Arutelu:Island
Maakondade nimed[muuda lähteteksti]
EKI järgi [1] ei ole maakondade nimedes "-sýsla" lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on "õigem" (siin kasutamiseks)? --TarmoK 10:53, 29 mai 2005 (UTC)
- Kui sýsla tõlkida maakonnaks, siis näiteks Gullbringusýsla oleks eesti keeles "Gullbringa maakond". Andres 11:17, 29 mai 2005 (UTC)
- Minu meelest tuleks kasutada just "maakondi". Andres 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC)
Kas eesti keeles on olemas sõna "jökull"? Islandi sõnas jökull on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. Andres 19:32, 2 Jun 2005 (UTC)
- Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar
ehk ikka natuke rohkem kui mõni. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel
Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde
Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane
kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks
sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
Jõgesid on Islandil kaht liiki
Aga millised need kaks liiki siis on? Siim 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
- Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. Andres 16:45, 8 Jun 2005 (UTC)
Faktid
Keel: islandi
Pealinn: Reykjavík
President: Ólafur Ragnar Grímsson
Peaminister: Halldór Ásgrímsson
Pindala: 103 000 km²
Rahvaarv: 280 798
Iseseisvus :17. juuni 1944
Rahaühik:kroon (ISK)
Ajavöönd: maailmaaeg
Riigihümn: Lofsöngur
Üldine iseloomustus
Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud.
Ajalugu
Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik.
Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad)
874-930
Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt
982 Erik Punane avastas Gröönimaa
1000 Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu- rooplasena Ameerika mandrile 1030-1120 „Rahuaeg“
1262 Norra kuningas vallutas Islandi
1380 Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla
1402-1404 Musta surma katk
1602 Kuningas kehtestas kaubanduskeelu
1783-1785 Hävitav Lakagigari vulkaani purse.
1787 Kaubanduskeelus tehti järelandmisi
1818 Rajati Rahvusraamatukogu
1863 Asustati Rahvamuuseum
1874
Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust.
1911 Asutati Islandi ülikool
1940 Briti väed saabusid Islandisse
1941 USA väed pakkusid Islandile kaitset
1946 Island liitus ÜRO-ga
1949 Island liitus NATO-ga
1951 Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping
1971 Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad
1996
Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson.
2000 Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks
Loodus
Statistika:
Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad
Vulkaanid:
Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi. Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid.
Geisrid ja kuumaveeallikad
Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l kuuma vett sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest.
Mets
Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil kask, aga see ei tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult 1% maismaa pinnast.
Loomastik:
sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad tursk, piksa ja sei.
Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid.
Suurimad jõed, järved jne.
Islandil
Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss.
Kliima. Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima. Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi
Andres 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC) Andres 4. november 2006, kell 20:29 (UTC)
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus | 280 798 2,7 in/km² |
| Rahvaarv (2005) Rahvastiku tihedus | 299 900 2,9 in/km² |
rahvaarv = 305 300 (2006) Andres 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC)
rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007) Andres 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC)
Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. Andres 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC)
Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --Epp 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST)
rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) Andres 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST)
Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril.
- Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. Andres 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST)
Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis Albaania. Andres 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST)
2016. aasta 2. aprillil saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid F-15C Eagle.
- Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. Andres (arutelu) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST)
Või ikka pole ta (veel) ametis? --Epp 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST)