Arutelu:Koolialmanahh

--Vikker 13. aprill 2009, kell 09:36 (UTC)KOOLIALMANAHHID on läbi löönud väljend eri tüüpi koolitrükiste kohta, selle nimetuse all leitakse vastav artikkel kergesti üles.

Puudub lehekülg Almanahh. Andres 8. aprill 2009, kell 21:31 (UTC)

Koolialmanahhid peaks olema pea igas koolis. --Tiuks 9. aprill 2009, kell 09:43 (UTC)

Kas praegune sisu väärib üldse säilitamist?--WooteleF 9. aprill 2009, kell 09:51 (UTC)

Hetkel ei ole mõtet sellisel artiklil ja mina pooldan kustutamist. --Tiuks 9. aprill 2009, kell 09:53 (UTC)

Mina ei näe kustutamiseks põhjust. Kuskil tuleb ju kirjutada koolialmanahhide ajaloost. Andres 10. aprill 2009, kell 05:13 (UTC)

Pane tähele, et sellisel kujul jääb artikkel mitmeks kuuks ja keegi ei oska sellega midagi teha. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 09:55 (UTC)

Aastateks.--WooteleF 10. aprill 2009, kell 09:58 (UTC)

Mis siin siis nii hullusti on, et see artikkel ei võiks oodata? Andres 10. aprill 2009, kell 10:12 (UTC)

Täiesti juhuslik info. Keegi ei tea mis nime alla see paigutada, kas see alles hoida või kustutada jne.--WooteleF 10. aprill 2009, kell 10:28 (UTC)

Täpselt nii. Mina ei oskaks siia kuhugi lisada teiste koolide almanahhe. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 10:32 (UTC)

Mis siis pealkirjal viga on? Kaks esimest lõiku puudutavad koolialmanahhe üldiselt. Alajaotuse "Pärnu" võib ka üle viia näiteks artikliks Pärnu koolialmanahhid. Andres 10. aprill 2009, kell 11:05 (UTC)

1. Lehekülg räägib küll lisaks üldisele osale ainult Pärnu koolialmanahhidest, kuid on mõeldud nii, et iga linna kohta loodaks oma osa. Kusagilt peab alustama. Üldosal peab olema ka näiteid. Link leheküljele Pärnu koolialmanahhid on mõeldav. 2. See artikkel ei ole juhuslik. Praegu tehakse koolialmanahhide kohta uurimusi, millest üks saab valmis kevadel (almanahh Kajakas). 3. "Mina ei oskaks siia kuhugi lisada teiste koolide almanahhe" - selline väide on kunstliku takistuse loomine. Pole mingit raskust luua osad Tallinn, Tartu, Elva jne. ja paigutada andmed vastavatest koolialmanahhidest nende jaotuste alla koolide kaupa. 4. Kustutamisest. Rääkida kustutamisest ilma konkreetset analüüsi või kaalukaid põhjendusi esitamata tähendab esitada maitseotsustusi või meeleolusid. Väide "Koolialmanahhid peaks olema pea igas koolis" ei ole sisukas. Väide, et "sellisel kujul jääb artikkel mitmeks kuuks ja keegi ei oska sellega midagi teha" – mis siis, kui artikkel sellisel kujul mitmeks kuuks jääb? Kas Vikipeedia ei olegi arenev ja pidevalt muudetav? Mis siin loos valesti on? Vabandust küll, et allkiri ununes ja ei olnud arutlusosas seletust - tegemist on uue vabatahtlikuga. Seda asja annab parandada. 5. Lisatud lause "Koolialmanahh on kooli poolt välja antud almanahh" ei ole heas eesti keeles. Poolt-vorm on ebasoovitav, sest on inglise ja vene keele mõjuline (inglise by, vene kem sozdano). > Koolialmanahh on koolielu kajastav ja õpilaste loomingut sisaldav kogumik. Vikker 13. aprill 2009, kell 06:38 (UTC)

Kas ei peaks kirjutise juurde lisama märkuse, et artikkel vajab täiendamist eri linnade almanahhide ajalooga vms? Sama laadi märkusi on Vikipeedia artiklite juurde olnud. Vikker 13. aprill 2009, kell 06:56 (UTC)

Tee julgelt parandusi ja täiustusi ning ignoreeri ebakonstruktiivset kriitikat. Andres 13. aprill 2009, kell 07:10 (UTC)

Kas koolialmanahh peab olema ühe kooli oma või võib olla ka mitme kooli ühine almanahh? Seda peaks alguses kuidagi selgitama. Praeguse definitsiooni järgi võiks ta olla üle-eestiline või koguni ülemaailmne.

Lisaks linnakoolidele on olemas ka maakoolid. Kui piirkonniti rühmitada, peaks ka nendele koha ette nägema.

Konkreetsete koolide almanahhidest saab rääkida ka vastavate koolide artiklites. Mõne almanahhi kohta võib teha ka eraldi artikli. Andres 13. aprill 2009, kell 07:16 (UTC)

Minu meelest on Tipa-Tapa (ma ei tea, kas jutumärke tuleb kasutada) kõige tuntum. Sellest võiks kindlasti eraldi artikli teha. Andres 13. aprill 2009, kell 07:26 (UTC)

Eesti keele reeglite järgi tuleb teoste pealkirjad kirjutada jutumärkides, perioodiliste väljaannete nimed ilma jutumärkideta. Kursiivi kasutamist pole ette nähtud, kuigi see on käibel. Andres 13. aprill 2009, kell 07:31 (UTC)

Öeldu ei puuduta kirjeid, kus raamatu pealkiri või perioodilise väljaande nimi on kursiivis. Andres 13. aprill 2009, kell 08:23 (UTC)

Võib olla teha linnad eraldi jaotusse ja maakonnad eraldi (linnad jäetakse välja).

Mul on hea meel, et artiklit täiendatakse. See, et ma kirjutasin, et ei oska teiste koolide almanahhe kirjutada oligi uue kasutaja seisukohast. Varjatud test läbitud, tubli. Jõudu tegutsemiseks. --Tiuks 13. aprill 2009, kell 08:04 (UTC)

Siis juba linnad maakondade all alajaotustena või üldse mitte eraldi. Andres 13. aprill 2009, kell 08:23 (UTC)

Mõistagi tuleks käsitleda lisaks linnadele ka maakondi ja luua neile eraldi jaotused. Kirjuta mõnest maakoolist ja loo vastav jaotus.
Kindlasti võib olla ka mitmete koolide ühisalmanahhe. Kui Sul on vastav näide olemas, anna siin teada. Kuid Eestis on olnud siiski (niipalju kui teada) asi täiesti selge: tegemist on olnud ühe-kooli-almanahhidega. Seda põhjusel, et almanahhi väljaandmine on olnud koolidele võimalus endale nime teha, millest on olnud huvitatud koolide juhtkonnad. Ülemaailmne koolialmanahh – see oleks ju tore, aga kes sellise asja ette võtab? Internetiajastul on asi muidugi lihtsam kui olnuks varem.
Koolialmanahhide ajaloo uurimine on algusjärgus ja uurimist saab olema palju. Pärast Teist maailmasõda ilmus almanahh esimesena Tallinna N.V. Gogoli nim. 21. Keskkoolil (Kirjanduslik Almanahh 1958. aasta märtsis), järgnesid Elva jne. Tipa-Tapa on tuntud ja muidugi tuleks seda käsitleda - legendaarne kool, kirjandusõpetaja jne. Samas on väga häid kirjanikke tulnud ka teistest koolidest ja tihtipeale on nad esinenud ka koolialmanahhides. Põhileheküljel peaksid ehk kõik olema siiski võrdväärsed, aga lingid võiksid viia mujale, kus on põhjalikum käsitlus.
Kas ei peaks looma eraldi allosana lehekülje Õpilasajakirjad (õpilasorganisatsioonide ajakirjad)? Kategooria – Eesti ajakirjad? Õpilasajakirjad sündisid tihti koolide (kirjandusõpetajate või koolijuhtide) toel ja otsesel osavõtul ja vahel on raske neid koolialmanahhidest eristada. Kui lehekülg Õpilasalmanahhid luuakse, siis võiks viia praegusest kirjutisest sinna selle osa, mis käsitleb õpilasajakirju. Muidugi tuleks lisada vastav link, sest tegemist on lähedaste ja omavahel tihedalt seotud asjadega.
Üks probleem mõtlemiseks veel. Okupatsiooniajal sündisid legendaarsed käsikirjalised almanahhid. Kas ei peaks olema eraldi lehekülg nendegi kohta? Vikker 13. aprill 2009, kell 08:07 (UTC)

Praegu on Torma kool "muu" all.

Definitsioonis ei ole öeldud, et tegu on (enamasti) ühe kooli almanahhiga. Definitsiooni tuleb täpsustada.

Jah, vähemalt Tipa-Tapa juures peaks link olema.

Vaata Omakirjastuslik tegevus Eestis. Peab vaatama, kuidas see lehekülg paremini leitav oleks. Ka Käsikirjalised almanahhid peaks olema märksõna. Andres 13. aprill 2009, kell 08:23 (UTC)

- Jah. Omakirjastuslik tegevus Eestis on kohane pealkiri, kuid arvan ka, et selle valimise peale ehk ei tuldagi. Peaks olema midagi lihtsamat. - Omakirjastusliku tegevuse käigus on avaldatud nii raamatuid kui ka perioodilisi väljaandeid. Seejuures näiteks osa kooliväljaannetest on ilmunud linnade haridusosakondade ja kultuuriministeeriumi kontrolli all ja arvatavasti riigi rahastatuna. Ei ole alati kerge kindlaks teha, kas väljaanne on ilmunud niiöelda kohaliku initsiatiivi korras ja oma vahenditega või seda ei saa lugeda omakirjastuslikuks väljaandeks, ehkki väliselt on kõik justkui sama. - Nähtus Käsikirjalised almanahhid ei kattu päriselt nähtusega Samizdat. Seda juba formaalseltki, sest samizdati korras on avaldatud ka raamatuid. Vikker 13. aprill 2009, kell 08:51 (UTC)

Mis asi on "varjatud test"? Kes neid teeb? Kas te olete administraator?

Ära pane tähele. Andres 13. aprill 2009, kell 08:23 (UTC)

Ära muretse, kõik on korras. Vikis on palju artikleid, mis jäetakse sinnapaika pikaks ajaks ja keegi ei oska nendega midagi teha.

Otepää valla koolidest antakse almanahhe välja Pühajärve Põhikoolis, Otepää Gümnaasiumi kohta mul andmed puuduvad. --Tiuks 13. aprill 2009, kell 08:36 (UTC)

1. Nagu eespool märgiti, ei tule perioodiliste väljaannete nimetusi panna kursiivi ega lisada neile jutumärke. Raskus on selles, et mõnel juhul on tegemist üksikväljaannetega (mis siiski ilmselt kavandatud perioodilistena või vähemalt mõeldud aeg-ajalt ilmuma). 2. Kui tegemist on linnade, maakondade jmt., siis peaksid need olema tähestiku järjekorras. 3. Küll need grupid ajaga välja kujunevad. Vikker 13. aprill 2009, kell 09:36 (UTC)

Almanahhidel on olnud vastutavad toimetajad ja peatoimetajad õpetajate seast. Siin oli keegi viinud nende nimed ühe almanahhi / aastaraamatu (ühe aasta) alla. See on väär tegu. Sellepärast, et õpetajad on vastutanud ühe ja sama almanahhi / aastaraamatu mitmete eri numbrite eest. -- Vikker 13. aprill 2009, kell 09:44 (UTC)

Nõutakse viitamist. Tundub liialdusena. Mida viitamine siin annaks? All on praegusel hetkel kättesaadavad uurimused olemas.

Kui see märkus pandi, siis ei olnud üldse mingeid allikaid märgitud peale ESTER-i.

Kui jutt on kirjutatud ühe-kahe allika põhjal, siis võib all allikad lihtsalt ära märkida. Kui on tegu raskemini tõendatavate üksikfaktidega, siis peaks iga fakti juurde panema allikaviite. Andres 15. aprill 2009, kell 09:27 (UTC)

Milliuse materjali põhjal on koostatud alajaotus "Pärnu koolialmanahhid"? Lihtsalt loetlemiseks võib ESTER-ist piisata. Andres 15. aprill 2009, kell 09:31 (UTC)

Alajaotus Pärnu koolialmanahhid on koostatud osalt all mainitud uurimuste, osalt koolidest hangitud andmete, osalt ESTERI-i põhjal, mis on ka all olemas. Praegu tehakse Pärnu kohta ka uurimust, mis peab suveks valmima. Siis saab selle ka lisada. Peaks arvestama, et ESTER-ist otsimine on kaunis vaevarikas, seal on kõik segamini nii nagu on (mitte linnade ja maakondade kaupa) ja pealegi seal ei ole kõike. See osa siin on veel pooleli nagu ka kõik muu. Näiteks Tartu ja Tallinna kohtagi on vaja natuke arendatumat sissejuhatust või ajalugu, nii nagu Pärnul. Aga see on kaunis suur vaevaline töö ja võtab palju aega. Kui õpetajad ja õpilased selle lehekülje avastavad, küll siis lisandub midagi. Laskem sellel leheküljel kujuneda. --Vikker 15. aprill 2009, kell 10:22 (UTC)

Jah. Just niisugune tekst vajabki viiteid. ESTER-it pole muidugi tarvis eraldi viidata, aga muudest allikatest saadu võiks viidata. Koolidelt saadud andmed on problemaatilised, sest need on raskesti tõendatavad, aga parema puudumisel võib nendelegi viidata või siis lisada viitamisvajaduse märkus. Võib muidugi ka suveni oodata. Andres 15. aprill 2009, kell 10:44 (UTC)

Panen kahtluse alla, kas on vaja osa Muud koolid, need on nimetatud ESTER-is. Nagu eespool öeldi, oleks küll vaja arendatumaid osi nende linnade ja maakohtade kohta, mille puhul on mõtet kirjutada eessõna vms. nagu on Pärnul. Seda paugupealt ei tea keegi öelda, millised linnad ja maakonnad just, Tallinn on aga ilmselt neist üks. Tartule saaks ilmselt ka eessõna teha.

Sel juhul pole ka Pärnu omi siia vaja, kuna need on ESTER-is olemas.--

WooteleF 15. aprill 2009, kell 15:02 (UTC)

Hea Wootele. Räägiks konstruktiivselt. Üks võimalus oleks praegune rubriik Muud koolid välja arendada koole grupeerides, nii et see rubriik säiliks või siis välja arendada nii, et sealt kerkiksid esile ja eristuksid ka muud maakonnad ja linnad, keda praegu ei ole eraldi näha. On selge, et teatud kohtades on koolide kirjanduselu elavam ja on andnud Eesti loomeelule eriti palju, almanahhe ilmub pidevalt. Nii on Tallinnas, Tartus, Pärnus, küllap veel mitmelgi pool. Mõnel pool on ainult üksikalmanahhe. Igal olgu koht. Tuleb asja edasi uurida ja püüda leida selline tee, et koolialmanahhide struktuur võimalikult selgesti esile tõuseks. Praegu on raske öelda, milliseks see kujuneb. Seni ei ole olemas täielikku üldülevaadet. --Vikker 15. aprill 2009, kell 15:33 (UTC)

KASUTAJALE 193.40.5.245 SAMA, MILLELE ON JUHITUD TÄHELEPANU JUBA EESPOOL: Eesti keele reeglite järgi tuleb teoste pealkirjad kirjutada jutumärkides, perioodiliste väljaannete nimed ilma jutumärkideta. Kursiivi kasutamist pole ette nähtud, kuigi see on käibel. PALUN PANNA HARILIK KIRI TAGASI!

Ilma jutumärkideta pealkirju pannes tekib muust tekstist eristamise probleem. Seepärast on mõistlik kasutada kursiivi, kuna see on käibel. 193.40.5.245 15. aprill 2009, kell 16:23 (UTC)

Jah, see on õige. Keelemehed pidid aga ju seda ette nägema. Praegu on osa väljaannete nimetusi kursiivis, osa ei ole.

Kui on grupeeritud maakondade kaupa, siis tuleks need panna tähestikulises järjekorras. --Vikker 15. aprill 2009, kell 16:00 (UTC)

See, et ESTER-is on midagi olemas, ei tähenda, et seda siin ei võiks olla. Siin on võimalik ülevaatlikum esitus kui ESTER-is. Andres 16. aprill 2009, kell 06:05 (UTC)

Eesti keele praegused reeglid ei näe ette teksti sees pealkirjade ja nimede eristamist kursiiviga. Kui muidu tekiks lugemisraskus, tuleb kasutada jutumärke. Vikipeedias tuleb keelereeglitest kinni pidada, kas või sellepärast, et muidu me hakkame vaidlema. Andres 16. aprill 2009, kell 06:05 (UTC)

Praegu on sellega kõik korras, sest kursiivi on kasutatud ainult kirjetes. Seda keelereeglid lubavad. Andres 16. aprill 2009, kell 06:07 (UTC)