Arutelu:Küberrünne

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Artiklil puudub Vikipeediale omane sissejuhatus. Voorits (arutelu) 2. oktoober 2015, kell 23:21 (EEST)[vasta]


Artikkel peab rünnet ja rünnakut ekslikult sünonüümideks, kuid tegemist on siiski eri asjadega.

„rünne - Kallaletung arvutisüsteemile või võrgule eesmärgiga admeid varastada, rikkuda või ligipääsmatuks muuta. Ründe edu sõltub sellest, kui haavatav on arvutisüsteem ja kui efektiivsed on kaitseabinõud (viirustõrje, tulemüür jms)“

Vallaste e-teatmik

„küberrünne - küberruumi kaudu sooritatav rünne, mis on suunatud küberruumi kasutamisele organisatsioonis ning püüab häirida, pärssida, hävitada või kahjustavalt valitseda andmetöötluse keskkonda või taristut, rikkuda andmete terviklust või varastada reguleeritud teavet.“

AKIT

„rünnak - pealetung, eeskätt sõjalises tähenduses“

AKIT

-- Umbisik (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 20:06 (EEST)[vasta]

See viga on ka meedias, näiteks portaalides Geenius ja Postimees. Definitsiooni peab muutma ja kindlasti mainima valekasutust. --Tiia (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 04:33 (EEST)[vasta]
Andres, palun tee ümbersuunamine. Enne ei saa artiklit parandada kui pealkiri on õige. --Tiia (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 16:26 (EEST)[vasta]
Tegin ise. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. oktoober 2017, kell 16:32 (EEST)[vasta]
Küberrünnak on vale, mitte rünne. --Tiia (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 16:36 (EEST)[vasta]
Umbisik, aga RIA kasutab oma kodulehel ka rünnakut. Kusagil peaks olema veel selgitus, et rünnak pole päris õige. ÕS-s on näites rünnak. EKSS-s küber|rünnak vastase elektrooniliste süsteemide töö tõkestamine, rünnak võrgusüsteemi vahendusel. Küberrünnak arvutivõrkudele, suveräänse riigi vastu . Panka tabas küberrünnak. Küberrünnakut korraldama, läbi viima, juhtima. Küberrünnakus osaleja. --Tiia (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 16:49 (EEST)[vasta]
Lihtne eristamine võiks toimuda nii, et rünnak on oluliselt suurem sündmus kui rünne, rünnak võib näiteks koosneda paljudest koordineeritud rünnetest. Üksikut rünnet ei saa nimetada rünnakuks. -- Umbisik (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 17:01 (EEST)[vasta]
Kas oskad seda vormida ka artiklisse? --Tiia (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 17:13 (EEST)[vasta]
Ma pole päris kindel. Aga proovin kui süvenemiseks aega leian. -- Umbisik (arutelu) 29. oktoober 2017, kell 11:09 (EET)[vasta]

Ma ei ole üldse nii veendunud, et küberrünne ja küberrünnak ei või sünonüümid olla. Rünne ja rünnak tunduvad üldjoones sünonüümid, kui siis ainult see nüanss, et rünnaku üheks tähenduseks antakse ründamise üksikjuhtum. (kn.eki.ee mul praegu plõksib, ei saa kontrollida) Adeliine 9. detsember 2017, kell 23:19 (EET)[vasta]

Tähelepanu tuleb pöörata kasutaja Umbisik kommentaarile, et rünnak võib näiteks koosneda paljudest koordineeritud rünnetest. Üksikut rünnet ei saa nimetada rünnakuks. RIA kasutab ka viimasel ajal rünnet. Peale seda arutelu hakkasin jälgima. Lisaks sellele on olemas (tähendust ei leidnud) ründevektor(id). --Tiia (arutelu) 9. detsember 2017, kell 23:42 (EET)[vasta]
Mille põhjal Umbisik niimoodi väidab? Mina lähtun sõnade "rünne" ja "rünnak" seletustest ÕS-i ja EKSS-i põhjal. Adeliine 10. detsember 2017, kell 00:33 (EET)[vasta]
Nendes ju rünnet polegi. Selgitus on siin ülevalpool tsitaadina ja lingitud ka. AKIT = ANDMEKAITSE JA INFOTURBE LEKSIKON ja asub https://cyber.ee/ lehel. --Tiia (arutelu) 10. detsember 2017, kell 00:51 (EET)[vasta]
Rünne ÕS-is. Rünne EKSS-is. AKIT-i selgitused ei räägi midagi sellest, et rünnak võib näiteks koosneda paljudest koordineeritud rünnetest või et üksikut rünnet ei saa nimetada rünnakuks või et "rünne" ja "rünnak" ei saa olla sünonüümid. Anthrax11 (arutelu) 10. detsember 2017, kell 21:34 (EET)[vasta]
See selgitus tuli Umbisikult ja oletan, et ta on pädevam meist. IT-spetsialistid ei viitsi teha siin kaastööd aga kui ma saan täpsemat infot, siis annan teada. --Tiia (arutelu) 11. detsember 2017, kell 01:13 (EET)[vasta]
Näitena toon RIA blogi artikli Turvanõrkus, oht, risk… Küsimus Q2: ... Teoreetiliselt on võimalik, et kellelgi on turvaauk juba olnud teada ning tal on olemas andmebaas Eesti isikute avalikest ja privaatvõtmetest. Tehniliselt on olnud võimalik seda rünnet ette valmistada päris pikalt, umbes 3 aastat. Vastus ... Sertifitseerimise käigus testitakse toote turvalisust ja normidele vastavust ning vastupidavust ka väga kurikavalatele rünnetele... --Tiia (arutelu) 11. detsember 2017, kell 01:13 (EET)[vasta]

Artikkel oli informeeriv, aga tooksin välja paar parandust:

  • Lõigus pealkirjaga "Infrastruktuuride ründamine" esines esimese lause teisel poolel kerge mõttekadu, lause ei olnud loogiline.
  • Link "filtreerimine" ei vii teemakohase artiklini.

Edu parandamisel, --EnrihSinilaid (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 19:25 (EET)[vasta]