Arutelu:Karl Popper
Kas [[kjavascript:insertTags('\'\,'\'\,'Kaldkiri'); javascript:insertTags('\'\,'\'\,'Kaldkiri');atkine ring]] on sama asi, mis vicious circle inglise ja circulus vitiosus ladina keeles? Sel juhul võiks ehk rääkida tsirkulaarsetest argumentidest või millegist muust säärasest. Ma ei ole katkist ringi eesti keeles eriti kohanud.
Quine-Duhemi teesi asemel räägitakse tavaliselt lihtsalt Duhemi või Duhemi-Quine'i teesist. Priitp 17:47, 15 Dec 2004 (UTC)
- Ei, tekstis on "vigane ring", ja see tähendab circulus vitiosus. Artikli pealkirjaks võiks olla ka viimane. Võib-olla küll, et saaks teisiti sõnastada, aga "tsirkulaarne argument" siin minu meelest hästi ei sobi. Räägitakse ka ringtõestusest, aga siin ei ole ju tõestust?
- "Duhemi tees", "Quine'i-Duhemi tees" ja "Duhemi-Quine'i tees" on sünonüümid, artikli pealkirjaks võib olla ükskõik milline neist. Andres 06:11, 16 Dec 2004 (UTC)
- Vanasti oli eesti keeles sõna , mida kasutati ka circulus vitiosuse tähenduses. Uuema aja tõlkijad ei paista seda lihtsalt teadvat. Katkine ring on kyll midagi muud - ringtõestus tähendab just ringiratast käimist, millega katkine hästi ei sobi. --Oop 15:04, 16 Dec 2004 (UTC)
- Tekstis ei ole "katkine ring", vaid "vigane ring". Andres
- No see on natuke parem. Aga ei anna ikkagi asja sisu edasi. Ka vigane ring toob eesti keeles silme ette pigem ringi, mil auk sees, kui sellise, millest võimatu väljuda (ikka ringi ja ringi ja ringi...). Yksvahe oli sellest teesist Akadeemias miski artikkel - kuidas seal tõlgiti? --Oop 19:44, 16 Dec 2004 (UTC)
- "Vigane ring" on traditsiooniline eestikeelne vaste väljendile circulus vitiosus. Selle väljendi on küll viimasel ajal välja tõrjunud "ringtõestus" (kuigi alati ei ole tegemist tõestamise katsega). Vist ka "tsirkulaarne argument". Minu meelest pole tollel vanal väljendil viga midagi. Ega iga väljend peagi ära ütlema, mis tema taga on. Aga mul pole midagi ka selle vastu, kui teisiti sõnastatakse. Andres 19:52, 16 Dec 2004 (UTC)
Pilt on puudu. Andres 06:28, 15 mai 2005 (UTC)
Minu meelest on naljakas, kui teda inglise filosoofiks nimetatakse. Andres 17. august 2010, kell 09:27 (EEST)
Minu meelest on naljakas, et Rein Veidemann andis oma artikli sabas ysna lyhikese, ehkki segasevõitu ylevaate Popperi ontoloogiast. Seda peaks tegelikult refereerima, olgu siis Veidemanni kaudu või otse. Jätan lingi igaks juhuks siia: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6351 --Oop 18. november 2011, kell 22:07 (EET)
Kui artiklis on viiteid puudu, siis võiks vastavate kohtade (lausete) taha panna malli {{lisa viide}}. Mulle jääb näiteks siin arusaamatuks, kuhukohta malli {{allikad}} lisaja rohkem viiteid tahab. Taavi|✉ 31. juuli 2015, kell 18:40 (EEST)
- Viiteid on vaja igale poole, kus neid pole, mis on umbes 3/4 artiklist. Iga lõigu järele tõepoolest ei hakka "lisa viide" malli toppima. Hämmastav, et viidete puudumise malli panemist põhjendama peab, kui ometi on üldine nõue, et artiklid peavad olema viidatud.
- Igale poole pole viiteid vaja. Neid on vaja sellele teabele, mis pole üldtuntud ega iseendastmõistetav. Mis on üldtuntud ja iseendastmõistetav on küll mõneti subjektiivne. Ma arvan, et Popperi puhul pole vaja viiteid sellisele tekstile, mida tema kohta enamusest filosoofiaõpikutest leida võib. See on üldteada. Aga selline lause nagu "Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist." võiks küll olla viidatud, sest võib tekkida küsimus, kes talle seda ette heidab.
- Jutu on mõte on selles, et kui artikli tulevane toimetaja ei tea, mida on malli panemisega mõeldud, siis ei ole mallist eriti kasu. Võiks kasvõi arutelulehel öelda, millise osa kohta see viidete vähesuse mall käib, et oskaks asja parandada. Taavi|✉ 31. juuli 2015, kell 19:14 (EEST)
- Ma ei nõustu sinuga üldtuntuse ja iseenesestmõistetavuse osas. Popperi elulugu pole kindlasti üldtuntud ega iseenesestmõistav nagu ka suurem osa ülejäänud selles artiklis esitatud teavest. Viidata tuleb ikkagi artikleid läbivalt, mitte ainult üksikuid lauseid ja lõike. Ja kasutatud malli sõnastus on piisavalt selge, nii et isegi lugemispuudelised saavad sellest aru, iseasi, mis neil selle teadmisega peale hakata on. Aga sellisel juhul ei päästa enam mingid selgitused ega põhjendused ka.
- Kui mingi asi on oma ala õpikutes sees, siis saab selle kohta küll öelda, et see on üldtuntud.
- Malli sõnastus võib olla selge, kuid põhjused, miks keegi selle malli paneb, ei ole selged. Taavi|✉ 31. juuli 2015, kell 19:37 (EEST)
- Kahjuks on see õpiku-väide eesti vikipeedias tõepoolest väga levinud, aga see ei tähenda, et see mõistlik oleks.
- Nojah, see viite mittevajalikkus kehtib niisuguste asjade kohta, mida enam-vähem igaüks teab. Viidete olemasolu aitab edasi nii lugejaid kui ka kirjutajaid. Andres (arutelu) 31. juuli 2015, kell 23:18 (EEST)
- Kahjuks on see õpiku-väide eesti vikipeedias tõepoolest väga levinud, aga see ei tähenda, et see mõistlik oleks.
- Ma ei nõustu sinuga üldtuntuse ja iseenesestmõistetavuse osas. Popperi elulugu pole kindlasti üldtuntud ega iseenesestmõistav nagu ka suurem osa ülejäänud selles artiklis esitatud teavest. Viidata tuleb ikkagi artikleid läbivalt, mitte ainult üksikuid lauseid ja lõike. Ja kasutatud malli sõnastus on piisavalt selge, nii et isegi lugemispuudelised saavad sellest aru, iseasi, mis neil selle teadmisega peale hakata on. Aga sellisel juhul ei päästa enam mingid selgitused ega põhjendused ka.