Arutelu:Keeleteaduse mõisteid

Mis asi on ühestamine? Andres 7. november 2007, kell 18:59 (UTC)

Minu meelest assürioloogia ei ole keeleteaduse mõiste.--Morel (arutelu) 8. mai 2012, kell 15:30 (EEST)

Miks siis? Osa assürioloogiast on ju keeleteadus. Nt eesti-inglise keeleteaduse sõnastikus on märksõna assürioloogia olemas. --Metsavend 8. mai 2012, kell 15:53 (EEST)

Ta ei ole keeleteaduse mõiste selles mõttes, et assürioloogia uurimine ei ole keeleteaduse pädevuses. Kuid ta on vähemalt keeleteadusega seotud mõiste, nagu 'optika' on füüsikaga seotud mõiste. Praegu on niisugustes loendites ka sellised seotud mõisted sees. Andres (arutelu) 9. mai 2012, kell 08:49 (EEST)

Jah, aga nii kitsalt pole mõtet neid loendeid teha. Sel juhul pole ka 'keeleteadus' keeleteaduse mõiste. --Metsavend 9. mai 2012, kell 09:43 (EEST)

Jah, ma pooldan ka laiemat lähenemist. Andres (arutelu) 10. mai 2012, kell 02:33 (EEST)

Ja teine vastuväide on, et assürioloogia ei ole ainult keeleteaduslik uurimisvaldkond. See on tõsisem vastuväide. See on umbes nagu klassikaline filoloogia, mida mina ka keeleteaduse mõistete alla ei paneks. Mõlemad hõlmavad ka mitme keele uurimist, kusjuures piiritlus ei ole lingvistiline. Andres (arutelu) 9. mai 2012, kell 08:51 (EEST)

Minu meelest võivad need ka siin loendis olla. Kuhu mujale loendisse neid siis panna? Selliseid valdkondi on palju: fennougristika, indoeuropeistika, semistika, arabistika, germanistika, hungaroloogia jne jne. Kas nendest peaks eraldi loendi tegema? Ja pealegi on osa neist kahemõttelised: fennougristika võib tähendaa kitsamalt ka ainult keeleteaduse haru. Mina ei hakkaks siin juuksekarva lõhki ajama, aga ma tean, et sa oled sel alal meister. --Metsavend 9. mai 2012, kell 09:43 (EEST)

Kõige rohkem kõhklusi on mul klassikalise filoloogiaga ja assürioloogiaga. Andres (arutelu) 10. mai 2012, kell 02:33 (EEST)