Arutelu:Keskkonna happelisus
Puudub lehekülg Happelisus. Andres (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 22:00 (EEST)
Kas keegi teab, miks on tehtud ümbersuunamine lehelt "Keskkonna happesus" > "Keskkonna happelisus", ehkki võiks eeldada, et uuematelt terminitelt ei suunata vanemate peale ümber? Keeleteaduslikult on juba aastaid soovitatud eelistada sõna "happesus" (sõnale "happelisus"), ja ehkki paljudes senistes trükistes pole veel seda parandust jõutud teha, võiks veebientsüklopeedia kasutada siiski uuemat terminit.
- ÕS-is on näha, et sõna "happelisus" pole enam omaette märksõna, küll aga on olemas märksõna "happesus" koos selgituse ja näidetega.
- Vikipeedias leidub artikkel "Happeline keskkond", kus on lause: "Keskkonna happelisust nimetatakse happesuseks."
- Vikipeedias leidub artikkel "Mulla happesus".
- Vikipeedias leidub artikkel "Happesusindikaator" ja kategooria "Happesusindikaatorid".
Jne. Kuriuss (arutelu) 8. märts 2015, kell 22:24 (EET)
- ÕS-is ei ole ka öeldud, et "happelisus" vale oleks. "TEA entsüklopeedias" on juttu keskkonna happelisusest, mis ei ole defineeritud mitte happesisaldusena, vaid sellena, et happelised omadused on aluseliste suhtes ülekaalus. Kui ma õigesti aru saan, siis happesus peaks olema suurus või arvnäitaja, happelisus aga kvalitatiivne omadus. Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:02 (EET)
- Siin ei ole definitsiooni, nii et asi pole selge. Arvan, et arvnäitajate puhul tuleks kasutada sõna "happesus". Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:05 (EET)
- Kust võtad, et arvnäitajat ja omadust sedasi eristatakse? Pikne 8. märts 2015, kell 23:11 (EET)
- Ma arvan, et selle vahetegemise eesmärgil ongi sõna "happesus" kasutusele võetud. Aluselisust ju ei taheta nimetada alusesuseks. Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:02 (EET)
- Vaata siit lk 251. Lihtsalt üks on tuletis sõnast happene ja teine sõnast happeline. Need on samatähenduslikud. Mõlemad on õiged, aga kui ÕSis on märksõna ainult lühemast variandist, siis minu poolest võib seda siin eelistada. Pikne 8. märts 2015, kell 23:36 (EET)
- Ma arvan, et selle vahetegemise eesmärgil ongi sõna "happesus" kasutusele võetud. Aluselisust ju ei taheta nimetada alusesuseks. Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:02 (EET)
- Kust võtad, et arvnäitajat ja omadust sedasi eristatakse? Pikne 8. märts 2015, kell 23:11 (EET)
- Mida sellega on mõeldud, et keskkonna happelisust nimetatakse happesuseks, on arusaamatu. Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:23 (EET)
Kus on soovitatud "happesust" "happelisuse" asemel ja millise põhjendusega?
Kui "happene" ja "happeline" on erineva tähendusega, kuidas siis "happesus" ja "happelisus" saavad olla sama tähendusega? Vähemalt osa tähendusi peavad olema erinevad. EKSS-is on tähendused rohkem välja kirjutatud. Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:59 (EET)
- See on küll jah kaheldav, et üht teise asemel soovitatakse või et üks on vanenenud, aga ÕSis on minu meelest siiski teatav eelistus, on vaid märksõna happesus. (Tõsi küll, esineb ka happelisus, selle seletuseks on "happesus".) Nojah, sõnade kasutus nähtavasti on tinglikum ja ei vasta täpselt tuletusteele. Kui nii võtta, siis ei saaks sõna happesus kasutada ÕSi kasutusnäidete kontekstis, aga kasutatakse. Võimalik, et neid tuletisi saaks kasutada ka erinevas tähenduses, aga ma ei usu, et neil terminitena erinev tähendus on. Pikne 9. märts 2015, kell 00:23 (EET)
- Ma arvan, et enesestmõistetavad tähendused, mis tulenevad omadussõna tähendusest, jäetakse ÕS-is mainimata. Sõnal "happesus" ei ole terminina teist tähendust, aga sõnal "happelisus" on ju ka tähendus "happele omasus". Andres (arutelu) 9. märts 2015, kell 00:56 (EET)
- "Happesus" ja "happelisus" on sama tähendusega (tähendades happesisaldust), lihtsalt "happesus" kui lühem vorm on eesti keeles uuemal ajal eelistatavam kui "happelisus". Seda näitab selgelt juba mainitud asjaolu, et 2006. ja 2013. aasta ÕS-is on märksõnaks jäetud ainult "happesus". Näiteks 1976. aasta ÕS-is olid mõlemad sõnad võrdselt märksõnad. (Seda saate kontrollida siit: http://portaal.eki.ee/dict/qs76). Võin muidugi paluda EKI keelenõust põhjalikuma selgituse. Kuriuss (arutelu) 9. märts 2015, kell 00:41 (EET)
- Nojah, aga sellisel juhul on öeldud ainult, et neil on sama tähendus 'happesisalduse' (seega siis suuruse või näitaja) tähenduses, ja kindlasti keskkonna, mitte molekuli puhul). Seda, et "happesus" võiks tähendada 'happelisust' kvalitatiivse omaduse mõttes, pole öeldud.
- Ma arvan, et sõna "happelisus" tähendusi, mis tulenevad sõna "happeline" tähendustest, on peetud enesestmõistetavateks, sellepärast pole see enam eraldi märksõna (nagu ka paljud teised sõnad). Mainitud on teda sellepärast, et tal on ka tähendus, mis omadussõna tähendusest ei tulene. Ka sõnal "happesus" on ka niisugune tähendus.
- Põhjalikku selgitust on tõesti tarvis. Aga mõistete erinevuse kohta ja keemikute tarvituse kohta võiks küsida Kasutaja:Elvimilt. Andres (arutelu) 9. märts 2015, kell 00:56 (EET)
- Aitäh, saatsin kirja Elvim-ile. Kuriuss (arutelu) 9. märts 2015, kell 01:28 (EET)
- Sain Elvim-ilt äsja vastuse:
- Aitäh, saatsin kirja Elvim-ile. Kuriuss (arutelu) 9. märts 2015, kell 01:28 (EET)
- "Happesus" ja "happelisus" on sama tähendusega (tähendades happesisaldust), lihtsalt "happesus" kui lühem vorm on eesti keeles uuemal ajal eelistatavam kui "happelisus". Seda näitab selgelt juba mainitud asjaolu, et 2006. ja 2013. aasta ÕS-is on märksõnaks jäetud ainult "happesus". Näiteks 1976. aasta ÕS-is olid mõlemad sõnad võrdselt märksõnad. (Seda saate kontrollida siit: http://portaal.eki.ee/dict/qs76). Võin muidugi paluda EKI keelenõust põhjalikuma selgituse. Kuriuss (arutelu) 9. märts 2015, kell 00:41 (EET)
- "Keemiku jaoks on "happesus" ja "happelisus" võrdväärsed mõisted. Seejuures esimene kui lühem on kaasajal eelistatav.
- Keemia sõnaraamat (1998) annab: acidity - happe(li)sus. Samuti:
- happe(li)suskonstant, happe(li)suse reguleerija.
- Ma ei oska näha erisusi, kui on tegu kvlitatiivse või kvantitatiivse happesusega, samuti lahuse, aine või molekuli happesusega.
- Lause "Keskkonna happelisust nimetatakse happesuseks" on arusaamatu." Kuriuss (arutelu) 9. märts 2015, kell 10:52 (EET)
- Sain vastuse EKI keelenõust (kuhu saadetud küsimusele olin lisanud ka siinse arutelu aadressi):
- "Vaatasin lisaks vestluses mainitud 1998. aasta keemiasõnaraamatule ka 1982. aasta vene-eesti keemiasõnaraamatut, kus on antud täpselt samamoodi: happe(li)sus (кислотность). Soovitan usaldada eriala asjatundja väidet, et tegu on sünonüümidega ja eelistada võiks happesust kui lühemat.
- Tuuli Rehemaa
- Eesti Keele Instituut"
- Kuriuss (arutelu) 23. märts 2015, kell 17:17 (EET)
Mille poolest erineb teema Happeline keskkond? Andres (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:23 (EET)
- Mina saan lausest "Keskkonna happelisust nimetatakse happesuseks." aru nii, et lause alguses on esitatud nähtuse kirjeldus ja lause lõpus konkreetne termin.
- Võimalik, et teemad "Keskkonna happe(li)sus" ja "Happeline keskkond" mingis osas kattuvad. Ainuüksi pealkirjade järgi otsustades tundub, et "Keskkonna happesus" on põhjendatum teema kui "Happeline keskkond". :) Kuriuss (arutelu) 8. märts 2015, kell 23:30 (EET)