Arutelu:Keemia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Arvan, et "Elementaarosakesed" on eksitav rubriigipealkiri. Aga mina ka ei tea, mis võiks kõlvata. Võib-olla nii: "Osakesed": aatom, molekul, elektron, ioon, radikaal...; ülejäänud selles rubriigis rubriiki "keemiline side".

Grupeerimine on kahe otsaga asi. Ühest küljest on niimoodi kergem ülevaadet saada, mis on olemas. Teisest küljest aga läheb otsimine raskemaks, sest tuleb ära arvata, millise rubriigi alla mingi mõiste kuulub. Pealegi võidakse rubritseerimisel vigu teha. Andres 21:33, 24 Feb 2004 (UTC)


Kui aineid on rohkem, võib teha eraldi artikli "Keemiliste ainete loend". Võib muidugi ka kohe teha. Andres 22:06, 24 Feb 2004 (UTC)


Keegi peaks kontrollima, mitu t-d Yb eesti keeles sisaldab. Ja siis kõik lingid neisse üles otsima ja õigeks toimetama.

Üterbium on ühe t-ga. Ja artikkel üterbium on juba olemas. Andres 11:40, 14 Apr 2004 (UTC)

Jah. Ja artikli "ütterbium" kustutamine katkestas hunniku linke. Kolm leidsin üles ja parandasin.

Mis on parim viis vikipeediast vigaseid linke otsida ja neid parandada?Jaak 12:03, 14 Apr 2004 (UTC)


Mulle tundub, et keemilisi elemente pole siin artiklis mõtet üles lugeda. Selle asemel peaks "Vaata ka" all olema link Keemiliste elementide loend. Siim 20:44, 24 Sep 2004 (UTC)

Nõus. Andres 20:49, 24 Sep 2004 (UTC)

Minu meelest ei ole hea kui artikli alapealkirjad on lingid nagu näiteks "Keemiline side" selles artiklis. See ei näe eriti kena välja. Siim 21:08, 24 Sep 2004 (UTC)

Küllap Sul on õigus. Nüüd on vist parem. (Häda on veel selles, et lugeja ei pruugi taibata, et tegemist on lingiga). Andres 21:17, 24 Sep 2004 (UTC)

Me peaks sellised üldised kujunduspõhimõtted kuskile reeglitesse kirjutama ja edaspidi neid järgima. Siim 21:21, 24 Sep 2004 (UTC)

Palun kirjuta see reeglitesse. Kui keegi peaks vastu vaidlema, siis saab seda reeglite aruteluleheküljel arutada. Muide, ükski reegel ei ole absoluutselt kohustuslik. Andres 04:19, 25 Sep 2004 (UTC)

Kas link peaks algama suur tähega, kui ta ei ole lause sees? Näiteks linkide loetelu artiklites Geograafia ja Keemia on erinevalt vormistatud. Geograafias algavad lingid suure, kuid keemias väikese tähega. Mina pooldan suure tähega kirjutamist. Siim 12:56, 25 Sep 2004 (UTC)

Nimisõnad on eesti keeles väikese algustähega, nimed suurega. - Urmas 13:05, 25 Sep 2004 (UTC)

Mina käsitleks neid pealkirjadena ja seepärast kirjutaks suure tähega. Siim 13:11, 25 Sep 2004 (UTC)

Nendes artiklites on tegu nimisõnade loenditega. Pealkirjad peavad lisaks suurele algustähele olema jutumärkides. - Urmas 13:14, 25 Sep 2004 (UTC)
On võimalik leida argumente nii ühe kui ka teise kasuks. Mõlemad esitusviisid on arusaadavad. Minu meelest on peaasi, et suure ja väikse tähega lingid ei oleks segamini. Vormistust muutma hakata ei ole minu meelest mõtet. Andres 16:02, 25 Sep 2004 (UTC)

Ma arvan, et mõistete rubritseerimine teemade järgi ei ole eriti mõistlik. Lihtsam oleks teha tähestikloend. Nad on ju kõik ikkagi keemia mõisted. Siim 13:11, 25 Sep 2004 (UTC)

Algul oligi lihtsalt tähestikloend. Aga keegi leidis, et parem oleks mingi klassifitseerimine. Mina arvan nii, et võiksid olla mõlemad, sest nähtavasti on lugejatel erinevaid eelistusi. Ja ma arvan veel, et tuleks teha tähestikloend, kus oleks kõik keemia mõisted, sealhulgas elemendid ja ained. Ja sama kehtib ka füüsika ning astronoomia kohta. Andres 16:02, 25 Sep 2004 (UTC)
Mis selle uue loendi nimi võiks olla? Kas neid loendeid liiga palju ei teki niimoodi? Siim 18:43, 25 Sep 2004 (UTC)
Loendi nimi tuleks ühtlustada teiste taoliste loendite nimedega. See võiks olla "Keemia mõisteid" või "Keemia mõistete loend". Arvan, et ei teki liiga palju. Sellisel loendil võiks olla veel see mõte, et sinna saaks panna palju selliseid mõisteid, mille kohta artiklit veel ei ole. Kui loendeid on liiga palju, siis võiks ehk pigem ära jätta teised loendid või osa nendest. Andres 18:49, 25 Sep 2004 (UTC)

Selline loend võib ju olla, kuid elemente ja eriti aineid ta küll sisaldama ei peaks. Me ju ei pane maailma saari meresid jne. geograafia mõistete loendisse. Sarnaselt ei tohiks ained jms. kuuluda keemia mõistete loendisse. Siim 12:32, 26 Sep 2004 (UTC)

Jah, oleksin nõus ka sellega, kui mõistete loendist elemendid ja ained puuduksid. Tegelikult on need ka mõisted. Muidugi võib nimetust ka muuta: "Keemiaalaste artiklite loend". Andres 12:52, 26 Sep 2004 (UTC)

Imekspandav on iidne rahvatarkus loodusvarade kasutamisel.Eestis oli meie esiisadel väga vaja tõrva, rauda, lupja, viina – neid valmistati taludes ja mõisates püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama tulutoovaid viinavabrikuid, tõrva- ja lubjapõletusahje, telliselööve, aga ka klaasi-, peegli- ja paberivabrikuid. Viinatootmine on valdkond, millele on üle 500 aasta mitmesuguseid ettekirjutusi tehtud.

Välja, ei sobi siia. Andres 27. oktoober 2008, kell 11:03 (UTC)

Siia suunab märksõna "Keemik", mis võib tähendada ka mõistet artiklis JHK Kohtla-Järve Keemik

See on imelik lause. Andres (arutelu) 6. november 2016, kell 21:25 (EET)

Peaks mõtlema, mida siin kirjanduse alla panna. Mina seda Konarevi raamatut siia ei paneks esiteks sellepärast, et raamat ei räägi teadusharust, ja teiseks sellepärast, et valdkond on seal kitsam. Andres (arutelu) 24. juuni 2017, kell 12:23 (EEST)


uurib stabiilsete isotoopidena esinevate aatomite väliselektronkihti

Minu meelest on see viga. Ka radioaktiivsed isotoobid moodustavad keemilisi ühendeid. Ja aatomid ei esine isotoopidena.
Ja kogu see lause on kahtlane. Keemia ei uuri minu meelest ainult väliselektronkihti. Andres (arutelu) 24. juuni 2017, kell 12:32 (EEST)