Arutelu:Kondratjevi lained

Kuidas oleks NPOV-malliga? Järjekordselt esitatakse Vikipeedias pseudoteadust absoluutse tõe pähe. --Oop 5. november 2010, kell 14:43 (EET)[vasta]

Esimesed alajaotused on selles suhtes OK. Tagumised on kas mitteteemakohased (mujale viia) või originaaluurimused, mis on ka mitteteemakohased. Kustutada või ehk ka mõni asi viia mujale viitega Ivo Vahurile. Andres 6. november 2010, kell 11:22 (EET)[vasta]

Ei ytleks, et OK. Kohe alguses esitatakse majanduse 60-aastast rytmi justkui yldtunnustatud tõsiasja, mille võib leida igast makromajanduse õpikust. Tegelikult ei saa seda isegi alternatiivteooriate seas mõjukaimaks nimetada. --Oop 6. november 2010, kell 12:57 (EET)[vasta]

Kas Sinu meelest kogu teema on psaeudoteadus? Kui esitus ei rõhuta vaate alternatiivsust, paneme siis NPOV märgi? Andres 6. november 2010, kell 13:10 (EET)[vasta]

Aga noh, see on pandud. Andres 6. november 2010, kell 13:11 (EET)[vasta]

Jah, on kyll pseudo. Kusjuures mitte eriti originaalne; ajaloorytmid on yks elementaarsemaid ideid, millega aeg-ajalt ikka mõni Kapa-Kohila isemõtleja välja tuleb, nõudes, et tooge mulle nyyd Nobel sinise äärega portselantaldrikul. Hea tahtmise korral annab alati tähtaega natuke venitades mingid syndmused leiutada, olgu numbrimaagia siis milline tahes. Peale hakata pole selliste teooriatega midagi ning päris majandusteadlased ei puuduta sellist halba ulmet ka kolmemeetrise teibaga mitte. Sama hästi võiks väita, et Morozov oli 20. sajandi olulisim ajaloolane. --Oop 6. november 2010, kell 13:29 (EET)[vasta]

Noh, kui nii, siis tuleb asjast kirjutada kui pseudoteadusest. Andres 6. november 2010, kell 13:31 (EET)[vasta]

Minu arust ei ole pseudo, aga Eesti sündmused on küll kuidagi imelikud. --Ido10 6. november 2010, kell 13:32 (EET)[vasta]

Eesti sündmuste esitus kajastab Ivo Vahuri vaateid. Selles artiklis ei ole need teemakohased. Andres 6. november 2010, kell 13:38 (EET)[vasta]

Inglise vikis on jah natuke varem öeldud et alteratiivne.

Kondratiev waves (also called supercycles, great surges, long waves, K-waves or the long economic cycle) are described as sinusoidal-like cycles in the modern capitalist world economy. Averaging fifty and ranging from approximately forty to sixty years in length, the cycles consist of alternating periods between high sectoral growth and periods of relatively slow growth. Unlike the short-term business cycle, the long wave of this theory is not accepted by current orthodox economics.

Muidugi on vaja kliimatabelile viiteid. Ega need kliima ajad pole välja mõeldud. Neid leiab ju kergelt Päikese aktiivsuse artikleid vaadates (inglise vikist). Iga aja kohta on valdavalt veel eraldi artikkelgi. Lugeda ei oska? Nimed antud ja koht olemas. Ainult muidugi esimene pool on Euroopa kliima kirjeldustes. Ja see eesti aastaarvude jada kuulub pigem täiesti erialasesse. Vajab kriteeriume valikuteks jne. Lisaseletusi jne Ja kas see kõik just siia kuulubki? Aga see et kellegi vaated? Miks siis kohe teda vaatama hakata? Vaata mida ta vaatab.

Bondi sündmused on kah rütm. 1470 (4 x 367) keskmiselt. Holotseenis nii 8 korda olnud. Enamuste kohta veel Wikis eraldi artiklid mis siis juhtus. Kyriee eleison.

Jah, kõik ei kuulu siia. Ja Vikipeedia on referatiivse iseloomuga. Andres 6. november 2010, kell 14:04 (EET)[vasta]

Nii ta on. Ja tegijate kogukonna iseloomuga.

Kas artikli kirjutaja on väitnud rütmide olemasolu või lihtsalt tõdenud et mingi aja vältel on olnud ligikaudse pikkusega korduvusi? Peaks veel üle lugema.

Meenub üks kuju, mille on emad tänust kellegi hauale pannud. Palju naisi suri peale sünnitust tavaliselt nurgavoodipalavikku (?) kuni üks arst hakkas soovitama enne sünnituse vastuvõtmist käsi pesta. Akadeemiline arstide kogukond mõnitas teda niikaua kuni ta oma elu hullumajas lõpetas. Diskursuste diskreetne võlu...

Jah, Ignaz Semmelweis. Andres 6. november 2010, kell 21:23 (EET)[vasta]

Siin on mitu küsitavust. Esiteks, Kondratjevi lainete seostamine keskmiselt 60 või 360 aastaste perioodidega on põhjendamatu, sest Kondratjevi lainete keskmine pikkus on pigem 50 aastat ja Eesti ajaloo perioodid ei puuduta seda ainevaldkonda, millest Kondratjev räägib. Teiseks, sündmusi teatud ligikaudsete ajavahemike järel võib leida, aga nende seostamine looks või nimetamine korduvateks sündmusteks on algupärane uurimus. Andres 6. november 2010, kell 21:39 (EET)[vasta]

Siin on kaks erinevust. Algne Kodratjevi enda tuvastus ja hilisem arendus mida tema nimega nimetatakse. Aga See teine on nii 40-54. Vist nii. Pole algtekstis kahjuks eristanud. Ja keskmiselt kahe vahe jah u50.

Kaks raamatut on ilmunud nendest eesti rütmides: Eesti ajaloo rütmid. Eesti ajaloo kanga kude. IV Las mõni asjatundjast ajaloolane vaatab siis rea üle ja otsustab. Aga selline... Või peaks pseudorütmoloogist IV-st ka artikli kirjutama. Minu teada on mingites planeediga seotud uurimustest lausa rütmiperekondi käsitletud. Aga pole kindel - pole sinna suunas liikunud. Siis veel need Ramanujani arvud, mille alusel neid uuritakse.

Muidugi peaks selle rea ei tea kuhu panema. Aga selle uusaja ilmingute tuvastamine läks küll asja ette.

Selles artiklis siin ei räägita Kondratjevi lainete 60-aastaste tsüklitega modifikatsioonist. Millist arendust Sa silmas pead?

Minu poolest võib Eesti ajaloo 60-aastastest rütmidest rääkida, aga seda saab teha heal juhul ainult seoses Ivo Vahuriga, sest tegu on tunnustamata teooriaga. Sellesse artiklisse siin need teema poolest ei kuulu. Andres 6. november 2010, kell 22:07 (EET)[vasta]

On küll juttu, aga kuna pole selgelt algul välja toodud siis ei märka. Seal kus asi konreetseks läheb. Aga oleks vaja juba alguses ära märkida. Neid uurijaid on seal arvukalt (eriti USA), mingi suurkompanii juures vist on üks nö tinglikult labor. Kasum ajab taga. Tegevusi ajastama, käsi pesema. Ma vahepeal ajasin neid faile taga. Kui kunagi vaja siis soojendab ülesse. Neid lühikesi ja rohkem tunnustatud rütmegi on ju veel kolm või nii. Tegelikul mu lähiajaloo käsitluse peaosa just ühele neist tuginebki. Aga muus mitte täies mahus, sest ma olen ka seal kordsust ja jagamist kasutanud. Kuueks osaks... No niipalju kuuluvad et Kondr algkujuga kattuvad. Loolisuse sõna ei ole. Keegi võiks üle vaadata. Rea vaid. Mitte mingeid rütme ega lugusid. Õelda kas eristuvad või mitte teistest faktidest ja kuivõrd. Aga kogu selle asja tunnustust on teine ooper. Ega minu sõna siin maksa.

Kuidas siis kattuvad algkujuga, kui tal on 50-aastased rütmid? Pealegi on teine valdkond.

Mis siis, et loolisust pole mainitud, korduvusest saab rääkida ainult pärast teatud seostamist.

No just. Kui jutt on millestki, mis pole tunnustatud, siis ei saa seda kesksele kohale panna. Andres 6. november 2010, kell 22:30 (EET)[vasta]

Ma ei tea mis allikaid sa oled lugenud. Kogu asja nimi oli lihtsalt pikk tsüklilisus või midagi taolist.

1. Kondratjev leidis majanduses pikki muutusi uurides juba kindlapiirilise tsüklisuse. See oli umbes 60 aastane.

2. Üks järgmine pikkade muutuste uurija nimetas selle tema nimega.

3. Järgnevad (või ka tema? - aga vaevalt mitte) leidsid aga et 50.

4. Veel ühed et 40-54. Nagu ta oleks ajas edasi minnes aina lühenenud.

Väikseid rütme on trobikond. Aga suur polnud veel faktiliselt kindel. Nüüd aga topivad kõik pikemad leiud selle Kondratjevi alla. Või teine variant vaadates nende skeemidel: terve uuritava perioodi (nii 200 aastat) jooksul on tegemist lüheneva rütmiga. Tehnilised pöörded ja neile järgnenud kriiside tulek on aina kiirenenud. Aga see on jälle täiesti omaette ooper.

Vaata mis sa sellega teedja mida teha saad. Oli nagu ka väike kingitus. Mõtlesin et panen sisse kui olemas on. Parajasti olin kliima nähtuste tabeli teinud. Siis tekkis mõte vaadata selle seost 360-nega. --Ivo Vahur 6. november 2010, kell 22:59 (EET)[vasta]

Kondratjevi elulugu peaks jääma artiklisse Nikolai Kondratjev. Alajaotus "Kondratjevi uurimused" vajab täpsustamist. Andres 7. november 2010, kell 10:55 (EET)[vasta]

Võtsin välja Eesti ajaloo ja kliimamuutuste tsüklite kirjeldused. Ma ei saa neid kuskile kopeerida, aga nad on kättesaadavad artikli ajaloost. Andres 7. november 2010, kell 11:00 (EET)[vasta]

Võtsin ära ka NPOV-märkuse. Kes arvab, et seda on tarvis, pangu tagasi. Andres 7. november 2010, kell 11:01 (EET)[vasta]

Miskipärast kipuvad seda artiklit täiendama inimesed, kes kasutavad algupärast eesti õigekirja nagu "aksepteeritud" ja "põhi heterodox voolu". --Oop (arutelu) 3. märts 2012, kell 15:49 (EET)[vasta]

Juhin tähelepanu, et J. S. Jauhiaineni raamatus Linnageograafia kirjutatakse "Kondratieffi lainetest" (lk 194 ja edasi). Tõenäoliselt prantsuse mõju. --Allan Aksiim (arutelu) 8. märts 2012, kell 14:19 (EET)[vasta]

Kas Kondratjevi või Kondratievi lained? --Numbriga kärumees (arutelu) 8. märts 2012, kell 14:31 (EET)[vasta]

Eesti keeles ikka Kondratjev. --Oop (arutelu) 8. märts 2012, kell 18:18 (EET)[vasta]

Artikli alguses olev lause

Kestes keskmiselt viiskümmend ja olles vahemikus neljakümnest kuuekümne aastani, koosnevad tsüklid omavahel vahelduvatest kõrge ja üsnagi madala sektorilise majanduskasvu perioodidest. Vastupidiselt lühiajalisele ärimudelile, pole selle teooria pikk laine praeguse peavoolu majanduses aktsepteeritud.

on ebatäpne. Praegu on selle all pigem mõistetud suurt majanduse õitsengu ja kriisi tsüklikat, kui mingit kindlat ajalist pikkust. Samuti tahaks teada mis see antud kohal olev poolmüstiline peavoolu majandus on. Kasvõi siseviitena.

"Pikk majanduslik skaala" on tõlkeporno. Keegi kirjaoskamatu "tõlkija" ei saa aru, mis on inglise "scale" ja eesti "skaala" vahe. Rookisin välja. Kahjuks iseloomustab artikli yldine õigekiri selle autori vaimset taset. (Pika tsükli teooria pole enamike akadeemiliste majandusteadlaste poolt aksepteeritud, kuid sellele vaatamata on see üks innovatsiooni-põhiste, arenduste ja evolutsioonilise majandusteooria ehk põhi heterodox voolu aluseid majanduses. - Kommentaarid on liigsed.) Sellist sodilasu ei peaks tegelikult Vikipeedias olema. Et see jama ka ei lõpe. --Oop (arutelu) 2. mai 2012, kell 16:03 (EEST)[vasta]

Viimane lause on arusaamatu masintõlge. Andres (arutelu) 30. aprill 2013, kell 00:05 (EEST)[vasta]