Arutelu:Keeletoimetamine
"Keeletoimetamine on teksti toimetamise osa, mis seisneb autori kirjutatud valmisteksti muutmises ja korrigeerimises selleks, et saavutada teksti õigekeelsus, ühemõttelisus, hõlbus arusaadavus, stiililine sobivus, loogilisus ning selles esinevate terminite ja andmete õigsus." – see definitsioon sisaldab valeväiteid ning paneb keeletoimetajale kohustusi, mis tegelikult ei ole üldse keeletoimetaja ülesanded.
Näiteks kirjutise loogika eest vastutab siiski kirjutise autor, see EI OLE keeletoimetaja ülesanne. Teksti sisulised loogikavead peab üles leidma ja õigeks rihtima hoopis sisutoimetaja/erialatoimetaja. Keeletoimetaja ülesanne on kontrollida eeskätt lausete loogikat: et sõnad oleksid lause loogika seisukohalt õigetes seostes. Samuti ei ole keeletoimetajal üldjuhul õigust muuta kirjutises autori arendatud/soovitud loogikat, sest kirjutise autor on looja ja kirjutis on tema teos, mitte keeletoimetaja oma. Kui tellija soovib, et keeletoimetaja sekkuks oma parandustega autori/kirjutise loogikasse (muudaks või täiustaks seda), siis peab tellija seda soovi selgesti väljendama ning tellima juba keeletoimetuse koos sisutoimetusega või teksti täieliku ümbertöötamisega. Kuriuss (arutelu) 22. veebruar 2020, kell 21:14 (EET)
- Sisutoimetamise artikkel oleks ka vajalik, tõepoolest. --.Toon (arutelu) 22. juuli 2020, kell 13:44 (EEST)
Millisel allikal põhineb artiklis lausa kaks korda mainitud "uudishimu(likkuse)" olulisus? Tunnen paljusid keeletoimetajaid, kes teevad oma tööd hästi, olemata sugugi uudishimulik. Kuriuss (arutelu) 23. oktoober 2022, kell 14:31 (EEST)