Arutelu:Kellamäng

Tundub, et sõnal on ka teine tähendus (näiteks kirikukellade mäng). Andres 12. november 2006, kell 09:43 (UTC)

Kellatorn suunab kellamängu siia. 88.196.28.229 6. juuni 2015, kell 16:07 (EEST)

Tuleb ette näha teine pealkiri, link parandada ja panna siia täpsustusmärkus. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 16:25 (EEST)

Sõna kellamäng kasutatakse eesti keeles mitmes mõistes. Kellamäng võib tähendada:
1) orkestripilli (vt kellamäng)
2) kariljoni (carillon); neid on kahesuguseid: isemängivaid ja klaviatuuri (ja pedaali) abil mängitavaid
3) kirikukellade käsitsi mängu
4) käsikellade mängu

Orkestris kasutatakse veel torukelli (nii neid ka nimetatakse) ja ülesriputatud kelli-kellukesi (kas sellel pillil on olemas ka eraldi nimetus, ei tea).

Isemängivaid kariljone on Eestis praegu kolm: Tartu raekoja kellatornis, Rakvere Kolmainu kiriku kellatornis (mängib Arvo Pärdi spetsiaalselt kirjutatud, umbes minuti pikkust teost) ja mõni päev tagasi lisandunud Viljandi Jaani kiriku kellatornis (mängib Tõnu Kõrvitsa spetsiaalselt selleks otstarbeks kirjutatud teost). Klaviatuuri abil mängitavaid kariljone Eestis ei ole. Lähimad sellised asuvad Venemaal Peterhofis ja Peterburis ning Leedus Kaunases ja Klaipedas. Arvatavasti ainus eesti kariljonimängija on Astrid Romandi Bowler, kes sündis ja elab Austraalias. Temast on kirjutatud siin. Terminit kariljon on on eesti keeles kasutatud vähe, EKSS ja ÕS seda ei tunne. Laine Jänes, kes on ju õppinud muusik, on siin artiklis kasutanud seda vaheldumisi sõnaga kellamäng. 88.196.28.229 7. juuni 2015, kell 15:55 (EEST)