Arutelu:Isaac Newton

Parlamendis rääkis ta ainult korra, paludes akna sulgemist; ometi korrastas ta Inglise rahasüsteemi ja tema ajast peale on gini 21 shillingit.

Võtsin selle lause välja. Õigsust tuleb kontrollida. Mina tean vastupidist lugu, et Newton palus akna avamist.

Ma pisut kahtlen selles, kas Newtoni ikka võib filosoofiks pidada. Sel ajal nimetati kogu loodusteadust loodusfilosoofiaks, mis aga ei anna veel alust kõiki tolleaegseid loodusteadlasi filosoofideks pidada. Newtoni kõige kuulsama teose Philosophiae Naturalis Principia Mathematica pealkiri sisaldab küll sõna filosoofia, kuid selle töö sisu ei ole ju filosoofiline. Muidugi oli Newtonil nagu ka paljudel teistel selle ajajärgu geeniustel töid väga erinevaist valdkondadest, kuid ma arvan, et eelkõige oli tegemist siiski loodusteadlasega. Siim 15:53, 9 Dec 2004 (UTC)

filosoof oli ta kindlasti, ta kirjutas terve hulga mingeid religioosseid traktaate - Ahsoous

Kas siis religioon ja filosoofia on üks ja sama. Ma tean ka, et Newton oli väga religioosne, aga siiski. Põhimõtteliselt ma ei vaidlusta seda, et ta filosoof võis olla, tahan tähelepanu juhtida sellele, et kõik loodusfilosoofid ei olnud filosoofid. Siim 16:19, 9 Dec 2004 (UTC)

a) ei ole, aga on ka ühiseid jooni (loodan et selle lause pärast teda usutegelaste hulka liigitama ei hakata;); b) nõus - Ahsoous

Kas polnud mitte Newtoni praegusel ajal populaarseima teose pealkiri Philosophiae Naturalis Principia Mathematica? Igatahes oli tal ohtralt seisukohti ses suhtes, kuidas teadust tegema peaks ja enda teada ta neid ka ei hoidnud; iseasi, et neil oli tugev seos Newtoni usuliste vaadetega, aga neidki võib pidada religioonifilosoofiliselt huvitavateks. Nii et Newton oli kyll, jah, filosoof, teadusfilosoofias ei pääse tast yle ega ymber. --Oop 20:18, 9 Dec 2004 (UTC)

Mul on ka kõhklusi Newtoni filosoofiks nimetamisel. Filosoofid tõesti diskuteerivad teadlastega, aga sellepärast ei ole teadlased veel filosoofid. Arvan, et kui üldse Newtonit filosoofiks nimetada, siis vaidluse tõttu leibniziaan Clarke'iga aja ja ruumi absoluutsuse või relatiivsuse küsimuses. See, et Newtonil olid mingid arvamused teaduse metodoloogia küsimustes, teda küll filosoofiks ei tee, samuti mitte see, et ta kujundas endale välja kindlad teoloogilised vaated. Andres 08:29, 10 Dec 2004 (UTC)

Huumori mõttes võrdlesin teiste vikidega: soomes, inglises, hispaanias, itaalias, prantsuses, hollandis filosoof; saksas, rootsis, esperantos, tyrgis ja poolas mitte. Paljudel suisa alkeemik, vahel ka numeroloog. Mitte, et rahvahääletus siin midagi loeks, aga vaielda ka ei viitsi. Võib ju kõik, kel suisa metafyysikat ei ole, selguse mõttes eriteaduste vahel laiali jagada. Filosoofiale ainuomast problemaatikat, millega ykski muu distsipliin ei tegele, on õnneks vähe kah. --Oop 09:04, 10 Dec 2004 (UTC)

Võtsin välja Suri 1727. aastal neitsina. - kena õhtulehelik väide, aga tõestamata. Kas see nii oli, ei tea keegi. --Oop (arutelu) 11. oktoober 2012, kell 12:08 (EEST)[vasta]

See võiks olla sees. Inglise vikis on terve lõik sellest.--WooteleF (arutelu) 11. oktoober 2012, kell 12:50 (EEST)[vasta]

Oeh. On palju olulisemaid asju, millest kirjutada. Et Voltaire oli klatšimoor, pole kellelegi eriline uudis. --Oop (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 17:31 (EEST)[vasta]

No muidugi on!!! Ega sellepärast ei pea vähemolulisi välja tõstma. Tegemist on levinud ja tuntud legendiga ja nii tulebki kirjutada.--WooteleF (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 17:43 (EEST)[vasta]

Njah, ainult et ka seda tuleks kirjutada korralikult, viidatud allikatega ja selgitades, et see on yks osa populaarsest Newtoni-mytoloogiast, mitte lakooniline fakt. Ja sel juhul peaks tekstis olema hea hulk muid asju, nii et see legendijupike ei võtaks artiklist totralt suurt osa. --Oop (arutelu) 20. oktoober 2012, kell 14:27 (EEST)[vasta]

Newtoni retseptsioonist Rootsi-aegses Tartu Ülikoolis võiks kirjutada eraldi artikli, aga mis selle nimi peaks olema? Eestis on, muide, muudki njutoniaanat. --Oop (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 17:31 (EEST)[vasta]

Minu meelest võiks siin teha alajaotuse Newtoni seostest Eestiga või midagi sarnast, eraldi artiklit aga ei soovitaks teha, kuni ruumikaalutlused seda ei nõua. Andres (arutelu) 20. oktoober 2012, kell 16:32 (EEST)[vasta]

Keegi on siin tõlkides ilge jama kokku keeranud, kuna ei osanud inglise keelt, ei tundnud teadusajalugu ega füüsikat, ei teadnud Vikipeedia reegleid ega viitsinud süveneda niigi palju, et tekstist kordusi välja võtta. Paar põgusat näidet: 1) Newtoni vanaemast tehti vanavanaema; 2) Newtoni kooli link läks teisele samanimelisele (inglises on õige, puhtalt tõlkija viga); 3) Newton pandi diferentsiaalarvutust välja töötama _koos_ Leibniziga (mis on suuremastaabiline lollus); 4) loodi mingi müstiline Trinity kogudus, mille liikmeks Newton olla valitud; 5) Newton olevat "endamisi" hüljanud "Trinity õpetuse" (misasi see veel olema peab? kunagise eesti ulmekirjaniku Andre Trinity õpetus?); 6) leiutati "kuupmeetri tasapinna kõverad"; jne jne jne. Lisaks keelelised õudused nagu "Poliitiliselt oli Newton seotud Whig parteiga. Newtoni teenis lühikest aega ka Parlamendi liikmena Cambridge’i ülikooli jaoks" ning massiliselt linke inglise vikisse, mille koristamine võttis omajagu aega. Loodetavasti sai nüüd siiski natuke parem. Lühidalt: palun ärge neid totrusi tagasi pange, eks? --Trinity Kuupmeeter (arutelu) 5. mai 2017, kell 06:22 (EEST)[vasta]

Aitäh vaeva eest! Loomulikult me ei pane jama tagasi.

Aga ma imestan, kuidas anonüümse kasutaja repliigil on niisugune allkiri. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 16:50 (EEST)[vasta]

Science!

pildi allkiri...[muuda lähteteksti]

... "Isaac Newton 69-aastasena. Godfrey Kelleri maalitud portree koopia" - on mingi arusaamatus. Autori perekonnanimi on Kneller ja maal on on pärit 1689. aastast, mil Newton oli 46/47. Ja mis koopia? Võiks panna "Isaac Newton 1689. aastal. Godfrey Knelleri portree" vms.

Kalle

See on reproduktsioon 1992. aastal maalitud koopiast. Muidu õige, parandasin pisut. Andres (arutelu) 14. detsember 2017, kell 20:24 (EET)[vasta]