Arutelu:Kumari kanal

Kanali pikkus (15 km) ei näita selgelt, kus Kumari kanal algab või lõpeb. Kaardil on esitatud pideva joonega kõige tõenäolisem variant, mille järgi on 15 kilomeetrit mõõdetud Papilaiu juurest terve kanali algus/lõpp-punktist (Papilaiu juurest lõuna poole polnud vajadust süvendada). Vene kaartidel 1945–1952 on ainult üks Монзундский канал, Hari kurgust Papilaiu juurde. --Jaan513 14. jaanuar 2009, kell 14:29 (UTC)

Mey nimetab kanalit 1924 "Kumaru kaanal", 1925 "Kumari kanal".

Mey 1924, lk 17: Väga tähtsad on tööd, mis selle aja jooksul faarvatrite süvendamise ja merikaanalite soetamise poolest meie vetes tehti. Need oleksid: [...]
2. K u m a r u k a a n a l, Lääne mandri ja Kumaru laju vahel Muhu väinas, 15 klm. pikk, 60 m. lai ja 8 m. sügav. Selle sügavuseni süvendati ka kogu faarvater Kessu laju juurest hakates kuni Hari kurguni, üldse 35 klm. pikkuselt. See oli suurim süvendamistöö lahtises meres, mis Venemaal üldse kunagi tehtud oli. Kaanal sai valmis 1916 a. Soome ja Riia lahe vahet sõitvatel suurematel laevadel on nüüd seda faarvatrit tarvitades tee läbi Muhu väina umbes 75 miili võrra lühem, kui ümber Hiiu- ja Saaremaa läbi Sõrve mere sõites.

Ja veel mälumänguritele: lk 35 on kirjas: No 1, "Kärdla reid", 1:16800. See oli Eesti ajaloos esimene eestikeelne merikaart (ilmus 20. veebruaril samal aastal s.o 1921 - Jaan513), sest Veneajal lubati küll maakaarte teatud tingimustel väljaanda, nagu Grentsteini kaart ja teised, kuid eestikeelsete merikaartide trükkimine ja väjaandmine oli täiesti keelatud. [...]

1925 on aga lk 25 tabelis: kanali nimetus: b. merekanalid: Kumari. Pikkus: 35,0 km, laius 60 m, sügavus 8,0 m. Seega muutus klm→km ja merikaanal→merekanal. Võimalik, et 1925 Mey kirjutatud teksti on enne ilmumist keegi toimetanud.

--Jaan513 2. september 2009, kell 10:53 (UTC)

Mida kirjutatakse kanali kohta Mei raamatus Eesti Loots? --Improvisaator 2. september 2009, kell 10:56 (UTC)

Uurin järele. --Jaan513 2. september 2009, kell 11:04 (UTC)

Seal on teised andmed (19 miili pikk, 7,5 m sügav, 53 m lai). Selles raamatus on väga palju huvitavat, mida Vikipeediasse lisada saaks. Proovin lähipäevadel siia ja hiljem ka muudesse Eesti rannikumerega seotud artiklitesse vastavad täiendused teha. --Jaan513 2. september 2009, kell 19:47 (UTC)

Saarkopli ja Mey andmed ja käsitlus on erinevad (Muhu väina kanal 8,1 m ↔ Kumari/Kumaru kanal 8,0/7,5 m). Mey usaldusväärsust suurendab see, et ta oli isiklikult süvendustööde juures. Aga ka tema andmed on erinevatel aastatel erinevad, aga näiteks sügavuse 8,0 m→7,5 m muutust saab seletada nimetatud kanali ummistumisega. --Jaan513 2. september 2009, kell 20:22 (UTC)

Vastavalt Saarkoplile ("Muhulane", august 2008) oli Slava süvis 8 m, seega pidi kanal siis vähemalt nii sügav olema. --Jaan513 2. september 2009, kell 20:33 (UTC)

Link kanal ei vii õige definitsiooni juurde. Kumari kanal pole tehisveekogu, nii nagu mina asjast aru saan. --Jaan513 2. september 2009, kell 20:54 (UTC)

"on endine põhja–lõuna-suunaline kanal Väinameres Kumari laiu ja Mandri-Eesti vahel." Kardan, et see lause tekitab segadust. Mis mõttes endine? Kas nüüd enam siis ei ole? Kas on kinnikasvanud? On alles ainult maismaa? Kui tänapäeval enam ei ole, siis mida mööda sõidavad laevad mandrilt Hiiumaale ja tagasi?--Rünno 3. september 2009, kell 14:14 (UTC)

Kanal on endine, sest seda tänapäeval ei kasutata (kuigi väidetavalt on seda võimalik teha).

Kinnikasvanud mitte, küll aga madalamaks jäänud. Kolme laeva vrakid on kanali teel, neist on väidetavalt võimalik kuidagi mööda manööverdada.

Mandrilt Hiiumaale viib hoopis näiteks Rukki kanal, selle artikli loon ka võimalusel. Vist pole piisavalt selgelt kirjas, et kanali eesmärk oli lühendada Liivi lahe ja Soome lahe vahelist laevateed. --Jaan513 3. september 2009, kell 15:47 (UTC)

Võimalik, et definitsioonis peaks olema "endine põhja–lõuna-suunaline faarvaater", mitte "... kanal". --Jaan513 3. september 2009, kell 15:50 (UTC)

Hetkel oleva joonise järgi põrutavad laevad Hiiumaa poole üle Kumari kanali.--Rünno 3. september 2009, kell 15:52 (UTC)

Just, Rohukülast Heltermaale, risti üle Kumari kanali. --Jaan513 3. september 2009, kell 15:57 (UTC)

Jah, just. Kui kanalit ei oleks, siis sealt ei saaks üle sõita. Aga sõidavad...--Rünno 3. september 2009, kell 16:02 (UTC)

Ahaa. Tuleb vist kirjutada, kui sügav on vesi kanali/faarvaatri kõrval. Mitmes kohas igatahes piisavalt sügav praegustele reisilaevadele (nendel vist ~4,5 m süvis). 8 meetrini pole Heltermaa–Rohuküla laevateed kunagi süvendatud ja sellel poleks mõtet. Isegi Rohuküla sõjasadamasse viis kunagi madalam faarvaater. Võtan arvesse ja lisan varsti koos teiste täiendustega. --Jaan513 3. september 2009, kell 16:08 (UTC)

Kui mulle satub kätte uuem Veeteede ameti kaart, saab ehk miskit siiagi lisada. Praegu vaatasin sügavusi NL topokaardilt (1945–1952) Maa-ameti kaardiserverist. --Jaan513 3. september 2009, kell 18:34 (UTC)

Arteltšik on soomekeelses viites kirjutatud "Artelshtshik". Sealsete andmete järgi on "General Tsimmerman" uppunud kusagil mujal 8.10.1917. --Jaan513 24. september 2009, kell 07:44 (UTC)

Siit ja siit saab midagi (väike)laevatee kohta lugeda. (Dokumendid 2009. aasta algusest.) --Jaan513 25. september 2009, kell 18:44 (UTC)

Võimalik, et tuleb luua eraldi artikkel "Kumari laevatee". Kumari kanali ja Kumari laevatee (2007 kirjeldatud variant) viimane lõik ei kattu. Sel puhul tuleks juttu väikelaevateest, mille kohta on näiteks need eelmised paar linki. --Jaan513 12. oktoober 2009, kell 07:58 (UTC)

Tegin. --Jaan513 12. oktoober 2009, kell 08:11 (UTC)

http://www.muhu.ee/images/stories/muhulane/Muhulane%202008/2aug.pdf

Heino Mardiste. Väinameri – sisemeri. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007 (pdf), lk 17

Välja jäetud, lingid ei tööta enam. --Jaan513 (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:49 (EET)[vasta]