Arutelu:Kadrina

Kindlasti vääriks ära märkimist ka Kadrina emakeeleausammas Lingilt: http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=85 Infoks: Koolimaja vahetus läheduses, veidi rahvamaja pool põliste puude all asub Emakeeleausammas. Taasiseseisvumise alguse kõrgmeeleolude rüpes sündis mõte püstitada eestlasi liitnud, ühtekuuluvustundega innustanud ja rahva säilimise kindlustanud kaunile emakeelele ausammas. Pealegi on just Kadrinas tegutsenud eesti keele uurimise ja korraldamise aegadel silma paistnud isikud: Heinrich Stahl, Arnold Friedrich Johann Knüpffer, meie omakeelse luule teerajajad Rainer Brockmann ning Joachim Gottlieb Schwabe. Avalöögi tegi ajakirjanik Rein Sikk artikliga "Võtaks kivi ja…" ajalehes "Punane täht" 05.III 1988. Rahvas võttis üleskutse omaks ning algas hoogne annetuste kogumine. 1991 toimus kavandite konkurss, kus võitjaks tunnistati skulptuuriüliõpilase Vergo Verniku ja arhitekti Raul Kõllamaa kavand. See kujutas stiliseeritud aabitsakukke. Mitmeid raskusi ületades valmis ainulaadne ausammas, mille pidulik avatseremoonia toimus 21.V 1994. Avasõna lausuma oli kutsutud eesti sõnaseadmise tunnustatud meister Mikk Mikiver. Saamisloost räägib kogumik "Sõna seob. Kadrina Emakeeleausammas" (Kohtla-Järve 1994).

Ongi ära märgitud. Sellest tuleb kirjutada eraldi artikkel. Andres 2. september 2008, kell 16:24 (UTC)

Argoma

Paul Johanseni järgi on Taani hindamisraamatus ära toodud Kadrina piirkonnas sellised kohad nagu Arcmas (Artinas), Undyl, Paiunalus, Eghøntakae, Woettaeuaer, Coskius, Walghamus, Kicko, Salda, Vtric, jne. Ehk siis ümberkaudsed külad, millest tänaseni on säilinud Undla, Jõetaguse, Võduvere, Valgma, Kiku, Salla, Udriku. Ka Paiunalus (Pajualuse -> Päri) ja Coskius (Neeruti) on tuttavad nimetused. Arcmas seevastu ei ole minu teada täpselt paika pandud, veel vähem siis tänase Kadrinaga samastatud. Nimekuju Argoma esineb üldse esimest korda alles 1529. aastal (1586 Arguma, 1694 Orgama) ja selle valik Kadrina muinasaegseks nimeks on küsimusi tekitav. Hilisemat Kadrina kihelkonda kutsuti Toruestaeuaerae, seejärel Tristfer ja lõpuks kohaliku kaitsepühaku Aleksandria Katariina järgi St Catharinen, millest tuleb siis tänane Kadrina. Ei ole võimatu, et kunagine Arcmas on mingi osa tänasest Kadrina alevikust, aga kui mingeid muid allikaid ei ole, siis oleks see puhas oletus ja korrektsem on kasutada Toruestaeuaerae nimetust.

Võtame selle siis välja.

Aga mulle jääb arusaamatuks, miks saab pidada nime Toruestaeuaerae Kadrina asula varasemaks nimeks. Andres 9. detsember 2010, kell 11:48 (EET)

Ilmselt ei saagi, see on kirikukihelkonna nimetus. Ma ei ole selleski veendunud, et täpselt tänase Kadrina kohal 13. sajandil üldse mingi asula oli. Samas pidi see kirikukihelkonna nimi ka kusagilt pärinema ja loogiline on arvata, et seda koos kiriku ehitamisega välja ei mõeldud. --ralogode 9. detsember 2010, kell 12:00 (EET)

Noh, siis tuleb seda nime mainida artiklis Kadrina kihelkond. Oletust, et tegu on Kadrina vana nimega, on mõtet siin mainida juhul, kui niisugune oletus on mõne ajaloolase poolt avaldatud. Andres 9. detsember 2010, kell 14:39 (EET)

Ega ma oletagi, et see Kadrina asula vana nimi on. Ma lihtsalt tõin selle näiteks, et Argoma nimi pole põhjendatud. Kõige tõenäolisem on, et praeguse Kadrina aleviku kohal ei olnud 1240.-tel mingit asulat ja kirik loodi pühapaika (hiide?). Kadrina kihelkonna all on see ka välja toodud, kuigi ilma viiteta. Aga kuna vallutuse järel oli kirikute rajamine senistesse eestlaste pühapaikadesse levinud, siis peaks see olema usutav. Samas ilma konkreetset allikat omamata ei pea ma võimalikuks seda faktina esitada. ralogode

Küla on esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus nime all Argoma.

Andres 9. detsember 2010, kell 11:49 (EET)