Arutelu:Kontekstualism

Siin võiks natuke rääkida ka kontekstualismist muudes valdkondades, eetika ja arhitektuur pole kindlasti ammendav loetelu. Võimalik, et neid poleks isegi mõtet eraldi rasvaste märksõnadega rõhutada, vaid teha midagi sellist nagu saksa vikipeedias, kus räägitakse ka kontekstualismist eetikas ja poliitikas (ja ma arvan, et ka üldse sotsioloogias või ühiskonna kriitilises analüüsis) -- ja nii, et paari lausega üteldakse, mis on need omadused, mida seal kontekstualiseeritakse. Minu meelest võiks ka eetika kohta samasuguse lõigu tekitada. Võimalik, et arhitektuuri kohta pole vaja rohkem öelda, aga miks ka mitte, kuid minu arvates võiks olla midagi kontekstualismi kohta kunstis üldiselt, vt nt siit või siis inglise vikipeedia formalismi artiklist (formalismi peetakse kunstis vist üldiselt kontekstualismi üheks võimalikuks vastandiks) või kunstiajaloo metodoloogia osa. See epistemoloogia osa on täitsa sobiv, aga kui see on ainus, siis loob veidi ühekülgse mulje selle mõiste kasutusest. --Märt Põder (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 08:48 (EET)

Minu meelest arhitektuur ja üldse kunst läheb teemast liiga kaugele. Andres (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 16:16 (EET)

Ma saan aru, et radikaalse separatismi agenda raames oleks lahendus umbes selline: 1) teha eraldi kontekstualism (esteetika), kontekstualism (epistemoloogia) ja kontekstualism (eetika) artiklid ning lisaks vastav a) ülevaateartikkel või b) täpsustuslehekülg. Millised neist artiklitest peaks siis tegema ja kas parem variant on praegu plaanitud b) ülevaateartikkel nt "vaata pikemalt artiklis ..." malliga iga eraldi teema all või a) minimalistlik täpsustuslehekülg? Muide, minu meelest on kogu 20. sajandi järgne kunst oma olemuselt nii filosoofiline, et sobib hästi kontekstualismi kui epistemoloogia doktriiniga kokku, mh on esteetika ja eetika epistemoloogia kõrval ühed klassikalised filosoofia valdkonnad -- kas peaks tõesti siin artiklis epistemoloogiat eelistama? --Märt Põder (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 22:23 (EET)

Ma ei ole epistemoloogia kohta midagi öelnud ja mul ei ole kindlat seisukohta, kas või kuidas filosoofia raames peaks teemat tükeldama. Teema on sõnastatud artikli alguses ja "Arhitektuuris on kontekstualism disainiteooria, kus modernsed hooned ühtlustatakse traditsionaalse linna vormidega." ei käi minu meelest selle alla. Andres (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 23:36 (EET)

Rangelt võttes on filosoofia eri harudes kontekstualismiks nimetatud nii erinevaid asju, et neid kõiki pelgalt sõna järgi kokku kallates on tulemuseks üsna sogane lobi. Pigem võiks siin olla täpsustusleht ja sõna eri tähendused igaüks omas artiklis. --Ehitaja (arutelu) 26. veebruar 2026, kell 12:58 (EET)

"Läbi viidud uuringutes pole toetust kontekstualismile leitud." - Kas see tähendab, et tehti uuring ja leiti, et väite tähendusel pole kontekstiga mingit seost? Nii üldisena on see "kokkuvõte" ja "viide" ju kamarajura. Kahtlustan, et uuriti midagi märksa konkreetsemat, mitte "toetust kontekstualismile" üleüldse ja kõigil võimalikel asjaoludel. Aga mida? --Ehitaja (arutelu) 26. veebruar 2026, kell 13:02 (EET)–

–––– Filosoofias on kõige tuntum epistemoloogiline kontekstualism. Panen ette rserveerida pealkiri sellele. --Andres (arutelu) 27. veebruar 2026, kell 00:17 (EET)

Võimalik, ehkki kindluse mõttes võiks kontrollida, kas mõnes muus valdkonnas pole sellega konkureeriva populaarsusega kontekstualismi. (Õigusteadus? Kirjandusteadus? Infoteadus+ Mõni ajaloo haru?) --Ehitaja (arutelu) 15. märts 2026, kell 14:29 (EET)