kuninglik austus (honneurs royax), kuid meie päevil säärane kitsendus ei kehti. Siiski peetakse kinni tavast, et suursaadikuid võivad lähetada vaid suurriigid ja need riigid, millistele suurriigid on tunnustanud säärase õiguse.

Ibidem, lk. 249:

Alatised diplomaatilised esindajad ei teotse meie päevil üksikult, vaid neil on abiks suurem või vähem abipersonaal, keda kõiki kokku nimetatakse saatkonnaks (légation). On saatkonna juhatajaks suursaadik, siis nimetatakse ta suursaatkonnaks (ambassade), kui aga vaid asjaajaja, siis tavaliselt esinduseks ehk missiooniks.

Saatkond on inglise ja prantsuse sõna legation tõlge, nagu suursaatkond on inglise embassy ja prantsuse ambassade tõlge. Eestiaegsete saatkondade nimetus inglise keeles oli Estonian Legation, mis ongi saatkonna täpne tõlge. Ernst Jaaksoni ametinimetus inglise keeles oli Consul General in charge of Legation. Segaduse peamine põhjus on on asjaolu, et Eestil pole kunagi olnud üheaegselt diplomaatiliste ametikohtade täit astmestikku: enne WW II ei olnud suursaadikuid ja praegu ei ole saadikuid. Sellest teadmatusest tingitult nimetatakse Eesti aegseid saadikuid järjekindlalt suursaadikuteks, mis ei ole õige.

Palun selleks volitatud isikutel kustutada see artikkel, mis on häbiks eesti vikipeediale.

Võib-olla tõesti oleks parem see kustutada, kuni asjasse rohkem selgust saadakse. Teatmeteoste järgi võib see tähendada 1) sama mis saatkond, 2) Kirikuriigi provints, 3) paavsti saatkond (ÕS-i järgi). Sellepärast ei saa siia ka lihtsalt õmbersuunamist teha. Andres 19. aprill 2008, kell 10:50 (UTC)

Kes selle selguse tooma peab?

Keegi, kes asja tunneb või asja läbi uurib. Sellise pealkirjaga leht peaks olema. Kui Sa leiad, et see tuleks kustutada, ju Sa siis ei oska sellega midagi peale hakata. Andres 19. aprill 2008, kell 11:08 (UTC)