Arutelu:Langebrauni portselan

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

kas see, mis 82.131.22.191 kirjutas, oli täielik jama?--Hendrix 8. oktoober 2007, kell 18:50 (UTC)

Võimalik, et see sisaldab ka natuke tõtt. Kuna aga too idioot topib seda tekstikatket igasse artiklisse, siis puudub mul igasugune usaldus antud info usutavuse kohta. Samuti häirib, kui minu artikleid risustatakse vigases keeles ja artikli sisusse mittepuutuvate nn. rämpstekstidega. Varem Andres juba eemaldas sarnast teksti artiklist Eesti keraamika. Artiklisse Nikolai Langebraun jätsin ma selle jama sisse aga kui aega saan, püüan ka selle artikli ümber kirjutada. iffcool 8. oktoober 2007, kell 18:58 (UTC)
nojah...--Hendrix 8. oktoober 2007, kell 19:01 (UTC)

lihtne dekoreering aitas hoida hinna madalal - kas on mõeldud lihtsat dekoratsiooni? Dekoreeringut ÕS ei tea. avjoska 25. detsember 2007, kell 14:27 (UTC)

Tõesti!? Minu arvamist pidi on/oli küll tegu täitsa olemasoleva sõnaga. Dekoratsioon seostub mulle pigem millegi eraldiseisvaga (näiteks: lavadekoratsioonid). Ma arvaks pigem, et see sõna puudub ÕSist, kui seda, et see on vale. iffcool 26. detsember 2007, kell 15:38 (UTC)
Mida arvad näiteks sellest: lihtne dekoreerimine aitas hoida hinna madalal? kas nüüd on mõte hoopis teine? avjoska 26. detsember 2007, kell 16:16 (UTC)
Minuarust oleks siiski dekoratsioon sobivam. – WooteleF 26. detsember 2007, kell 16:26 (UTC)
"Langebraun lauale! Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemed Eesti Ajaloomuuseumis" – Seda sõna esineb artiklis hulgemini ja ma tahaks küsida, mis vahe ikkagi on sõnadel dekoreering ja dekoreeritud? On üks neist vale?
Kuidas oleks: ..., kuna lihtsakujuline dekoor aitas hoida hinna madalal. iffcool 26. detsember 2007, kell 16:34 (UTC)
Parandage mind kui ma valesti olen aru saanud, kuid minuarust on nii, et tegusõna on dekoreerima ja selle dekoreerimise tulemusena sünnib dekoratsioon. - WooteleF 26. detsember 2007, kell 16:37 (UTC)
Ja kui kasutada väljendit lihtne dekoreering siis jääb mulje, et dekoratsiooni valmistamise protsess oli lihtne. - WooteleF 26. detsember 2007, kell 16:39 (UTC)
Kui dekoreering on lihtne, siis see tähendabki seda, et seda on lihtne valmistada (professionaalil muidugi).
Minu arusaamist pidi on nõnda: tegusõna on dekoreerima ja dekoreerimise tulemusena sünnib dekoor. iffcool 26. detsember 2007, kell 16:50 (UTC)
Parandus, esitasin enda arusaamu väikese (kirja)veaga. Dekoor sünnib kui eset dekooritakse. Kuna aga dekoreerima ei tähenda ainult dekoratsiooni looma, vaid ka kaunistama, siis sobib väga hästi ka see sõna. (PS: See on minu arvamus.) iffcool 28. detsember 2007, kell 11:32 (UTC)
On kaks sõna – dekoorima (st dekoori looma), sellest tegevusnimi dekoorimine. Teine on dekoreerima-dekoratsioon-dekoreerimine. Antud kontekstis peaks olema kasutatud sõnu esimesest kolmikust (olenevalt sellest, kas lihtne on tegevus või tulemus). Dekooring/dekoreering on ebasoovitav kõnekeelne sõna, mis on tekkinud inglise keele mõjul tegevusnime loomisel. Ja veel – dekoor on pinnakaunistus, dekoratsioon on igasugune kaunistus. --Ken 28. detsember 2007, kell 12:52 (UTC)

Algus ei ole hästi kontekstualiseeritud. Pole arusaadav, millal Langebraun müüjana töötas. Seda pole märgitud ka biograafias. Andres 28. detsember 2007, kell 08:17 (UTC)

Mul ei ole kuskilt tema elulugu võtta. Siiski (kopeerisin siia lõigu artiklist Nikolai Langebraun):
Aastatel 1888 kuni 1892 õppis ta Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Oma karjääri alustas ta Theodor Kaarmannile kuuluvates raua- ja majapidamispoodides müüjana. Nendes poodides müüdi ka kallihinnalist sissetoodud portselani ja sealt sai Nikolai ka idee alustada kohapeal odavama dekoreeritud portselani tootmist. 1924. aastal ostis ta Tallinnasse Ahju tänavale kinnistu, et ...
Siit võib juba üht-teist oletada. Pealegi kas see info on ikka väga oluline? iffcool 28. detsember 2007, kell 11:32 (UTC)

Peaks veel mõtlema, kuidas materjali kahe artikli vahel jaotada. Võib-olla tasuks teha artikkel Langebrauni töökoda. Andres 28. detsember 2007, kell 08:20 (UTC)

Ma kahtlen vajaduses mitme artikli järele. Praegu artiklis leiduv info töökoja kohta on paljuski oluline keraamika seisukohast (nt: millel seda tootma hakati, kust tuli portselan, millel tootmine lõpetati, kus toodeti vms.). Kui aga luua eraldi artikkel kopeeriks see ainult valdavas osas selle artikli materjali. Uut materjali mul eriti kuskilt võtta ei ole, kui ma just jälle Eesti Ajaloomuuseumit tüütama ei hakka või endale kuskilt Anne Ruussaare kirjutist ei hangi. (iseasi, kas kummastki kasu oleks)
iffcool 28. detsember 2007, kell 11:32 (UTC)
P.S: Mulle meeldiks, kui Sa teeksid minu artiklites oma muudatused ühe redigeerimisega. iffcool 28. detsember 2007, kell 11:32 (UTC)

Katsu panna ennast lugeja asemele. Esitus peab olema tõrgeteta arusaadav. Võib-olla tuleks teha pikem sissejuhatus.

Ma ei tea ka, kas on mitut artiklit tarvis, aga artikli sisu peaks võimalikult hästi pealkirjale vastama. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks töökoja kohta eraldi artiklit olla. Korrata tuleb ainult nii palju kui hädavajalik, aga korduses pole iseenesest midagi halba.

Miks ma peaksin muudatused ühe redigeerimisega tegema? Andres 28. detsember 2007, kell 12:00 (UTC)

Mul ei ole nii palju jäksu, et kõik korraga läbi vaadata. Andres 28. detsember 2007, kell 12:04 (UTC)


"Art Déco" ei ole kindlasti õige. Oletan, et õige on "art déco", aga ma ei leia sellele kinnitust. Andres 28. detsember 2007, kell 08:17 (UTC)

Viimane varjant on õigem. Aga selle sa juba parandasid. iffcool 28. detsember 2007, kell 11:32 (UTC)

Oleks parem, kui esimeses lauses oleks "keraamika" asemel midagi muud. Andres 28. detsember 2007, kell 12:04 (UTC)


Siin ja artiklis "Nikolai Langebrauni ..." viitab link "Bohemia" täpsustuslehele, aga täpsustuslehel sobivat linki ei ole. Andres 19. september 2008, kell 06:55 (UTC)