Arutelu:Kuri

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu arust siiski headus, kurjus. Ka entsüklopeediates pole märksõnadeks vist eriti omadussõnad? J 18:42, 16 Sep 2004 (UTC)

"Hea" ja "kuri" on ka nimisõnad. Traditsiooniliselt märgitakse headuse ja kurjuse metafüüsilist printsiipi nende sõnadega. Andres 21:03, 16 Sep 2004 (UTC)
Mina ei saa siiski aru, mida see artikkel siin teeb. Minu meelest peaks selliste sõnade tähenduste lahtiseletamine jääma vikisõnaraamatusse. Siim 22:43, 29 Jan 2005 (UTC)
Ei, tegemist on filosoofia ja teoloogia mõistega. See tuleb lihtsalt pikemalt lahti kirjutada. Andres 05:50, 30 Jan 2005 (UTC)
Parandasin sõnastust --M2s87 25. juuni 2007, kell 02:00 (UTC)

Vahepealne variant:

Kuri (ka: kurjus) on sünonüümid sõnadele halb ja väär. Sõna vastand on hea. Lääne filosoofia kohaselt - kurjus on idee teha halba või kahju elusolendile või objektile. Kurjust iseloomustatakse vastavalt: moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.

Õpetust headusest ja kurjusest kutsutakse eetikaks. Eetika seletab, miks osad teod on head ja teised on halvad.

Praeguse redaktsiooni sõnastust saab võib-olla küll parandada, aga selles variandis siin on vigu ning sõnastus on halb..
"Halb" ja "väär" ei ole "kurja" sünonüümid. Kurjus ei ole tingimata idee ning kurjust on ka looduses. Eetika ei tegele ainult headuse ja kurjusega. Andres 25. juuni 2007, kell 06:08 (UTC)
Väide, et kurjust esineb ka looduses, ei ole enesestmõistetav ega üldaktsepteeritud. Selle kohta peaks olema näited ja viited, kelle arvates nii on ja kelle arvates mitte. --Ehitaja (arutelu) 1. aprill 2020, kell 14:13 (EEST)[vasta]
Ja selles suhtes jään ma ka pigem eriarvamusele, kas kuri erineb kurjusest piisavalt, et väärida eraldi märksõna. Minu meelest on kuri põhiliselt siiski omadussõna, mida kasutatakse küll ka nominaliseeritult, kuid sellistel puhkudel on sisuliselt tegemist sama mõistega kui kurjus, ning Vikipeedia märksõnad peaksid käima mõistete, mitte sõnade kohta. Näiteks fraasis hea ja kurja tundmise puu võib seda sõna tõlgendada kas käivana kurjuse kui abstraktsiooni või printsiibi kohta või siis pidada kurja all silmas kurjuse üksikjuhtumeid, nii et "tundmine" oleks võime tunda ära "häid ja kurje asju" või tegevusi. Aga mõlemal juhul on see vaid sekundaarne sõnakasutus põhimõiste sünonüümine või sellega seonduva kohta. Ka teisel juhul ei ole eraldi märksõna põhjendatud, me ju ei pea näiteks eraldi artikleid 1) sinisest kui abstraktsest värvist ja 2) kõigist sinistest asjadest. Isegi tõika, et siiamaani pole artiklit Kurjus, võiks mingil määral pidada tõenduseks, et ligi viieteist aastaga pole keegi suutnud leida märksõnade lahutamiseks piisavat erinevust (ehkki see on väga nõrk argument, meil pole väga paljusid teemasid viieteist aastaga kaetud, kuid võib öelda, et ka potentsiaalne vastunäide pole realiseerunud). --Ehitaja (arutelu) 1. aprill 2020, kell 14:29 (EEST)[vasta]
Minu meelest tuleb eristada metafüüsilist kurja ehk kurjust ja psühholoogilist kurjust (inimeste omadust). Kui räägitakse näiteks kurjuse probleemist, siis peetakse silmas esimest. Ja siis räägitakse ka näiteks maavärinatest kui kurjast. Andres (arutelu) 1. aprill 2020, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Kas siis poleks loogilisemad märksõnad Kurjus (vaikimisi psühholoogiline, kuna see on ka tavakeelne põhitähendus) ja Kurjus (metafüüsika)? --Ehitaja (arutelu) 14. mai 2020, kell 02:02 (EEST)[vasta]