Arutelu:Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tõlkisin algul "poor metals" poolmetallideks, kuid tabelit vaadates mõistsin, et nii see asi küll ei lähe. Alumiinium, tina ja plii on metallid ilma igasuguse kehtluseta. Kas keegi oskab öelda, kuidas neid eesti keeles peaks nimetama. Minu arvates polegi vaja neile eraldi nime, nad võiksid kuuluda siirdemetallide hulka. Mis teeme, kas muudame tabelit või otsime eestikeelse vaste? Siim 21:55, 13 Sep 2004 (UTC)


Rühmade nimetused. Muutsin need ameerikapärastest süsteemist IUPACi soovituse kohaseks vt nt. [1].--Boy 18. juuni 2006, kell 09.28 (UTC)


Keemiliste elementide loend sisaldab juba 112 elementi. Siin on ikka veel 103. Ave Maria 15. märts 2010, kell 05:00 (UTC)

Vaata hoolikamalt. :-) --Epp 15. märts 2010, kell 05:18 (UTC)
Njah. pime ka veel lisaks kõigele. Ave Maria 15. märts 2010, kell 05:24 (UTC)

Tore lugu. Mul oli tegelikult plaanis norra viki "head artiklit" tõlkida, aga sellest ei tule vist midagi välja, sest sealt pole suurt midagi võtta. Ja ka need asjad, mida muidu võiks võtta, lükkusid enamasti täpsustamise käigus ümber. Aga noh, panen ta esialgu talgutööna ikka kirja. --Epp 10. mai 2011, kell 05:17 (EEST)


Ma pole kõigi parandustega sugugi nõus. Miks IUPAC nomenklatuur? Mina küll ei saa aru, mis asi on "kasvavalt suurenev". Rühmade nimetused on pärit raamatust "Elementide keemia", kus on "IA rühm" jne, ka skandiumi rühm. --Epp 16. juuni 2011, kell 16:32 (EEST)

Paranda need tagasi, millega nõus ei ole. Andres 16. juuni 2011, kell 21:52 (EEST)

Väike segadus.. Kui palju neid looduslikke elemente siis täpselt ikka on? Eesti wikis: Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult.

Inglise keelses: The first 98 elements exist naturally although some[n 1] are found only in trace amounts and were initially discovered by synthesis in laboratories. Elements with atomic numbers from 99 to 118 have only been synthesized, or claimed to be so, in laboratories. Nimelik 10. veebruar 2014, kell 16:38 (EEST)

Tuleb detailiseerida. Andres (arutelu) 10. veebruar 2014, kell 17:00 (EET)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:07 (EEST)

Grammatikaviga[muuda lähteteksti]

Kui sõna "perioodilisussüsteem" esineb üksikuna (st tal pole ees täiendit, mis ütleks, MILLE/MILLISE perioodilisusega on tegu), siis kirjutatakse see liitsõnana kokku. Aga siin on täiend olemas (MILLE = keemiliste elementide), järelikult tuleb kirjutada lahku: "keemiliste elementide perioodilisuse süsteem". See on ka ÕS-is näitena olemas: http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=perioodilisus&F=M

  • Toon igaks juhuks näite ka muust valdkonnast: "kirjandusõpetaja" kirjutatakse kokku, "vene kirjanduse õpetaja" lahku.

Kuriuss (arutelu) 1. august 2014, kell 18:03 (EEST)

Kas selle reegli saab veel kuskilt lugeda? ÕS-i näite järgi pole minu meelest selge, et teisiti on viga ja kirjandusõpetaja näide ei tundu võrreldav. Pikne 1. august 2014, kell 18:34 (EEST)
Minu meelest saab seda tõlgendada ka nii, et täiend käib ainult "süsteemi" juurde: mis laadi süsteem? perioodilisussüsteem. Andres (arutelu) 1. august 2014, kell 19:04 (EEST)
H.Karik, K.Prinkman, V.Ratassepp, KEEMIA IX KLASSILE, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, lk 85 Keemiliste elementide perioodiline süsteem. Kas see on vananenud termin?
Peter Atkins, Loretta Jones, "Keemia alused : teekond teadmiste juurde" (2013) on kirjas Keemiliste elementide perioodilisussüsteem.
Mariina 1. august 2014, kell 19:22 (EEST) alias Простота
"Perioodiline süsteem" ei ole enam levinud, "perioodilisussüsteem" on mõlemas entsüklopeedias. Andres (arutelu) 1. august 2014, kell 20:08 (EEST)
Teine on minu meelest ka
Vastav ENE köide pärineb 1994. aastast, just viimase 30 aasta jooksul on eesti keele grammatikat eriti palju muudetud. Kui ÕS-is oleks see konkreetne näide vigane, siis oleks selle kohta ammu vastav parandus avaldatud, aga sellist parandust pole. Kuriuss (arutelu) 26. mai 2015, kell 22:51 (EEST)
"Vene kirjandusõpetaja" on lihtsalt teise tähendusega, sest sel juhul ei ole jutt mitte vene kirjandusest, vaid vene õpetajast. Siinses näites on aga juttu elementide süsteemist, nii et sellist viga ei ole. Pole selge, kas on olemas niisugune asi nagu elementide perioodilisus; igatahes elemendid ei ole perioodilised, kui "perioodiline" tähendab 'korrapäraselt korduv'. Korduvad elementide keemilised omadused, mitte elemendid, küllap sellepärast öeldaksegi "perioodilisussüsteem. Andres (arutelu) 27. mai 2015, kell 01:04 (EEST)
Ka TEA entsüklopeedias, mis on äsja ilmunud, on "keemiliste elementide perioodilisussüsteem". Mina saan nii aru, et "perioodilisussüsteem" ütleb, mis laadi süsteemiga on tegu. Andres (arutelu) 27. mai 2015, kell 01:09 (EEST)
Miksikeses on "perioodilised elemendid" ja "perioodilisuse tabel". Miksike ise ei sobi allikaks, aga mingit õpikut või asja on seal ilmselt kasutatud. Adeliine 27. mai 2015, kell 02:53 (EEST)
"Perioodilisuse tabel" on OK, aga mida tähendab "perioodilised elemendid"? Andres (arutelu) 27. mai 2015, kell 08:31 (EEST)
Mina saan sama moodi aru nagu Andres. --Epp 27. mai 2015, kell 09:27 (EEST)

Kas rauarühma elementidel on 8 valentselektroni? nimelik 24. august 2016, kell 11:58 (EEST)

On. https://socratic.org/questions/fe-26-has-eight-8-valence-electrons-but-it-s-valency-is-2-and-3-how-can-i-calcul nimelik 14. jaanuar 2018, 0:37
siiski segane lugu nende raua valentselektronidega..Iron is the first of the transition metals that cannot reach its group oxidation state of +8, although its heavier congeners ruthenium and osmium can, with ruthenium having more difficulty than osmium. Nii on ingl k lk-l.. Siis raual pole siiski 8 valentselektroni. nimelik 14. jaanuar 2018, 14:11

Thales jne ei puutu selles artiklis asjasse. Andres (arutelu) 20. märts 2017, kell 21:11 (EET)


Enamus keemilistest elementidest on metallid, on mul õigus? Ja selgitus miks see nii on võiks ka artiklis olla. nimelik 28. juuni 2018 2:05