Arutelu:Kõne Tallinna juutkonnale

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas sellest kõnest peab kindlasti olema artikkel? Johan Laidoner polnud 1926. aastal ülemjuhataja. Kirjandus ja viited on kummalised. Kui on mõeldud ajakirja Akadeemia, peaks olema antud selle number ja pealkiri, mille all kõne on seal avaldatud. Vähemalt osad vaata ka'd on kummalised, nagu Depressioon ja Neuroos. Kas nendega tahetakse midagi mõista anda? --217.71.45.226 2. mai 2014, kell 14:02 (EEST)[vasta]

Hea mõte! Kustutame kõik ära, mis vikipeediasse lisatakse, eriti kui tegu on ajalooga!:-) --xxx 3. mai 2014, kell 01:02 (EEST)[vasta]
Ei ole ikkagi kindel, kas kõik kunagi peetud kõned väärivad entsüklopeediaartiklit. Kui, siis tuleks tausta lahti kirjutada, miks see kõne nii oluline on. --IFrank (arutelu) 3. mai 2014, kell 01:31 (EEST)[vasta]
Aga kes on kindel, et kõik kunagi peetud kõned on vikipeediasse lisatud? Tuleks ehk tausta lahti kirjutada, miks on nii oluline selle kõne vastu olla? --asdf (arutelu) 4. mai 2014, kell 06:31 (EEST)[vasta]
Kõiki kõnesid pole Vikipeediassse lisatud ja ka ei lisata. Entsüklopeedia peab tingimata valima, kas asi on kajastamiseks oluline või mitte. Antud juhul oleks just taust see, mis aitab aitab öelda, kas kõnel oli mingi laiem tähtsus või mitte. Võib-olla pidas Laidorer iga nädal paar kõnet ja see ei paistanud millegi poolest silma, aga võib-olla oli see kõne märgilise tähtusega kohaliku juudikogukonna jaoks. Just sellest peaks artikkel tingimata teadma andma. Ivo (arutelu) 4. mai 2014, kell 03:17 (EEST)[vasta]
Keegi ei olegi seda kõnet ka siia lisanud, need on ainult fragmendid ning asjast huvitatud saavad ise Akadeemiast täpsemalt edasi lugeda. Palun seletage siis teistele lollidele ka, mille jaoks on vaja Entsüklopeedia lehel kajastada Kättemaksukontorit? Enam ebaolulisemat asja ei anna mitte kusagilt välja otsida ning seda EI OLE võimalik isegi mitte ühegi ajaloosündmusega mitte kuidagi seostada --asdf (arutelu) 4. mai 2014, kell 12:31 (EEST)[vasta]
Kõikidest kõnedest ei ole vaja Vikipeediasse eraldi artiklit. Artiklist ei selgu, mille poolest see kõne on oluline ja miks see on lausa nii oluline, et väärib eraldi artiklit. Kui see oleks sedavõrd oluline kõne, siis peaks artiklis Johann Laidoner olema lõigus Kõned alamlõik Kõne Tallinna juutkonnale ja sealt viide selle kõne artiklile. Praegu ma isegi ei näe mõtet seda integreerida Laidoneri artiklisse (sinna võiks lisada vaid viite Akadeemia artiklile). Teen ettepaneku kustutada.--Metsavend 4. mai 2014, kell 12:37 (EEST)
Mulle tundub ka, et eraldi artiklit pole tarvis, aga selle materjali võiks integreerida jutustusega Laidoneri Lähis-Idas käigust. Asi pole selles, et tegu oleks olulise kõnega, vaid et on leitud huvitav dokument. Andres (arutelu) 4. mai 2014, kell 13:00 (EEST)[vasta]
See materjal, mis minu meelest siin on, on minu meelest tähelepanuväärne. See ei puutu üldse asjasse, kas see on kõne või näiteks trükis avaldatud. Võib-olla siiski on sellest kõige otstarbekam rääkida eraldi artiklis, sest siin ristuvad erinevad seosed.
Esitus on minu meelest OK, tõesti olulisi arvamusavaldusi välja toov. Aga "vaata ka" on minu meelest ülearune ja tendentslik, just nagu tahetaks millelegi näpuga näidata. Pigem peab mõtlema, mis kontekstist saaks siia linkida. Ka kategooria "Juudid ja judaism Eestis" on imelik. Mis on sel üldse Eesti juutidega pistmist? Andres (arutelu) 4. mai 2014, kell 13:10 (EEST)[vasta]
Mis on üldse Andresel vikipeediaga pistmist? Siiamaani ainult tänitab ja seletab midagi, aga eesmärk jääb selgusetuks --asdf (arutelu) 4. mai 2014, kell 16:31 (EEST)[vasta]
See nüüd küll konstruktiivne ega viisakas ei ole. --IFrank (arutelu) 4. mai 2014, kell 16:31 (EEST)[vasta]
no kui ei ole, siis ei ole, suur asi... Andrese loogika ei olnud grammigi konstruktiivsem. Kuidas on üldse võimalik küsida sellist asja, et kuidas on seotud antud kõne ja Eestis viibivad juudid ?????????? ??? Kus on loogika ?? --fgh (arutelu) 14. mai 2014, kell 13:55 (EEST)[vasta]
Artiklist ei selgu muud seost kui see, et kõne peeti Tallinna juutidele. Ei selgu, mis tähtsus sel kõnel Eesti juutide jaoks oli. Tsitaatides ei ole juttu Eesti juutidest, vaid Palestiinas elavates juutides. Pigem käib see Palestiina teema alla. Andres (arutelu) 15. mai 2014, kell 09:33 (EEST)[vasta]