Arutelu:Kesselaid
 | Kesselaid oli varem arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, et taastada selle eeskujulik seisund, siis palun tee seda. |
Kessulaid ja orhideed[muuda lähteteksti]
Kirjutan, kuna Andres tühistas muudatuse, mis väitis, et kessulaiul kasvab 16 orhideeliiki. Vaatasin www.orhidee.ee ja arvan et 217.159.178.184 tehtud muudatus pole vale. Sellel leheküljel oleva info põhjal lugesin Kessulaiu piirkonnas (ruut nende leviaala kaartidel millesse Kessulaid jääb) 15 orhideelise liiki. Samas lugesin ainult ühe korra ja võibolla tegin kuskil vea. Igaljuhul see veebileht annab Kessulaiu piirkonnas esinevateks orhideelisteks:
- Platanthera chlorantha
- Platanthera bifolia
- Orchis militaris
- Ophrys insectifera
- Listera ovata
- Listera cordata
- Liparis loeselii
- Herminium monorchis
- Gymnadenia conopsea
- Epipactis palustris
- Epipactis atrorubens
- Dactylorhiza maculata
- Dactylorhiza incarnata
- Dactylorhiza fuchsii
- Coeloglossum viride
--Boy 09:40, 31 juuli 2005 (UTC)
- Võib-olla küll, et Kessulaiul kasvab 16 käpaliseliiki, käpalisi mainitakse ka artiklis. Kuid anonüümse kasutaja parandus asendas "16 tammeliiki" "16 orhideeliigiga". Seda tüüpi parandus on minu meelest vandalism. Andres 10:15, 31 juuli 2005 (UTC)
- Arvan, et sellist muudatust automaatselt vandalismiks lugeda pole õige. Nii peletame potentsiaalsed parandajad, kes artiklit lugedes on viga märganud paratamatult eemale. Antud juhul kontrollisin põhjalikumalt ja leidsin, et parandus oli õige, nii et tegemist polnud vandalismiga. --Boy 17:26, 1 august 2005 (UTC)
- Kui see oli viga, et kasvab 16 tammeliiki, siis ei olnud tegu vandalismiga. Võtan selle lause igaks juhuks välja. Igal juhul on seda muudatust raske nimetada paranduseks, sest tammed ja orhideed on hoopis ise asjad. Andres 18:13, 1 august 2005 (UTC)
Mitte et ma tahaks kedagi õigustada, aga, paraku, meie Vikipeedias on väga palju väga suuri vigu sees endiselt. Keegi on kunagi kirjutanud, ja nii on jäänudki, sest, paraku, pole meid siin kuigi palju, kes artiklitel, eriti vanadel artiklitel, silma peal hoiaksid. Alles paar nädalat tagasi märkasin juhuslikult, et Lõuna-Korea elanike arv on kellegi näpuvea tõttu kymneid kordi väiksemama märgitud kui tegelikkuses. Taolisi asju esineb meil hulgaliselt. Mis puutub tammedesse ja orhideedesse Kessulaiul, siis 16 tammeliiki on juba iseenesest absurdne number. Hea oli, et keegi märkas ja ära parandas. --Lulu 11:32, 2 august 2005 (UTC)
Künka moodustavad aluspõhja Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri settekivimid
Mina jätaks siit Ordoviitsiumi välja, sest ta ei paljandu maapinnal, vaid asub sügavamal Siluri kivimite all ja ei puutu otseselt asjasse. Sellist üksust nagu Alam-Silur pole olemas. Tõenäoliselt on tegemist Wenlocki ladestikuga. Siim 10:48, 2 august 2005 (UTC)
- Palun paranda. Andres 11:45, 2 august 2005 (UTC)
- Kuna ma olen geoloogias täiesti tuhm siis kasutasin materjale. Kommentaariks selle kohta. Info pärineb Eesti Looduse Fondi materjalidest: siit. Allikas väidab: Saare põhjaosas kaardub pangajärsak ida suunas maa poole. Kesse pangal on hästi jälgitav saare geoloogiline ajalugu. Siin paljanduvad ilmekalt aluspõhja ordoviitsiumi ja alamsiluri settekivimid, mis moodustusid siin umbes 450 milj a tagasi laiunud troopilise mere selgrootute lubikodadest. Mis puutub alamsilurisse, siis kas võib tegemist olla otsetõlkega inglise keelest, mida "ametlikult" ei kasutata. Näiteks on terminit "alamsilur" kasutatud nii vene kui inglisekeelses teose pealirjas vt. siit --Boy 12:36, 2 august 2005 (UTC)
- See et Kesselaiul paljanduvad Ordoviitsiumi kivimid on kindlasti jama. See lihtsalt ei ole võimalik. Mis puutub Alam-Silurisse, siis selline mõiste oli veel hiljaaegui täiesti olemas, kuid ei ole enam kasutusel. Vaata artiklit Silur, sealt on näha, et Silur on jaotatud neljaks ladestikuks/ajastikuks. Siim 13:26, 2 august 2005 (UTC)
- EE 12. köite järgi paljandub Kessu panga (kõrgus kuni 8 m) alumises osas Jaani lademe mergeldolomiit, sellel lasuvad plaatjad dolokivid, mida katab rähkjas paas. Andres 13:34, 2 august 2005 (UTC)
- Siluri ehk Lääne-Eesti klint ongi Jaani ning Jaagarahu lademe piiril. Jaani lade on alumine ning savikamate kivimite tõttu on ta pehmem kui lasuv Jaagarahu lade. Seetõttu alluvad alumised kihid kulutusele paremini, mis loobki eeldused klindi tekkeks. Mergeldolomiidi asemel tuleks öelda "domeriit". See ongi liitsõna dolomiidist ja merglist. Siim 13:39, 2 august 2005 (UTC)
- Mina näen küll, et Kesselaid on rohelises vööndis ehk Siluris. Siim 13:47, 2 august 2005 (UTC)
- Minu viga, vaatasin miskipärast Vormisit, mitte Muhut. --Boy 13:52, 2 august 2005 (UTC)
Tekitasin asendikaardi pildi. Äkki peaks vältima asendikaardi pildi kasutamist, kui ise seda pilti valmis ei tee, sest niipea ma vaevalt oskan malli Saar nõnda muuta, et koordinaatide järgi pildile üks punkt tekib. iffcool 1. jaanuar 2007, kell 15:03 (UTC)
Esimene välislink ei tööta nii nagu peab (http://www.elfond.ee/failid/kesselaid_est_koos.pdf). --Jaan513 28. august 2008, kell 08:19 (UTC)
Kesselaiu vanus on 5000 aastat.
- Haide-Ene Rebassoo, Laidude raamat, lk 16: Meie vetes on saari, mille iga ulatub 5000–2000 aastani, näiteks Kesselaid, Vohilaid, Saarnaki jt., ....
- Looduskaitse II 1940, A. Luha Kesselaid lk 215: ... kuna 13 m kõrgusel oleks selle eel käinud L III rannajoon, mis kujunes umbes 5000. a. tagasi..
--Jaan513 28. august 2008, kell 16:41 (UTC)
Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal. Eeldan, et juhend oli 17. sajandi rootsi keeles. Kas tõesti kasutatakse seal nime Kessulaid? Pigem ikka Skjöldö. --Improvisaator 18. mai 2009, kell 12:20 (UTC)
Lisaks: 1644. aastal avaldatud meresõidukirjelduse autor ei saa olla samanimeline ajaloolane, kes suri sada aastat varem! --Improvisaator 20. mai 2009, kell 10:22 (UTC)
- Kaardi autor on 1659. aastal surnud sv:Johan Månsson.--WooteleF 20. mai 2009, kell 10:30 (UTC)
Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager. Viidet paluksin? --Improvisaator 20. mai 2009, kell 11:09 (UTC)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:47 (EEST)
Ma ei tea, kust see 1644. aasta esmamainimine võetud on ja mida see tähendama peaks, kuid BHO-s, lk. 540, on just see informatsioon, mille praegu lisasin. --IFrank (arutelu) 14. aprill 2014, kell 20:11 (EEST)