Arutelu:Islandi Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Võiks olla väikese tähega kuningriik. 90.190.114.172 2. märts 2014, kell 01:01 (EET)

Kas ka "Islandi vabariik"? Arvan, et moodsa aja puhul tuleks kasutada ametlikke riiginimesid läbiva suurtähega. Andres (arutelu) 2. märts 2014, kell 09:14 (EET)
Nojah, nüüdisaegsete maade ametlikud nimed on tavaks enamvähem alati läbiva suure tähega kirjutada. Sellest ilmselt ei maksa hälbida. Või mis ajast alates on sinu meelest moodne aeg? 90.190.114.172 2. märts 2014, kell 11:44 (EET)
No vähemalt Esimese maailmasõja järgne aeg selles kontekstis. Andres (arutelu) 2. märts 2014, kell 12:25 (EET)
Minu arust 1918. aasta sobib, kuna sellest peale oli eesti keel riigikeel ja eestikeelsed riiginimetused ametlikud. --IFrank (arutelu) 3. märts 2014, kell 21:15 (EET)

Aukonsul Tómas Tómasson oli Välisministeeriumi kodulehe andmetel ametis kuus aastat. Kasutaja 217.71.46.71 muutis seda ja kirjutas asemele 22 aastat, kuid ei ole sellele viidanud. Kontrollisin Tómassoni artiklis olnud viite järgi ka ajaleheartiklit ning sealt ma midagi sellist ka ei leidnud. Küll aga mainib artikli autor Mäelo, et "sidemed konsul Tomassoniga jätkusid kahe hilisema külastamise ja kirjavahetuse näol. 1968. a. 28. juuni kirjas tänab ta ..." (siis hilisem kui 1957 külaskäik, mida seal mainitakse) - et sellest võib justkui järeldada, et ta oli konsul ka 1968? Igatahes selgusetu lugu ja ainus viidatav allikas on vm.ee koduleht, kus on kirjas 6 aastat. --Njosnavelin (arutelu) 3. märts 2014, kell 16:29 (EET)

Kui eitada Eesti Vabariigi järjepidevust, nagu tehakse endises parteimajas, siis kuus aastat. Kui lähtuda esimese vabariigi järjepidevusest, siis 24. Oma eksisteerimise aluse – kalapüügi – kindlustamiseks laiendas Island 1958. a. oma territoriaalmere piiri 200 meremiilini. Inglased pidasid seda rahvusvaheliste õiguste rikkumiseks, mille tulemuseks oli Islandi ja Inglismaa vaheline nn. kalasõda. Inglased lõpetasid kaubavahetuse Islandiga. Island oli sunnitud alustama kaubavahetust raudeesriide taguste maadega ja seda esmajoones Nõukogude Venega, et saada õli ja tööstusele vajalikke tooraineid. Vastutasuks nõudis Nõukogude Vene Eesti Vabariigi konsulaadi Reykjavikis sulgemist. Island pidi sellele survele alluma ja Eesti konsulaadi sulgema. Nii vähemalt on öeldud nekroloogis. Ilmselt kirjavahetuse pidamist talle ära ei keelatud. --IFrank (arutelu) 3. märts 2014, kell 21:15 (EET)
Ei, järjepidevust ma ei eitagi, kuid number 22 ei tundunud üldsegi loogiline - nüüd pandud 24 on selles mõttes arvutuslikult tõesti õige (1934-1958). Küsimus oligi pigem selles, kust on tulnud arv 22. --Njosnavelin (arutelu) 3. märts 2014, kell 22:06 (EET)

Islandi aukonsulaat Eestis ning saatkonnad Tallinnas ja Reykjavíkis jäid avamata ja 1940. aastal katkesid kahe riigi poliitilised kontaktid enam kui pooleks sajandiks. Kas on teada kindel plaan 1940. aastal need saatkonnad ja konsulaadid avada? Kui me peame 1944. aastal kaotatud kuningriiki praegusest vabariigist erinevaks riigiks, kas saab siis nimetada 1940. aasta sündmusi kontaktide katkemiseks? Kas August Rei visiit Islandisse ja vastuvõtmine Islandi presidendi poolt ei ole piisav kontakt? --IFrank (arutelu) 3. märts 2014, kell 21:24 (EET)