Arutelu:Karepa-Rutja rannamoodustised

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Nii Rutja kui ka Karepa jäävad Vihula valda ja sinna jääb ka Selja jõe suue. -- Ahsoous (arutelu) 10. mai 2013, kell 14:27 (EEST)[vasta]

EELIS-e link ei tööta. Kas Selja jõe org või Selja jõeorg ei vääri mainimist? Kas see asub Selja jõe maastikukaitsealal? Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 23:16 (EET)[vasta]

Isegi Selja jõge ei mainita. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 23:18 (EET)[vasta]

Välja võetud tekst: "rannamoodustised Selja jõe orus" ja "Rannamoodustised on nelja terrassina."
Mis on rannamoodustised ja kuidas need geomorfoloogiliselt on kujunenud, selle kohta saab lugeda näiteks siit õppematerjalist:[1]. Kellel aega ja huvi, saaks selle materjali põhjal kirjutada ka puuduva artikli rannamoodustised. Jõeoru geomorfoloogia kohta saab aga lugeda näiteks siit:[2] Karepa-Rutja rannamoodustiste artikli esimene autor oli teinud EELISe artikli pealkirjast eksliku järelduse nagu asuksid rannamoodustised Selja jõe orus. See ei ole tõsi. See, et neid on koos ja järjestikku mainitud, ei tähenda kuidagi, et üks asuks teise sees. Näiteks [3] ütleb: "Selja jõe ürgorg ja rannamoodustised Karepal ja Rutjal". [4] ütleb joonealuses märkuses: "Selja jõe ürgoru ning Karepal ja Rutjal asuvate rannamoodustiste". Need allikad ei ütle kindlasti seda, et rannamoodustised asuksid Selja jõe ürgorus. Kes natuke teab geomorfoloogiat, saab ka aru, et rannamoodustiste (kui lainekuhje ja murrutuste tulemusel tekkinud positiivsete pinnavormide) asumine jõeorus (kui vooluvee erosiooni poolt tekitatud negatiivses pinnavormis) oleks vähemalt Eesti oludes meil siin midagi üsna erakordset. See ei ole küll täiesti võimatu, aga Selja jõe orus seda paraku lihtsalt ei ole. (Mainin igaks juhuks, et olen käinud ja näinud nii neid rannamoodustisi kui Selja jõe orgu, sh et mis seal on ja mis seal ei ole). Selja jõgi on selles kontekstis mainitav vaid niipalju, et jõgi on mh Rutja ja Karepa külade piiriks ja rannamoodustised asuvad nii lääne kui ka ida pool Selja jõge, kusjuures suurem rannamoodustiste ala on jõest läänes ehk Rutja külas. Ehk siis ammustel aegadel on Selja jõgi uuristanud ennast läbi rannamoodustiste ala. Rannamoodustiste ala kulgeb ida-lääne suunaliselt (ehk paralleelselt rannajoonega, ca 0,5-1 km rannikust). Jõeorg kulgeb selles lõigus edela-kirdesuunaliselt. Ehk siis jõgi ja selle org lõikuvad rannamoodustiste alaga. EELISe info osutab tõepoolest jõeorus asuvatele terassidele, mida ka EE artikkel "Selja jõe maastikukaitseala" kirjeldab kui "Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere terrasse". See tähendab, et jõe erosioonilisel toimel on jõeorus paljandunud erinevatel kõrgustel vana merepõhi. Aga terrass iseenesest ei ole rannamoodustis.
Kas rannamoodustised asuvad Selja jõe maastikukaitsealal? Ainult väga väike osa kogu selle piirkonna rannamoodustistest, niivõrd kuivõrd maastikukaitseala piirid ulatuvad veidi ka jõeoru kaldapealsele. Kuid tasub tähele panna, et Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri [5] oma kaitse-eesmärkide seas neid rannamoodustisi üldse ei maini. See maastikukaitseala ei ole loodud nende rannamoodustiste kaitseks, vaid nagu ütleb kaitse-eeskirja §1 lg1, Selja jõe oru ja seal esinevate koosluste kaitseks. Joonealune märkus ütleb küll, et Selja jõe maastikukaitseala on moodustatud varasema, nõuka ajal kohaliku kaitse alla võetud "maastiku üksikobjekti Selja jõe ürgoru ning Karepal ja Rutjal asuvate rannamoodustiste baasil", kuid see tähendab üksnes seda, et varem on selles piirkonnas kaitseala olnud, mitte seda, et varasema kaitse all olnud objekti piirid ühtivad uue kaitseala piiridega.
Viidete all olev EELISe link töötab.
Artikleid ma võin kirjutada ja parandada tasuta, aga konsultatsioonide andmise ma pean vist edaspidi tegema tasuliseks ... --VillaK (arutelu) 5. märts 2015, kell 07:37 (EET)[vasta]
No igatahes on väga tänuväärt, et Sa selle kirja panid, sest tulevased kirjutajad saavad siit õppida.
Aga kui Sa jätad midagi välja, siis kirjuta lühidalt, miks, et oleks kohe arusaadav. Ja vastata võib ju lühidalt ka. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 09:30 (EET)[vasta]
Sain EELIS-e lingi nüüd lahti. Aga pean ütlema, et poleks ka selle abiga asjast aru saanud. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 09:33 (EET)[vasta]