Arutelu:Keemiline element

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mis siis ikkagi on element, kas aatomite klass, aatomituumade klass vüi materjal, mis sisaldab ainult üht tüüpi aatomeid (või tuumi)? Andres 10:30, 29 Apr 2004 (UTC)


Sellel definitsioonil on see puudus, et kunagi ei saa kindel olla, kas keemilised meetodid on täielikult ammendatud. Kui näiteks poleks õnnestunud laboris vett lagundada, tuleks teda pidada elemendiks.

Mis lollus see on? Tuleks kindlasti välja võtta. Siim 12. jaanuar 2006, kell 19.45 (UTC)

kle see pole sugugi lollus... sa loe ka paari lauset eestpoolt... iseasi on see et äkki ei olnuks mõtet nii sageli uusi lõike alustada ... - Ahsoous 12. jaanuar 2006, kell 20.41 (UTC)
Lugesin selle läbi ja see on naeruväärne. 21. sajandil arvata, et keemilised elemendid on keemiliselt lagundatavad ning võrrelda neid veega... Aristoteles võis niimoodi arutleda, aga tänapäeval... Kui mõni keemik seda loeks, siis ta vist ei teaks, kas nutta või naerda. Siim 12. jaanuar 2006, kell 20.46 (UTC)
Jutt on Robert Boyle'i definitsioonist... ja tema elas aastail 1627–1692... - Ahsoous 12. jaanuar 2006, kell 20.51 (UTC)
Kuule katsu ise see lõik korralikult läbi lugeda. Kas tegemist on Boyle'i definitsiooniga või selle kommentaariga? Mida Boyle vee lagundamisest teadis? Siim 12. jaanuar 2006, kell 20.55 (UTC)
ole nati rahulikum... sa praegu lihtsalt lahmid ... ma olen sellega täiesti nõus, et siinsel artiklil on palju puudusi... ja nu ma üritasin seda sulle selgeks teha milles küsimus on... antud juhul on kommentaar definitsiooni juures ka täiesti asjakohane... sina aga võtad kätte ja hakkad 21 sajandil halvustama 17. sajandi seisukohti... eks tulevik näitab palju meieaegsed teadlased ämbrisse astunud on ... - Ahsoous 12. jaanuar 2006, kell 21.04 (UTC)
Õigupoolest on tekstis Boyle'i definitsioon tänapäeva terminites ümber jutustatud ega ole täpselt edasi antud. Seda sõnastust võiks pigem ehk pidada keemilise elemendi traditsiooniliseks definitsiooniks. Arvan, et selles alajaotuses tuleks võrrelda praegu kasutusel olevaid erinevaid definitsioone. Eraldi alajaotus tuleks teha keemilise elemendi mõiste ajaloost. Seal võiks pisut rääkida ka selle eelkäijatest (Aristotelese elemendikontseptsioonist ja alkeemikute kolmest "printsiibist" (elavhõbe, väävel ja sool)). edasi eriti Boyle'ist ("The Sceptical Chymist") ja Lavoisier'st. Andres 13. jaanuar 2006, kell 10.13 (UTC)

Jätsin need lõigud esialgu välja. Alajaotuses peaks järgnema alguses toodud kolme definitsiooni võrdlus.

Robert Boyle (1627–1692) defineeris keemilist elementi puhta ainena, mida ei saa keemiliste meetoditega lagundada. Sellel definitsioonil on see puudus, et kunagi ei saa kindel olla, kas keemilised meetodid on täielikult ammendatud. Kui näiteks poleks õnnestunud laboris vett lagundada, tuleks teda pidada elemendiks.

Elemendimõiste, mis lähtub ainete jagamisest aatomiteks, on küll abstraktsem, kuid täpsem. Selle praktiline tähtsus seisneb selles, et ta võtab kokku keemilistes reaktsioonides ühtmoodi käituvad elemendid. Seevastu võib ühe ja sama elemendi aatomite füüsikaline käitumine olla erinev. Näiteks võivad ühe ja sama elemendi aatomid, millel on erinev mass, (isotoobid) käituda tuumareaktsioonides erinevalt.

Kui nimetada elemendiks lihtainet, siis tekitab raskust asjaolu, et ühest ja samast elemendist võib koosneda mitu erinevat lihtainet.

Andres 13. jaanuar 2006, kell 11.28 (UTC)


Elemendi esinemise variante, mis tulenevad tema molekulide erinevast ehitusest, nimetatakse allotroopideks.

Ei vasta tõele. Grafiidi ja teemanti molekulid on identsed. Nende molekulid koosnevad ühest süsinikust. Asi on pigem kristallstruktuuri kui molekuli ehituses. Siim 12. jaanuar 2006, kell 19.48 (UTC)

vastab tõele (osaliselt) - aga ainuke asi et see millest juttu on on koostise allotroopia... kristallvormi allotroopia on ära unustatud... - ~~
Praegu on seal viidatud erinevatele lihtainetele, kuid pole mainitud erinevat kristallstruktuuri. Seetõttu ei selgu siit ikkagi, et asi võib olla kristallstruktuuris. Andres 13. jaanuar 2006, kell 06.36 (UTC)
tegelt on see just erinavate ainete kohta käiv mõiste... jää, vesi ja aur ei ole ju allotroopsed teisendid... selles suhtes seda et kas nüüd on erinev aatomite arv või siis kristallstruktuuri erinevus peaks küll hoopis allotroopia enda artiklis vast pikemalt lahti kirjutama - Ahsoous 13. jaanuar 2006, kell 07.41 (UTC)
Pean silmas, et minu meelest jääb Siimu vastuväite point ikkagi jõusse. Kui grafiit ja teemant on erinevad allotroobid, siis nad praeguse sõnastuse järgi on erinevad lihtained, kuigi nende molekuli ehitus ei ole erinev. Andres 13. jaanuar 2006, kell 08.23 (UTC)
Seda ei ole küll ühemõtteliselt öeldud, kuid jääb niisugune mulje. Andres 13. jaanuar 2006, kell 08.25 (UTC)

Lihtaine esinemist eri kujudel nimetatakse allotroopiaks.

Minu meelest on allotroopia ühe ja sama elemendi esinemine erinevate lihtainetena. Andres 13. jaanuar 2006, kell 10.04 (UTC)
nii ma sinna ka kirja ju panin ja see sulle nati aega tagasi ei meeldinud ju ...? - Ahsoous 13. jaanuar 2006, kell 10.26 (UTC)
Palun vabandust, ilmselt ma ei lugenud tähelepanelikult. Enne pöörasin ma tähelepanu sellele, et ei jääks muljet, nagu allotroopia oleks seotud ainult molekuli ehitusega. Andres 13. jaanuar 2006, kell 10.34 (UTC)

Igal elemendil on kindel esinemissagedus.

Mida see tähendab? Siim 12. jaanuar 2006, kell 19.52 (UTC)

Mõned elemendid, eriti metallid, võivad ühineda ebaühtlase ehitusega kombinatsioonideks, näiteks sulamiteks. Niisugustel juhtudel räägitakse ühendite asemel faasidest.

Minu teada on sulam segu. Siim 12. jaanuar 2006, kell 19.56 (UTC)

ma mõtlesin ja mõtlesin, mis asi see faas nüüd siin ikkagi tähendama pidi... äkki oli see kuskilt inglise keelest miskil moel siia tekkind... ainuke asi et sellisel juhul ta tähendaks aine olekut... mis antud juhul ka nagu on jama... hmm... - Ahsoous 13. jaanuar 2006, kell 11.02 (UTC)

See artikkel on praegu yldse segane. Paneksin hea meelega "viletsuse" märgendi/malli talle ette. Parandamine, lolluste väljarookimine jne võtaks rohkem aega. Ehk siiski leidub keegi julge käega inimene, kes selle korda teeks. --Lulu 12. jaanuar 2006, kell 20.32 (UTC)


Anonüümne kirjutaja asendas alajaotuse "Element ja lihtaine" järgmise lõiguga:

aine on lihtne just seepärast et sisaldab ainult ühe keemilise elemendi aatomeid. allotroopiat selle definitsiooniga vist ei peaks siduma, kuna viimane on seotud rohkem struktuuriga.

Taastasin endise kuju. Väljajäetud lõik sobib pigem arutelulehele kui artiklisse. Minu arvates on elemendi ja lihtaine erinevuse tematiseerimine elemendi mõiste mõistmiseks tähtis, kuigi see on iseenesest liiane. Võib ju vaielda selle üle, kas on mõtet siin mainida allotroopiat. Kui mitte, siis võib ju selle ühe lõigu välja jätta, kus sellest juttu on. Andres 7. september 2006, kell 12:01 (UTC)


Kustutatud lehelt:

TOP 10 levinunumad keemilised elemendid ookeanides

1. Hapnik MG/L 857000

2.Vesinik MG/L 107800

3.Kloor MG/L 19870

4. Naatruim MG/L 11050

5. Magneesuim MG/L 1326

6.Väävel MG/L 928

7. Kaltsuim MG/L 422

8.Kaalium MG/L 416

9. Broom MG/L 67

10. Süsinik MG/L 28

Andres 27. aprill 2008, kell 12:19 (UTC)

Kustutatud leheküljelt:

TOP 10 KÕIGE RASKEMAD ELEMENDID

1. Osmium ( avastas Smithson Tennant, Suurbritannia) Avastatud 1803 aastal .

2. Iriidium ( avastas Smithson Tennant, Suurbritannia) Avastatud aastal 1803.

3. Plaatina ( Esmalt on avastajaks mainitud Julius Caesar Scaliger, Itaalia/Prantsusmaa 1557 aastal, on ka mainitud Antonia de Ulloat, Hispaania 1735 aastal ja Charles Woodi, Suurbritannia 1741 aastal)

4. Reenium (avastas Walter K. Noddack et al, Saksamaa) Avastatud 1925 aastal.

5. Neptuunium ( avastas Edwin Matison McMillan/ Philip H. Abelson, USA) Avastatud 1940 aastal.

6. Pluutoonium ( avastas Glenn Theodore Seaborg et al, USA) Avastatud 1940 aastal.

7. Kuld ( avastaja pole teada ja avastutud on esiajaloolisel ajal)

8. Volfram ( avastas Jose ja Fausto de Elhuyart, Hispaania) Avastatud 1783 aastal.

9. Uraan / avastas Martin Heinrich Klaproth, Saksamaa) Avastatud 1789 aastal.

10. Tantaal ( avastas Anders Gustav Ekeberg, Rootsi) Avastatud 1802 aastal.

Kasutatud info: Maailma top 10 2008.

Andres 27. aprill 2008, kell 12:23 (UTC)


https://www.compoundchem.com/wp-content/uploads/2019/01/A-timeline-of-the-discoveries-of-the-chemical-elements-Jan-2019.png nimelik 27. jaanuar 2018, kell 21:21